Loe reedel Sirpi!

BRUNO MÖLDERI intervjuu filosoofiaprofessor DANIEL DENNETTIGA – filosoofia pole peaaegu kunagi edenenud formaalsete argumentidega

Riigi infosüsteemi arhitekt ANDRES KÜTT: Arhitektuurist ja riigist

Arhitektuur on nii paljude sabade ja väheste sarvedega teema, et sellest sisukalt rääkimiseks tuleb alustada päris kaugelt. Alustagem süsteemidest. Süsteemiteooria vaatepunktist on süsteemi keeruline defineerida sel lihtsal põhjusel, et on väga vähe asju, mis pole süsteemid. Nii arvutis käivat tarkvara, last riietavat ema, sipelgapesa kui ka tükki seepi võib vaadelda süsteemina. Lihtne oleks öelda, et „süsteemiks nimetatakse komplekti asjadest, mis on omavahel kuidagi seotud”, kuid rangelt võttes ei ole ühed ja nullid arvuti mälus „asjad” ning näiteks „nähtus” oleks liiga laialivalguv. Kuidas ka pole, on oluline aru saada, et kogu universumit võib vaadata tervikliku süsteemina, millel on väga palju allsüsteeme. Terve universum on praktilisest vaatepunktist natuke liiga suur süsteem ja seetõttu tegeletakse tavaliselt mõnevõrra piiratumate nähtustega.

Meil on vaja häid lugejaid

Kirjandusfestivali „HeadRead” külaline, inglise kirjanik A. S. Byatt räägib oma romaanist „Lumm” ja tänapäeva kirjandusest.

ALEXANDRA ZAWIA: Raev masina vastu

Julmad esmamuljed tänavuselt Cannes’i filmifestivalilt.

Kunsti keskmes on jõhkard. Instinktid paljastavad nägemusi, mille moondumised on kaunid, ja loovaks jõuks on hävitus. Jõhkard peab kannatama – ja ta teebki seda, sest haarav kunst ei sünni rahulolust. Jõhkard kunstis paneb meidki kannatama. Me tunneme rahutust ja põrkame tagasi, kuid vaatame siiski. Käimas on filmifestival.

Mürgitatud koerad, kägistatud hobused, surmavalt haavatud jänesed, läbilõigatud kõriga kitsed, Cannes’is nägi seda kõike.

LINNAR PRIIMÄGI: Rääbakad õied

„Olematute raamatute antoloogia” on postmodernistlik aktsioon, ent postmodernism kuulub juba minevikku. Selle kogumiku idee on avaldada „olematuid” teoseid. „Olematu” saab teos olla vähemasti neljal moel.

Esiteks pelga pealkirjana, mille taga muud teksti polegi. Nii räägib Gustav Meyrink ühes novellis „neljaköitelisest populaarsest ammendavast käsitlusest „Puistliiva oletatavast kasutamisest eelajaloolises Hiinas”” ja „tähelepanu äratanud raamatust „Kuidas, otsustades peruu muumiate kõri ehituse põhjal, võinuksid vanad inkad olla hääldanud nime Huitzitopochtli, kui seda sõna poleks tuntud mitte Mehhikos, vaid Peruus””.

Teiseks võib avaldada kirjutamata raamatu mustandiseguse ideekavandi. Neid on igal autoril. Sellest alustas näiteks Lion Feuchtwanger oma „Desdemona maja”, ajaloolise romaani ajaloo käsitlust.

SIMON PENNY: Interdistsiplinaarsusest teoorias ja praktikas

Tehnoloogia väljaarendamisega on suundutud masinapõhisuselt intelligentsema kehalise interaktsiooni ja tippteaduse suunas.

KARIN DEAN, MÄRT LÄÄNEMETS: Demokraatia mitu elu

Kõik me oleme iga päev tunnistajaks üha süvenevamale ühtlustumisele maailmas – hariduses, muusikamaitses, moes, toidus; selles, kuidas me asjade eest maksame ja prügi ära viskame, kõikjal üsna ühetaolistena kerkivates uutes äri- ja tööstuskeskustes. Seda loetelu võiks jätkata väga pikalt. Selline areng toimub tänu üha tihenevale kultuurivahetusele ja kasvavale ülemaailmsele kaubandusele. Kumb neist eespool käib, on isegi raske öelda, aga et muistsetest aegadest saadik on rikastumiskirg ja tahe uusi turge vallutada olnud inimeste peamine liikuma panev jõud, siis pigem käib esmalt kaubavahetus (tänapäeva kontekstis neoliberalistlik turumajandus) ja sellega kaasneb kultuurivahetus. Üleilmastumise lipukandjateks on pea kõigile kättesaadav internet, ühismeedia ja muud suhtlusvahendid, aga ka üha enam jõukohaseks muutuvad lennupiletite hinnad ning sissetuleku teenimise viisid ja võimalused maailma eri paikades, samuti rahvusvaheliste ärikorporatsioonide ja organisatsioonide kõikjale ulatuv tegevus. Lühidalt, selleks on inimeste, ideede ja informatsiooni kiirem ja tihedam liikumine.

Noored muusikas: Pärt Uusberg, Marianna Liik, Sander Mölder ja EMTA ooperistuudio

Vastavad Eesti Kinoliidu eelmine ja praegune esimees Jaak Lõhmus ja Peeter Simm

Kuidas rakendada infotehnoloogiat pärandkultuuri uurimisel ja säilitamisel?

Arvustamisel

Köler Prize’i nominentide näitus EKKMis

„Araabia öö” Polygon teatris ja „Wabadusrist” Eesti Draamateatris

Eesti Interpreetide Liidu kevadhooaja lõppkontsert

A. S. Byatti „Lumm”

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming