Loe reedel Sirpi!

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4 Sel reedel Sirbi digi-eri. Eesti kultuuripärandi massdigiteerimise probleeme käsitlevad Vahur Puik, Anu Krabo, Indrek Ibrus, Marek Tamm, Marin Laak ja Marju Mikkel. Sirbiga on kaasas Ukraina-teemaline Diplomaatia nr 3.

 

VAHUR PUIK: Digitaalne kultuuripärand ehk Laseme Pääsukese puurist välja

Kes ei teaks Johannes Pääsukest, eesti filmipioneeri ja meisterlikku fotograafi – filmidest tema poliitsatiirilist “Karujahti”, fotojäädvustustest küllap üle võlli kiikuvaid Muhu jõmpsikaid või Tarvastu poissi puujalgrattaga. Kogu Pääsukese fotoloomingut on vähem kui 2000 ülesvõtet, millest suurem osa on hoiul Eesti Rahva Muuseumis, ning see on tervenisti digiteeritud. Aga kui paljusid tema meisterlikest päevapiltidest me veel (hästi) tunneme?

KURMO KONSA: Posthumaanide kultuur

Transhumanismist on kujunenud üks olulisemaid mõttesuundi, mille raames analüüsitakse tehnika mõju inimesele ja inimühiskonnale. See küllaltki hägusate piiridega intellektuaalne liikumine formeerus 1980. aastatel. 1988. aastal ilmus Max More’i ja Tom Morrow toimetamisel ajakirja Extropy Magazine esimene number ning 1991. aastal asutati ekstroopia instituut (Extropy Institute).

PEETER SAUTER: Netitekstid. 2. osa.

Ringlevad käsikirjad: Sandra Jõgeva „Avalikud ja salajased märkmed”, Peedu Saare „Pascual”.

Valdavalt ilmuvad netitekstid praegu Poognas ja Facebookis. Üks omaette netis tiirlev tekstimassiiv on ilukirjandus, mida ei riputata avalikele saitidele üles, aga saadetakse tuttavatele ja võõrastele sirvimiseks ja arvustamiseks. Vahel semud-tuttavad postitavad selle siis edasi uutele lugejatele nagu kettkirja. Sellist kraami saadavad valdavalt toetust vajavad algajad, kel äsja valminud tekst näppe põletab.

INDREK IBRUS: Audiovisuaalse pärandi digiteerimine kui radikaalne kultuurimuutus

Mis muutub, kui kultuuripärand digiteeritakse? Ühest küljest pärandi materiaalsus: füüsilise objekti asemel säilitakse andmekandjail elektrilisi laenguid. Lisaks pelgalt materiaalsele kontekstile tahan aga keskenduda küsimusele, millist mõju me ootame digiteerimisest ühiskonnale – nii pärandiga tegelevatele institutsioonidele kui üldisele kultuuri- ja sotsialiseerumispraktikale.

PILLE-RIIN LARM: Meil on veel raamaturiiulid

Kirjanduse digiteerimise teemal vestlevad Marin Laak ja Marju Mikkel Eesti Kirjandusmuuseumist.

TIINA-MALL KREEM: Kas muuseum on teadusasutus?

Tervitan küsimuse avalikku püstitamist. Tegemist on tõsise diskussiooniga, mida on peetud juba tükk aega muuseumide siseringis. Vastus on lihtne: teadusasutused on Tartu ülikooli muuseumid, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum on ning Underi- ja Tuglase muuseum (majamuuseumiga kokku kuuluva Underi- ja Tuglase kirjanduskeskuse tõttu). Teised Eesti muuseumid ei ole juriidiliselt teadusasutused.

ANDREAS WAGNER: Bitimünt – kas tuleviku maksevahend?

Hiljuti hoiatasid Hiina valitsus ja Vene föderatsiooni peaprokurör bitimündi kui alternatiivse raha kasutamise eest ning paljud teisedki võimuinstitutsioonid tajuvad survet võtta seisukoht uudse krüptoraha kontseptsiooni suhtes. Vastupidiselt levinud arusaamale pole raha kui selline midagi loomulikku ja selle, et kasutame eurotsoonis eurosid ja USAs dollareid, tagab pigem seadusandlus kui majandusloogika.

Kas XXI sajandi õpilasel on vaja muusikalugu?

Intervjuu filmi „Borgman” peaosalise Jan Bijvoetiga

Vaidlevad teatrikriitikud Valle-Sten Maiste ja Alvar Loog

Arvustamisel

Tallinna graafikatriennaali satelliitnäitused

RAMi esiettekannete kontsert „Primo vereˮ

Tallinna Kammerorkestri „Mozarti esimene ja viimane”

Von Krahli teatri „Life Is Very Hard“

Mart Laari „Impeeriumi vastulöök: Vene-Gruusia sõda, august 2008“

 

/* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:”Table Normal”; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:””; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:”Times New Roman”,”serif”; mso-fareast-font-family:”Times New Roman”;} Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4

terevisioon@err.ee; info@kanal2.ee; klassika@err.ee; kuku@kuku.ee; nommeraadio@infonet.ee; uudis@kanal2.ee; uudised@err.ee; vikerhommik@err.ee; viker@err.ee; online@postimees.ee, online@epl.ee, erruudised@err.ee; kultuuriportaal@err.ee; toimetus@muurileht.ee; valner.valme@err.ee

/* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:”Table Normal”; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:””; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:”Times New Roman”,”serif”; mso-fareast-font-family:”Times New Roman”;}

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming