Kumu kunstimuuseumis avaneb näitus hävinud ja kadunud kunstist

Edmond Arnold Blumenfeldt. Notre Dame Pariisis. 1924. Õli. Hävis Eesti Kunstimuuseumi põlengus 1944. aasta pommitamise ajal. Foto: Eesti Kunstimuuseumi arhiiv.

Edmond Arnold Blumenfeldt. Notre Dame Pariisis. 1924. Õli. Hävis Eesti Kunstimuuseumi põlengus 1944. aasta pommitamise ajal. Foto: Eesti Kunstimuuseumi arhiiv.

Alates 4. märtsist on Kumus avatud kontseptuaalne näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“, kus vaatajate ette tuuakse sadade kadunud teoste saatus.
Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool – hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhus ja ajaloosündmused kui force majeure.
Eesti kunsti kujunemislugu on tihedalt seotud pöördeliste ajaloosündmustega. Otsustavat rolli mängisid 1905. aasta revolutsioon, paljude noorte kunstnike hukkumine Eesti vabadussõjas, vabariigi loomine ja mõisate riigistamine ning baltisakslaste ümberasumine koos varadega 1939. aastal. Loomulikult tõi endaga kaose Teine maailmasõda.
1900–1945 kadus või hävis rohkem kunstiteoseid kui iial varem või hiljem. Andmestik selliste teoste kohta on äärmiselt lünklik ja suuresti olematu. Kadunud või hävinud tööde nimekirjas on tuhandeid kunstiteoseid Eesti kõige nimekamatelt kunstnikelt, nagu näiteks Amandus Adamson, August Jansen, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Johannes Greenberg, Ado Vabbe, Edmond Arnold Blumenfeldt, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Paul Burman jpt.
Kuraator Liis Pählapuu sõnul on näituse eesmärgiks aastatel 1900–1945 kadunud teostest esmase ülevaate andmine. Tegemist on esimese katsega valgustada eesti kunsti hävinud teoste keerulist temaatikat, mis on seadnud fookusse just sõja destruktsiooni käes kannatada saanud riiklikud ja erakogud ning tolleaegsete silmapaistvate autorite loomingu, mille osakaal aastatel 1920–1940 tekkinud kollektsioonides oli kõige ulatuslikum.
Näitusega kaasneb ka Liis Pählapuu koostatud rikkalikul arhiivimaterjalil põhinev raamat. 10. märtsil toimub raamatu tutvustus ja kuraatorituur.

Näituse Facebooki lehelt leiab fotosid kadunud teostest. Kogukonna abiga loodetakse mõni neist ehk üleski leida. Leht edastab infot kadunud teostest, samuti on oodatud inimeste kommentaarid ja mälestused kadunud teoste kohta. Lehele võib postitada fotosid tundmatute kunstnike töödest, millele püütakse ühiselt autor leida.
Näitusega kaasnevad ka publikuprogrammid, muuhulgas näiteks Eesti Kunstimuuseumi konservaatori Alar Nurkse töötuba 31. märtsil, kus jagatakse nõu kunstiteoste hoidmise ja näitamise kohta. 6. ja 13. märtsil toimuvad perehommikud, kus otsitakse kadunud teoste jälgi.
Näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“ jääb avatuks 26. juunini 2016.
Kuraator: Liis Pählapuu
Näituse kujundus ja graafiline disain: Liina Siib

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht