Jaak Alliku avalik kiri Indrek Sammulile (kärbeteta)

Jaak Allik

Sirp avaldab teatraali ja poliitiku Jaak Alliku avaliku kirja täisteksti Ugala peanäitejuhile Indrek Sammulile (ajalehes Postimees ilmus kiri kärbetega).

Avalik kiri
Ugala teatri peanäitejuhile Indrek Sammulile

Tere Indrek!

Sa teatasid  3.veebruaril Peeter Tammearule, et  ei pikenda temaga enam näitlejalepingut. Peetri võtsin 1986. aastal  Ugalasse näitlejana tööle mina, ta töötas kümme aastat näitleja ja lavastajana , siis siirdus Tallinna Linnateatrisse, kus tegi mitu teatrilukku minevat rolli ja  ja  aastail 2002-2009 juhtis ta nii majanduslikult kui kunstiliselt edukalt Ugala teatrit. Kuna Kultuuriministeerium polnud nõus looma Ugalas ka direktori ametikohta, siis  Tammearu tegi neil aastail üksi ja ühe palga eest sama tööd, mida täna Sina ja Hillar Sein kahekesi teete, Tammearu jõudis selle kõrvalt teha ka 13  lavastust ja mängida 5  suurt rolli.
2007. aastal palusid Sina Peetrilt võtta ennast ja Liina Olmaru Ugalasse tööle. Te saite lepingud, mille kohaselt oli teie palk märgatavalt kõrgem kui teistel Ugala tippudel. Teie nõudel fikseeriti, et te pole kohustatud tegema üle kahe rolli aastas, teile anti ajutiselt kasutada Ugala ametikorter, kus elate tänaseni. Mäletad, kuidas me rõõmustasime, et nüüd saab seljad kokku panna ja hakata tegema huvitavat teatrit, sest teie Peetriga oleksite ju mistahes külalislavastajale kunstiliselt  ahvatlev paar.
Ma ei kirjuta Sulle Peetri pärast, sest kuigi  Peetril  on Viljandis kodu, kooliskäivad lapsed ja teatris töötav abikaasa ning nende eluplaanid sa purustad, siis keskealiste meesnäitlejate terav põud on lisaks Ugalale teisteski teatrites ja ma usun, et ta tööta ei jää.
Ma kirjutan Sinu enda ja Ugala pärast.Teen seda avalikult, sest meie viimane jutuajamine Sinuga toimus mäletavasti aastapäevad tagasi, kui Sa tulid minult nõu küsima, kas võtta vastu Peetri pakkumine teda teatrijuhtimisel abistada. Ütlesin, et kui see Sulle huvi pakub ja  näitlejatööd ei sega, siis oleks sellest Ugalale ehk kasu. Kuna äsja oli teatrit tabanud eelarvekärbe, ning Sul oli ees pingeline tööperiood alul lavastaja ja siis näitlejana, lubasin selle küsimuse (sihtasutuse juhatuse kaheliikmeliseks kujundamise),  tõstatada nõukogus augustis, et uut hooaega saaks juba uutmoodi alustada.
Hiljem pole Sa minuga sõnagi rääkinud, sest läksid kaasa kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Tõnu Lensmendi mitmekäigulise intriigiga ja nõustusid hakkama Peetri asemel üksi Ugalat  juhtima. (Oma senist sõpra sellest seljatagusest ettepanekust isegi teavitamata.) Tõnu Lensment valis aga vale käikude järjekorra, tema plaan Sinu asemel mõne aja pärast ise teatrijuhiks saada, paistis liiga läbi ja minister kutsus ta Ugala nõukogust tagasi.
Kantsler Siim Suklesel piisas ühest kohtumisest Sinuga  mõistmaks, et sa pole suuteline üksi teatrit juhtima. Nii tekkis idee „direktorikonkursist“ ning  lootes Sinule kui kunstilisele juhile valis nõukogu ainuisikuliseks teatrijuhiks Sinu kreatuuri Hillar Seina, lükates tagasi  sellele kohale (muide kantsleri ettepanekul) kandideerinud suurte kogemustega Paul Himma. Ei Seinal ega Sinul polnud selleks hetkeks mingitki kogemust mistahes kollektiivi juhtimisel.
Möödumas on aasta. Omatulu vähenemise tõttu on Ugala langemas  sügavasse finantsauku. Kui sügav see on, seda tead ainult Sina, sest sa oled loobunud avalikustamast teatri igakuiseid töötulemusi. Igatahes on nii uuslavastuste väljatoomise, etenduste arvu kui ka väljasõiduetenduste osas Ugala töö oluliselt vähem intensiivne kui Endlas või Rakvere teatris. Esmakordselt aastakümnete jooksul ei müüdud välja suve- ning jõululavastusi.  Repertuaari planeerimine tundub olevat täiesti juhuslik.Kunstilist huvi on kriitikuile (kinnitan seda teatrikunsti aastapreemiate žürii esimehena) viimase aasta uuslavastustest pakkunud ainult „Kogujad“, mida on mängitud vaid 6 korda. Sa ise peanäitejuhina ei ole midagi lavastanud ega kavatse seda teha ka nähtavas tulevikus. Näitlejana on sul repertuaaris vaid üks roll. Oma juhtimis- ja turundusalast abitust korvata  töölepingujärgsete palkade vähendamisega kollektiivile  palgata  puhkuspäevade pealesundimise teel, nagu Ugalas kombeks, on ebamoraalne ja sisuliselt ka ebaseaduslik.
Selle aja jooksul oled sa sundinud teatrist lahkuma (valvelauda jäetud teate abil)  meie parima välisdramaturgia tundja Ülev Aaloe, oma teatriaramastusega trupis lugupidamise võitnud ja Londonis kultuuri- ja meedia-alal kõrghariduse omandanud Gert Kargi, eesti ühe parima butafoori ja Kultuuriakadeemia õppejõu Silvi Kardi, jumestajatööd viljakalt näitlemisega sidunud Merle Liinsoo.Kuna kõigile neile spetsialistidele pakuti kohe tööd teistes teatrites, siis pole  koondamise põhjuseks nende ebavajalikkus või „masu“. Viimane uudis, mis Ugalast ajakirjandusse jõudis oli see, et eetilistel kaalutlustel siirdub teatrisse Vanemuine Liina Olmaru. Nüüd siis vallandasid  sa Tammearu. Arvan, et võimaluseta kasutada selliseid näitlejaid nagu Liina ja Peeter, läheb sul üha raskemaks leida Ugalasse kunstitaotlustega külalislavastajaid.
Olen alati kaitsnud teatrijuhi õigust valida endale mõttekaaslastest meeskond. Kuid sel juhul peab teatrijuht suutma sõnastada ja teostada    plaani teha uutmoodi ja paremat teatrit. Sa pole seda teinud ja kardan, et ei suudagi. Ilma selleta tähendab aga andekate ja teatrile vajalike inimeste teatrist ära ajamine teatri laostamist oma isiklike  hirmude ajel. Sa pole Karabas-Barabas ja Ugala pole sinu erateater. Selle eest, et Ugalas saaksid peale sinu töötada ka teised andekad inimesed, maksab maksumaksja üle 12 miljoni krooni aastas.
Ma olen Ugalat juhtinud 12 aastat  ning nii või teisiti osalenud eesti teatrielus üle 30 aasta. Selle kogemuse baasil julgen väita, et Ugala on praegu nii finantsilises kui kunstilises vabalangemises.
Indrek, sind kammitseb praegu hirm, et sellest laiemalt teada saadakse. Aga mida aeg edasi, seda suurem tuleb pauk ning ma ei tea kust võtab ministeerium järjekordsed miljonid oma juhtimisvigade tõttu tekkinud võlgade likvideerimiseks ning uued inimesed, kellel jätkuks energiat ja opimismi seda teatrit taas ülesehitama hakata.
Vigu teeme me kõik, ainus võimalus pääsemiseks on enda vigade tunnistamine.
1995.aastal pakkusin mina kultuuriministrina Sulle võimalust hakata Ugala peanäitejuhiks.Ma uskusin sel ajal Sinusse kui näitlejasse ja kui inimesesse. Ja pealegi oleks direktorina siis sinu kõrval olnud kogenud Enn Kose. Täna ma soovitan sulle – loobu kohe sellest ametist. Tee tööd, milleks Jumal on Sulle ande andnud ja mida sa oskad. See oleks ainus võimalus, et sa päästaksid endas Inimese ja Näitleja. Ja ehk ka Ugala.

Sinusse ka edaspidi uskuda tahtev
Jaak Allik
Ugala kunstiline juht  1983-1988, 1991-1995, 2001-2003

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming