Loe reedel Sirpi!

Sel reedel Sirbis paraadkultuurist ehk esinduskultuurist – Eesti loomingust – mida riik kasutab meie tutvustamiseks muule maailmale.  Sirbi vahel Diplomaatia nr 6/7.Järgmine Sirp 4. juulil – Sirp ilmub sel aastal ka juulis!

JÜRGEN ROOSTE: Eesti kultuurieksport on tänini partisanilahing
See on muidugi sihuke metonüümiline häda me väiksusega, et me eestlasena esindame alati tervikut, et üksik eestlane maailmamerede prügikala seas on ikka esmalt eestlane, rohkem selle paine all ehk kui mõne suure rahva laps. Neil on ju inimesi raisata, kahurilihaks ja haridus- ning sotsiaaleksperimentideks jms, erinevalt meist, eks.

Looming on peeglite peegel
Noor helilooja Pärt Uusberg koorimuusikast, kodutundest ja emakeelsest luulest, looja positsioonist ja laulukaare all sündivast imest.

TOOMAS KARJAHÄRM: Raamat Eesti riigi sünnist – ajalugu pakub võimalusi neile, kes oskavad otsida
Õpikutest ja teatmeteostest, kus ajalugu esitatakse konspektiivselt, jääb mulje, et Eesti iseseisvus progressiidee kandel lineaarselt ja loomulikult, seaduspäraselt ja vääramatult. Manifesti sõnade järgi pole eesti rahvas „aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. [—] Nüüd on see aeg käes”. Eestlased tahtsid ja väärisid iseseisvust juba ammu ning said selle nii-öelda loomuliku õiguse järgi lõpuks kätte. Lähemal vaatlusel see siiski nii lihtne polnud. See saab selgeks, kui loeme Tõnu Tannbergi ja Ago Pajuri koostatud raamatut „Iseseisvusmanifest”.

FAGIRA D. MORTI: Mõned mõtted isamaalisest filmist Eestis ehk 100 aastat ikaldust
Pidin kirjutama isamaalistest filmidest ja enne kui faili avasin, jäin mõtlema, et isamaalisus on kuidagi raskepärane, see justkui sobib rohkem kirjandusse kui pilti. Armastus isamaa vastu ei saa kunagi olla naljakas, isamaaline komöödiafilm võib õige patrioodi südamele mõjuda lausa teotusena.

PILLE-RIIN LARM: Kirjanduskaanon laulupeo tuules
Ikka räägitakse aeg-ajalt meie kirjanduskaanoni konstrueeritusest ja arutletakse võimaliku alternatiivi printsiipide üle. Siiani ei ole üksmeelt kas või küsimuses, kas rääkima peaks eestikeelsest, eestlaste või Eestimaa kirjandus(t)est – eriti puudutab see küsimus kunagist baltisaksa ja praegust eestivene kirjanduse, aga ka lõunaeesti kirjanduse staatust. Samuti ei ole selge, missugused žanrid võivad olla kaasatud – näiteks kas tarbetekstide kaasamine vanema kirjanduse hulka on õigustatud? Kas see, mille me kaanonisse arvame, võiks vabaneda pretensioonist kirjutada ajas võimalikult kaugele tagasi ulatuv kirjanduslugu ning sõltuda pigem kas teoste teksti kunstiväärtusest, omaaegsest retseptsioonist või püsimajäämisest ajas?

ALO PÕLDMÄE: Valkas „Cimze kood”, Tartus „Enne ja nüüd”
145aastaseks saanud eesti üldlaulupidu on ligi kuu aega tähistatud väiksemates vormides. Üldlaulupidude võtmeisikute ümmargused tähtpäevad on andnud põhjust mõtiskleda alguste algustest.

HELI MEISTERSON: Kultuuridiplomaatia. Pragmatism, ideaalid ja eeskujud
Kultuuridiplomaatia mõistes on kasutusel ka väljendid „kultuurialane välissuhtlus” ja „kultuuri rahvusvahelistumine”. Kõik need võivad tunduda neutraalsed, kuid peale semantilise välja erinevuse viitab mõnede nüansitundlike praktikute arvates sõna „diplomaatia” tähenduslikult poliitilistele eesmärkidele ning kätkeb endas seega ohtu(?)rakendada kultuuri instrumentaliseeritult.

TARMO SOOMERE : Pöördepunkt Eesti teaduses: uurimisprogrammide klastrist projektiteaduseks
Aastad 2012–2014 tähistavad olulist pööret Eesti teaduses. Nimelt käivitusid 2011. aasta lõpul vastu võetud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. Seaduse kohendamisel käisid argumendid seinast seina ja vahel oli tunne, et üht või teist on vaja muuta lihtsalt muutmise pärast.

MELE PESTI: Hästi hoitud saladus teisel pool merd
São Paulos võib hästi valitud trajektooril iga päev komistada kõrgetasemelise täiesti tasuta kultuuri otsa, ainus raskus on valida: kas tänasesse õhtusse sobiks pigem vene moodne tants, olulise Brasiilia dokumentalisti retrospektiiv, saksa kunsti ülevaatenäitus või Mehhiko rokkbändi kontsert? Igal vähegi tegijal pangal või muul finantsasutusel on oma kultuurikeskus, kus jookseb nonstopina filmi- või teatrifestival, näitusepindade täitmiseks on rakendatud parimad kuraatorid.

ILMAR VENE:  kõik on teada
Algkooli õpilasena juhtusin ühelt koolipoisilt kuulma, et Katariina II surma olevat põhjustanud sodomiitlik seiklus; mõistagi olime mõlemad piisavalt arukad, et võtta seda lugu tüüpilise, lameduseni obstsöönse naljaloona

Vestlusring Veiko Õunpuu ja tema uue filmiprojekti „Roukli” näitlejatega

Vähem võib olla rohkem – intervjuu „Baltoscandali” kuraatori Priit Rauaga

Novellikirjanike tšempioni hingesugulane William Boyd: „Tšehhovi ja minu maailmavaade sobivad täiuslikult.”

Jörn Donner: „Meie kaitsejõud võib ühendada NATO jõududega  väga lühikese ajaga. Ja Rootsi on sisuliselt NATO kaugliige.”

Eesti folkloristika aastapreemia 2014

Arvustamisel
Helena Läksi „Korrosioonikihk”
Kaur Riismaa „Majus ja majutult” ning „Metamorfoosid”
„Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi” ning Kai ja Jörn Donneri „Kaks vaadet marssal Mannerheimile”
XIV Tallinna kitarrifestival
Lauri Vasar külalisena Estonia „Tannhäuseri” lavastuses
Näitused: Arne Maasiku „Antud ruum”, „Edela-Eesti anarhismi eripära” ning „Tase”
„Igatsus“ Tallinna Linnateatris ja „Solarise needus” Von Krahli teatris

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming