KIWA

KIWA

KIWA

on multiväljundiga metakunstnik, kuraator ja eksperimentaalkirjastaja. Ta on astunud üles rohkem kui 400 näitusel üle maailma. Tema looming funktsioneerib intertekstuaalse uuringuna sotsiosümboolse tähendusloome ja kultuurikoodide mitmetel tasanditel.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?

Õnnestumine on kultuurivaldkonna rahastamine riigi eelarvest ja mitte erafondidest, nagu on USAs. Euroopas on see aga üsna iseenesestmõistetav.

Läbikukkumine on, et suurte päevalehtede, Postimehe ja Eesti Päevalehe kultuuritoimetuses ei ole kunstitoimetajat. Tegu on küll erameediaga, aga see kõneleb ometi midagi meie ühise vaimse ruumi kultuuripoliitilisusest. Kui pole pädevat toimetajat, siis mõningaid teemasid ei kajastata, valdkond kaob pildilt, muutub irrelevantseks. See mõjutab üsna otseselt ka publiku ja otsustajate taju ja valikuid.

Läbikukkumine on ka helireostuse ja -kujunduse praegune seis. Peaks olema rohkem riigi ja KOVide tellimusi, avaliku ruumi funktsionaalsuse ja kõlamise korraldamist. Heli täidab meie ruumi suures osas neurokeemiliselt. Tellitakse küll häälest ära provintslikke potikolinaid, populistlikku, silmakirjalikku helikujundust, kuid kitš on samuti keskkonnareostus. Mõelge, kui palju on avalikus ruumis kommertsi, reklaami, silmakriipivat disaini … Või kui palju on autosid, mis toodavad müra ja haisu, või linnaruumi suunatud elemente, mis peaksid oma neutraalsuses justkui kõnetama kõiki kultuurikihte. Kui Tartu Kaarsilla helikonkursi ainus avalikkusele kommunikeeritud valiku argument oli „kuulajasõbralik“, siis selline kriteerium röövib juba eos võimaluse olla vapustav, absurdne ja ülendav – lõhkuda piire. Ülikooli tõttu on Tartu keskmine kultuurivastuvõtlikkus ometi suurem kui kuskil mujal. Järjekordse Koidula kuju asemel võiks kesklinnas sulgeda mõne tänava autodele ja teha sinna kultuuripargi. Helireostuse mittetunnistamisega antakse kommertstööstusele vaid hoogu juurde, nii et pange aga muusika kõvemaks, ostke heli summutavad kõrvaklapid ja isoleerige ennast tegelikkusest.