Sten Lassmann

Sten Lassmann. Foto Kaupo Kikkas

Sten Lassmann
on pianistina salvestanud kogu Heino Elleri klaveriloomingu Londoni plaadifirmale Toccata Classics üheksal CD-l ning kaitsnud samal teemal ka doktori­kraadi Londoni kuninglikus muusika­akadeemias. Ta on EMTA klaveri­osakonna lektor ning rahvus­vahelise festivali „Klaver“ kunstiline juht.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Eesti kultuuriline rikkus on tõesti märkimisväärne ning võib-olla kõige selgemini avaldub see just muusikavaldkonnas. Kuigi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ katab näiliselt ära kõik valdkonnad ühes nende tähtsaimate murepunktidega, siis reaalsusega silmitsi seatuna võivad paljud ilusad põhimõtted osutuda vaid suitsukatteks.
Muusikavaldkonna rahvusvahelistumise ja muusikaettevõtlusega seoses on sel kümnendil rakendatud arvestatavad rahasummad, eelkõige ELi toel. Kahtlemata on müügitegevuse teadvustamine ja professionaliseerumine oluline, aga rahvusvaheliselt silmapaistva ning väärtusliku loomingu juurde ei saa jõuda sügavalt tunnetatud kultuurilise identiteedita. Vastasel juhul kehtivad ühe Londoni agendi sõnad pärast Eesti muusika kontakt­üritust, et „esitatud uuema loomingu puhul kippus prevaleerima tendents parafraseerida iseennast“. Kui üritame hoomata Eesti rahvuskultuuri laiust ja sügavust, siis on üks tähtsamaid varasalvi Eesti teatri- ja muusikamuuseum, kus on tallel vähemalt pool meie rahvuslikust kultuuripärandist: sõna-, ooperi- ja tantsuteatri lugu, koori­traditsiooni ja laulupidude kroonika, heliloojate originaalkäsikirjad ja loometegelaste isiklikud arhiivid, eesti levimuusika pärand. Pideva alarahastamise tõttu puudub ETMMis tänapäevane digiteerimis- ja arhiveerimis­võimekus ning teaduslik uurimistöö on varjusurmas. Peale selle ootab ETMMi ühinemine ajaloo­muuseumiga, mis marginaliseerib asutust veelgi ja viib erialaringkonnast kaugemale. Kultuuripoliitikas ootangi järgneval kümnendil selget liikumist meie tegeliku kultuurilise vundamendi tähtsustamise poole.

Sirp keskendub sel aastal kultuuripoliitika põhialustele koondnimetusega „Kultuur 2030“. Praegune põhialuste dokument kehtib aastani 2020, seega on viimane aeg hakata koguma ideid järgmiseks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht