Täna saab Eesti pinnal alguse täiesti uus kirjandussündmus, I Täiskuu luulefestival. Festivali ei peeta mitte Tallinnas või Tartus, vaid Raplamaal. Sirp esitas mõned küsimused festivali ühele korraldajale KRISTIINA EHINILE

Mis sai rahvusvahelise luulefestivali korraldamise ajendiks?

Edasi >

Sel nädalal alustas ilusa kammerliku luuleõhtuga keskraamatukogu rõdusaalis uus kirjandusrühmitus Purpurmust.

Mati Unt on öelnud: „Mina olen eraldi ja üksi nüüd sellepärast, et ma võtan kirjandust omaette asjana, tõsisemalt kui elu… /---/ Ehkki mulle meeldivad pidurdamatud, dekadentlikud joomingud näitlejate ja kultuurilähedaste noorukite seltsis, pole ma aastate jooksul saanud neist mingit materjali.” Kunagi oli rühmituste aeg, oli aeg, kui kirjanduski tundus olevad just nimelt seltskondlik tegevus, mitte mingi eraldi asi – eks seda heideti meile ka palju ette. Olid Erakkond, Tartu NAK, TNT (ja ta jätk TNT!), Õigem Valem, Mustrid, !peatus (viimane, mida mäletan tekkinud) jms. Siis mõned neist lakkasid, kadusid, noh, nagu peabki; ja mõned ka muidugi jäid, ehk need, mis põhinesid rohkem sõprusel kui mingitel muudel ambitsioonidel. Noortele sai enesemääratlemise kanaliks, kirjainimese teekonna alguseks ajakiri Värske Rõhk, mis on nüüdseks end juba igati õigustanud. Rühmitused ei olnud enam loomulik-loomalik loomingulise eneseteostuse vorm.

Edasi >