AKADEEMIA nr 9

Indrek Ude

Sõjateemelise numbri avalöök on lõik Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloost, mida peetakse üheks antiikhistoriograafia tähtteoseks. Valitud katkendis põhjendab kreeklaste sõjakas delegatsioon meloslastele, miks nood kreeklastele alistuma peaksid. Klassikalisele tekstile on saatesõna kirjutanud Mait Kõiv.

 

Lucas Kello vaatleb väikeriikide saatust ja rolli rahvusvaheliste suhete süsteemides üldse, analüüsides väikeriikide kohta ja olemisvõimalusi Euroopa ajaloos 19. sajandist kuni tänapäevani.

Saksa ajaloolane Jan Lipinsky on põhjalikult uurinud 1939. a 23. augusti Molotovi-Ribbentropi lepingu salaprotokolli tekkimist ja hilisemat retseptsiooni, avaldame selle uurimuse kokkuvõtte.

Holger Mölder vaatleb eri julgeolekukultuure rahvusvahelistes süsteemides modernsel ja postmodernsel ajal, vastandades hobbesiaanlikku ja kantiaanlikku julgeolekukultuuri, ning jõuab NATO sünni, arengu ja tuleviku juurde.

Riina Kaljurand annab ülevaate julgeolekuhuvide kujunemisest ja julgeolekukogukondade loomisest meie enda, Läänemere regioonis.

Jaak Aaviskoo essee mõtestab Eesti kaitsmise võimalusi ja väljakutseid, nimetades kolm põhipritntsiipi, millest Eesti riikluse ja kaitse korraldamisel lähtuda: eneseteadvus olla võrdsena vabade rahvaste seas, tahe kaitsta oma vabadust ning rahvusvaheline koostöö.

Toe Nõmm vaatleb Eesti relvastust ja selle tähtsust riigi kaitsmisel läbi isesesivuse ajaloo: nii Vabadussõjas, Teise maailmasõja puhkemisel kui iseseisvuse taastamise järel.

Hellar Lill kirjeldab Eesti riigikaitsepoliitika kujundamise otsiguid rriikluse taastamise pöördelisel ajal, aastatel 1991-1995.

Michael Howardi artikkel viib lugejad taas teooriasse, kõneldes strateegia mõõtmetest ning eritledes sõja logistilist, operatiivset, sotsiaalset ja tehnoloogilist mõõdet.

Maria Mälksoo näitab, kuidas akadeemiline käsitlus on kõigutanud arusaamu julgeoleku piiridest.

Merle Maigre teemaks on tsiviiljuhtimise ajalooline kujunemine ning selle tähtsus Eesti kontekstis.

Rain Ottise artikkel jälgib sõdalasi ja konflikte küberrindel.

Mart Nutt arvustab Lars Fredéni raamatut “Balti küsimusest” seoses Rootsi huvidega.

Sõjateemaliste illustratsioonidega on esindatud Elmar Kits, Felix Randel, ja Johannes Saal.

Kaitsevärvi erikaaned kujundas Artur Kuus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming