Eesti õpetaja Krimmis: kiirustades vastu võetud keeleseadus mõjutas referendumi tulemust

Sel reedel, 28. märtsil kl 16 toimub Okupatsioonide Muuseumis Ukraina-teemaliste mõttekodade sarja teine kogunemine, kus oma kogemustest Krimmi Eesti koolis räägib sealne eesti keele õpetaja Christi Sepp. Mõttekodade eesmärgiks on mõtestada Ukrainas toimuvat ja mõista seeläbi paremini sealseid ühiskondlikke protsesse ning Venemaa käitumist ka Baltikumis.

Järgmise “Tulipunkti” teemaks on “Meie õppetundidest nende õppetundideni: sissevaade Krimmi hariduselu korraldusseˮ. Christi Sepp on õpetanud neli aastat Krimmis Aleksandrovka keskkoolis eesti keelt ja kultuurilugu. Tema ettekande põhiosa keskendub Ukraina valitsuse poolt kiirelt vastu võetud keeleseaduse mõjule Krimmi paljurahvuselise elanikkonna suhtumise ja referendumi tulemuste kujundamisel. Lisaks koolikogemusele, räägib ta oma muudest kogemustest ja elust Ukrainas. Loeng toimub koostöös Eesti Instituudiga.

“Tulipunkt” mõttekodade sarja 21. märtsil avanud Ukraina suursaadik Eestis Viktor Kryzhanovsky tänas eestlasi aktiivse toetuse eest ning andis ülevaate pingelisest hetkeolukorrast Ukrainas. Suursaadik kinnitas, et Ukraina valitsus seisab kindlalt Ukraina seaduslike õiguste eest ja sõjavägi on kõrgendatud valmiduses vastu seisma Vene vägede sissetungile Ukrainasse.
Mõttekoja kogunemised toimuvad Okupatsioonide Muuseumis reedeti kl 16-18.
Esimene “Tulipunktiˮ loeng tõi kokku pea 80 inimest. Esinejaks oli Balti Vene Instituudi direktor Vladimir Juškin loenguga “Krimmi annekteerimine: õppetund Eesti jaoks”. Oma ettekandes tõi ta paralleele ja pidas väga oluliseks Eesti valitsuse kõrgendatud tähelepanu ja kohalolekut Kirde – Eestis ning valmisolekut reageerida võimalikele provokatsioonidele.
Pikalt ettevalmistatud anneksiooniks Venemaa kaasmaalaste kaitsmise sildi all ei olnud Ukraina valmis.
Tema sõnul tuleks ka pakkuda Narva piirkonna rahulolematutele ainult venekeelsetele elanikele võimalusi suuremaks mobiilsuseks läbi Euroopa keelte õpetamise. Üritus toimus koostöös Eesti Ukrainlaste Kongressiga.

Järgmised üritused “Tulipunktiˮ sarjas:
4. aprillil avatakse Okupatsioonide Muuseumis fotonäitus “Ukraina. Euromaidan”, mis on pühendatud sündmustele Ukrainas, mis algasid novembris 2013. Näitus toob vaatajani Alex Zakletskyj, Oleksiy Temchenko, Tetiana Davydenko, Andriy Vytvytskyj, Maksym Kudymets’i Maidanil tehtud fotod, millel on jäädvustatud kolme protestikuu ajalugu selle rahumeelsest algusest kuni traagilise lõpuni. Näitust ja selle tausta tutvustab Tartu Ülikooli teadur dr Kateryna Pavlyk. Ettekandega “Ukraina sündmustest ja Euroopa Liidu poliitikastˮ esineb Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam.
11. aprillil esineb ajaloolane ja õppejõud Toomas Alatalu ettekandega
“Ukraina kolmhark: parlamentaarne revolutsioon, annektsioon ja rusikavõitlus”.
Kuna Eesti on – nagu Ukrainagi – Venemaa piiririik, siis on oluline saada kinnitust, et sealne revolutsioon toimus igati legaalselt, samas kui Krimmi annekteerimine käis suuremate vigadega kui 1940.a sündmused Balti riikides. Ukraina tõsiseks hädaks pärast oranži revolutsiooni algust on olnud enamvähem võrdsete vastandjõudude komme rääkimise asemel käed käiku lasta. 10 aastat tagasi palusid nad ise Balti Assambleelt abi poliitkultuuri tõstmiseks ja … ei saanud!?
23. aprillil, kolmapäeval esineb paar päeva Eestis viibiv Ukraina teadlane ja ühiskondliku elu tegelane Mykola Riabchuk. Üritus toimub koostöös Avatud Eesti Fondiga. oostöös Ukraina saatkonnaga Eestis ja Eesti Ukrainlaste Kongressiga on tehtud esialgne valik Ukraina ajalugu käsitlevatest filmidest ja värskest dokumentalistikast.
9. mail, Euroopa päeval saab vaadata kommenteeritud dokumentaalfilmi sündmustest Ukrainas “Demokraatia hindˮ ja kultuuri tutvustavat filmi “Ukraina kutsub”.

Okupatsioonide Muuseumist: Tallinnas, Toompea tänava ja Kaarli puiestee nurgal asuv Eesti lähimineviku Okupatsioonide Muuseumi püsiekspositsioon kajastab arenguid Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt. Muuseumi rajas 2003. aastal Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, muuseumiprojekti rahastas 1944. aastal Nõukogude vägede okupatsiooni järel Eestist lahkuma sunnitud ja seejärel kogu elu USAs silmaarstina töötanud Olga Kistler-Ritso.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming