Antikviteetide kollektsioon Eesti Ajaloomuuseumis

KunstAnne Ruussaar

Näitus „KADUNUD AEGADE AARDED” Mikkeli muuseumis kuni 31. XII . 23. IV uuendati ekspositsiooni. Väljas on joonistused Briti diplomaadi Sir William Hamiltoni maailmakuulsasse vaasikogusse kuulunud AntiikKreeka vaasidest. Tegemist on harukordse leiuga Eestis asuvast erakogust, milles avaldub Euroopas XVIII sajandi II poolel valitsenud vaimustus antiikse kultuuripärandi uurimise ja tutvustamise vastu. Näituse koostaja Pekka Erelt, kujundaja Laika, Belka & Strelka.        

Näitus „Kadunud aegade aarded” tutvustab suurt osa Eestis leiduvatest vanade kõrgkultuuride Egiptuse, Mesopotaamia, Kreeka ja Rooma esemetest. Tegemist on erakollektsionääride kaudu siia jõudnud rariteetidega, mille puhul tuleks rõhutada lisaks esemete väärtusele ka „kogujate” tänuväärset tegevust. Johann Burchardi, Johannes Mikkeli ja Pekka Erelti kogud on sündinud huvist ja kirest ajaloo vastu, paljudele näituseeksponaatidele on  see aga olnud pääsemiseks hävingust.

Edasi >

Meistri kutsumine

KunstElena Šmakova

Hobusepeas on kuni 27. IV avatud loomingulise ühenduse Johnson ja Johnson näitus „Meistri kutsumine”. 2006. aastast töös Paldiski linnaruumi ja selle elanikke kaasava projekti autorite Taavi Talve (J.) ja Indrek Köstriga (J.) vestles Elena Šmakova.       

Miks esinete 2006. aastast ühisnimetaja Johnson ja Johnson all?

J.: Aasta siis oli tegelikult 2005. Detsember. Kui väga täpne olla.

J.: Kunstibändil oli koostegutsemiseks nime vaja. Indrek ja Taavi kõlanuks natuke liiga argiselt. Tom ja Jerry tähendanuks, et üks on hiir ja teine kass, hierarhiaid jne. Seetõttu laenasime endale šampoonifirma nime, mis põhimõtteliselt tähendab, et meie firmas teevad kõik võrdselt tööd ja seda mida vaja. Väike kaaperdamise rõõm ka.     

Edasi >

Londoni aruanne II

KunstJaan Elken

GERHARD RICHTERI näitus National Portrait Gallery’s kuni 31. V.
Näitusel on väljas 35 Gerhard Richteri portreed ja figuurimaali, kusjuures üks neist kolmekümne viiest koosneb erandina 48 fotost. See on 1998. aasta parafraas Richteri 1972. aastal maalitud portreesarjale, mille prototüüpide galerii on omakorda leitud omaaegsetelt entsüklopeediafotodelt. Sooliselt „kallutatud” sarjas ei ole ühtegi muusika, filosoofia, teaduse või kirjandusega kuulsaks saanud naist. (Naisõiguslus teemana kunstnikku väljaspool  selle töö konteksti ei köida, ülejäänud lõuendid on protsendikorrektselt jagunenud.)

Edasi >

Meenutades Starkopfi

KunstAhti Seppet

Suhtlemisoskus ja erakordne töödistsipliin tegid Starkopfist ühe populaarsema kunstniku Tartus.
ANTON STARKOPF-REA näitus Tartu Kunstimuuseumis kuni 7. VI.
Anton Starkopf-Rea (1889–1966) omandas kunstihariduse 1911-1912 Münchenis A. Ažbé kunstikoolis ning 1912-1913 Pariisis Académie Russe’is ja Académie de la Grande Chaumière’is (õpetajateks Sergei Bulakovski ja Émile Antoine Bourdelle), kus ta õppis joonistamist ja modelleerimist. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. aastal, läbisõidul Saksamaalt, arreteeriti ta Dresdenis ja interneeriti LõunaSaksamaal Wehlenis. Tänu eestkostjatele oli tal  võimalus saada seal tööle kiviraiumistöökotta.

Edasi >