Krister Kruusmaa

Krister Kruusmaa

Krister Kruusmaa
on Tallinna ülikooli ajalooüliõpilane ja Püha Johannese kooli ajalooõpetaja.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika põhialustes eraldi käsitletud valdkondadest tahan esile tõsta arhitektuuri. Kuigi väidetakse, et riik väärtustab elukeskkonda kui tervikut, pole sellest peaaegu ühtegi jälge näha. Mulle tundub, et vajaka on üldisest arhitektuuriteadlikkusest. Diskussioonis osalejate ring piirdub suures osas erialainimestega ja üksikute fännidega. Olukorra parandamiseks peaks üldharidusse tooma ruumiõppe, mida saab õpetada erinevaid aineid sidudes. Asi pole valikaines tulevaste tudengite ettevalmistamiseks ega stiili- või fassaadiõppes, vaid tähelepanu juhtimises sellele, kuidas tehiskeskkond meie elu iga päev mõjutab. Eeskuju võiks kindlasti pakkuda selline tegija nagu arhitektuurikool. Siis ehk oleks võimalik peatada, aeglustada või vähemasti mõtestada selliseid ilminguid nagu ameerikaliku suburb-arhitektuuri pealetung, uhiuus paneelelamuarendus jne. Laiemalt käib probleem muidugi kultuuri-, haridus- ja teaduspoliitika sidumise küsimuse alla.
Teine mõte on veidi laiem ja puudutab palju räägitud rahvuskultuuri mõistet. Vahel unustatakse, et maailma kultuurilist mitmekesisust justkui alal hoidvate rahvusriikide sees kipuvad väikesed regionaalkultuurid omakorda kaduma, subkultuurid on aga enamasti rahvusülesed. Ühtlustumise näide on seegi, kuidas needsamad grupid peavad oma erisuse säilitamiseks seda müüma, kohanedes üldise majandusmudeliga. Ei tohi eraldada regionaal- või alternatiivkultuuri Eesti nn kõrgkultuurist, käpikukudumist ja punki nüüdisteatrist. Tegelik fookus on siiski üsna kitsas. Linnastumine, üleilmastumine ja kultuuri eksportimine võivad aga viia selleni, et meil ei olegi enam midagi sellist eksportida, mida teistel juba poleks. Kultuuripoliitika ei peagi olema kõikehõlmav, aga me ei tohi unustada seda, mis on sellest välja jäetud.

Sirp keskendub sel aastal kultuuripoliitika põhialustele koondnimetusega „Kultuur 2030“. Praegune põhialuste dokument kehtib aastani 2020, seega on viimane aeg hakata koguma ideid järgmiseks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht