Laur Kaunissaare

Laur Kaunissaare

Laur Kaunissaare
on teatri NO99 dramaturg ning hooliv, läbinägelik ning põhjalik esseist ja ühiskonnavaatleja.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Paradoksaalselt võib öelda, et Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine on otsustamatus. Strateegiaks on pikalt olnud laissez faire. Soodustatakse suhteliselt väikeste toetustega projektipõhist proovimist, et seejärel kasta neid taimi, mis paremini vilja juhtuvad kandma. Eelduseks on proovimiste rohkus, mida kultuurkapital üldjoontes ka võimaldab. Sama ka institutsioonidega – paljud nõukogudeaegsed säilisid ja palju on ka lisandunud. Nii leidubki Eestis kõige erinevamaid kultuurinähtusi, mis on kultuurihuvilise seisukohast vaadates imeline. Selline mitmekesisus ei ole nii väikese elanikkonna ja maksumaksjaskonna kohta sugugi iseenesestmõistetav: minge vaadake, kui mitmekesine on kultuurielu Tallinna mõõtu Duisburgis või Tartu mõõtu Olomoucis! Tasub rõõmustada, aga tasub ka muretseda, sest sellises mõneti energiat raiskavas süsteemis tekib küsimus tegevuse püsivusest, sellest, kuidas jõuda paarikordselt edukalt proovimiselt püsivale eelarvereale, stabiilisusesse. Ja see on hoopis keerulisem ja segasem küsimus. Vahel fikseeritud eelarverida ei tekigi, küll aga tekib peaaegu-eelarverida kultuurkapitalis, mille erialakomisjon siis iga kord üle kinnitab, justkui oleks see nende otsus. Win-win. Ja ega eelarverealgi palju lihtsam ole. Seal ootab ees sõltuvus pileti­tulust ja publiku hulgast (teatri­vallas on see näiteks keskmiselt poole kõrgem kui Lääne-Euroopas), sest eelarve­realisi institutsioone on palju, parem, kui nad siiski on, kui et neid ei ole, ning kes viskaks esimese kivi? Õitsegu tuhat õit – nii tundubki ühtaegu, et otsustamatus on ka Eesti kultuuripoliitika suurim läbikukkumine.
Ehkki see ei väära kuidagi vajadust selgemate sihtide ja julgemate valikute järele valdkonna sees, võiks sammu käies Sven Sakkovi hiljutise ettepanekuga kaitsekulutuste täiendavast suurendamisest 2,5%-le SKTst paralleelselt suurendada ka kultuurikulutusi kas või samale tasemele kaitsekulutustega (2005. aastal olevat kultuurikulutused olnud koguni 3,16% SKTst). Nn rinderiigina võiksime tsiteerida lausa Churchilli, kes kunagi olevat tõrkunud kultuurikulutusi kärpimast, sest „mille nimel me siis üldse võitleme“. Aga paralleele on muidki: viimastel aastatel on Euroopa keerukas olukorras Saksamaa ja Prantsusmaa kultuurikulutusi suurendanud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht