Loe reedel Sirpi!

Sel reedel Sirbis – milleks kultuurile sihtasutused? Vastavad Triin Ojari, Karin Hallas-Murula, Marko Lõhmus, Andres Toode ja Ott Karulin.

OTT KARULIN: Sihtasutus Eesti Kultuur – kuidas seda juhtida?

Kultuuriministeerium on oma allasutuste sihtasutusteks muutmisega jõudmas poole peale, kuid siiani pole nende vastu usaldust ja skandaalid ei taha lõppeda.

Praegu tegutseb kultuuriministeeriumi valitsemisala 59st asutusest sihtasutusena 25. Eelmisel aastal jõuti lõpule teatrite sihtasutusteks muutmisega, oma järge ootab viimane kontserdiorganisatsioon. Kõige aeglasemalt on ümberkorraldused läinud senini muuseumivaldkonnas, kus riigiasutustena tegutseb veel paarkümmend mäluasutust. Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene sõnul on ühiste sihtasutuste loomiseks käsil läbirääkimised mitme kohaliku omavalitsusega, kuid nendega jõutakse lõpule eeldatavasti 2017. aastal.

VERONIKA VALK: Arhitektuurimuuseumist ja enese leiutamisest

„Muuseumi juriidiline vorm muutub umbes aasta pärast,” ütleb Triin Ojari, kes on selle aasta jaanuarist Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor. Ja jätkab: „Sihtasutuseks, mille üks asutaja on kindlasti riik. Nüüd on suur küsimärk, kes siis veel asutajate ringi kuuluvad – muuseum võib ka ainult riigi sihtasutus olla, mõne üksiku erandiga on see kultuuriministeeriumi senine praktika. Arhitektuurimuuseum on riigi keskmuuseum ning selle nii-öelda lahtiriigistamine peaks olema hoolikalt läbi mõeldud samm.”

MARKO LÕHMUS: Sihtidest ja asutustest, uuesti

Jaanipäeva-eelses Sirbis oli mul võimalus analüüsida sihtasutuste loomist laiemas kultuuripoliitilises kontekstis („Sihtidest ja asutustest”, Sirp 21. VI 2013) ning jutt lõppes sinna, et Eesti Muusikanõukogu (EMN) juhatusele olid värskelt edastatud Eesti Kontserdi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri põhikirja projekt. Nüüd on mõlemad dokumendid saanud moodustaja õnnistuse, sihtasutused on registreeritud ja töö alanud. Tõsi, mõlema organisatsiooni puhul on veel elus ka riigiasutus, seega on praegu tegemist ilmselt kõigile asja sees olijatele keerulise ja stressirohke üleminekuajaga.

ANDRES TOODE: Edukas sihtasutus = usaldus

Sihtasutus ei ole universaalne imevahend, mis kõik kultuuriasutused (sh muuseumid) õitsengule viib, vaid üks paljudest organisatsioonitüüpidest. Millisele organisatsioonile milline tüüp selle ülesannete täitmiseks kõige paremini sobib, see sõltub ikkagi organisatsioonist endast, selle ülesannetest, iseloomust, aga ka oludest, keskkonnast jpm.

Sihtasutus = vähem bürokraatiat

Tallinna Kunstihoone juhataja Karin Hallas-Murula pooldab sihtasutuse vormi.

Karin Hallas-Murula: Sihtasutuses on tunduvalt vähem bürokraatiat. Rahataotluste ja nende aruannete kirjutamine on peamine paberimäärimine, aga seda tuli teha ka riigimuuseumis, sest riik garanteeris küll muuseumi ellujäämise, aga mitte selle arengu. Eelarve ei kasvanud üle kümne aasta järjest (ja siis hoopis vähenes). Näituste tegemiseks, kataloogide publitseerimiseks, isegi arhitektuuriraamatukogu komplekteerimiseks tuli ka muuseumis kirjutada kulkale ja mujale taotlusi, kusjuures kulka toetuste osatähtsus kasvas eelarves tõusvas joones

SOTSIAALIA Valle-Sten Maiste intervjuu KALLE MUULIGA.

Kalle Muuli: Olin pikka aega selgelt parempoolse ilmavaatega, ent tubade tuulutamiseks ja ühiskonna hoolivamaks muutmise nimel kuluks Eestile ära vasakpoolne valitsus.

TEADUS Mis on tumeaine olemus?

MUUSIKA Eesti Jazziliit 10.

Arvustamisel

Pāvs Matsinsi „Sinine kaardivägi”

Urmas-Oti „Ajaraiskamine”

Näitus „Klassikud. Disainer Mait Summatavet”

Dénes Farkasi „Ilmne paratamatus”

Teatriraamatud „Ainus ja igavene elu” ning „Kütkestaja. Näitleja Einari Koppel”

David O. Russelli „Ameerika afäär” ja Martin Scorsese „Wall Streeti hunt”

Kontsert „Vene kirikumuusika šedöövrid”

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming