1. juunil kella kahe paiku päeval toimus rahvusraamatukogus samal ajal kõrvuti kaks sündmust: Eesti Huumoriliidu korraldatud rahvusvahelise karikatuurivõistluse „Linlane naerab” näituse avamine ning nende psühhopaatide kogunemine, kes leiavad, et Venemaaga ei tohi piirilepingut sõlmida ja et valitsus on Eesti reetnud ning maailma lõpp pole enam kaugel.

Seltskonnad olid nagunii vastandlikud, see torkas kohe silma. Esimesse kuulusid lõbusa olekuga, heas tujus ja tervisest õhkuvad persoonid, kes ei pidanud liigseks ka vaimukuste pildumist. Eriti torkas silma 84aastase Hugo Hiibuse ja 82aastase Eduard Tüüri hea vaimne ja füüsiline vorm. Pealegi näitas näituse geograafiline diapasoon, et kõige hoogsamalt areneva majandusega riikides (Venemaa, Hiina, India, Brasiilia) on ka kõige andekamad urbanistlike naljapiltide sehkendajad. See omakorda näitas, et viimane tegevus on igati jätkusuutlik ja arenev. Eks töö- ja elurõõm peavadki käsikäes käima.

Kui lõppes rahvusradikaalide kihutuskoosolek, vaatasin sellest osa võtnud enamjaolt haige, õnnetu, närvilise ja kurja väljanägemisega inimesi esialgu kaastundega. Võtsin ühelt eriti piinatud moega tegelaselt vastu ka lendlehe tekstiga „1920. aasta rahuleping on Eesti riigi alus! NÕUAME riigi piiri küsimustes vastavalt põhiseadusele § 162 RAHVAHÄÄLETUST”. Allkirjaks oli keegi suurushullustuses pannud „Eesti rahvas”.