Mäss, sotsiaalne, vahelduv
Sam Mendese film on hästi kammerlik, pigem telelavastus.
„Mässajate tänav” tekitab kindlasti enne filmi algust eelarvamusi, positiivset või negatiivset suhet ilma ühtegi kaadrit nägemata. Filmi peategelaste paari, „erilist perekonda” Wheelereid, Franki ja Aprilit mängivad Leonardo DiCaprio ja Kate Winslet, läbi aegade maailma ühe edukama filmi „Titanic” superarmastajapaar. Üksteist aastat hiljem mängivad Hollywoodi säravaimad tähed jälle koos ja jälle (armastaja)paari, režissööriks tundliku filmitegijakäe ja -närviga Sam Mendes („American Beauty”). „Mässajate tänav” algab sellest, kuidas kohtuvad Frank ja April ning neist saab eriline perekond Wheeler. Kaks last, majake eeslinnas, mehe rutiinne kontoritöö, naine kui kodune lastekasvataja ja peenemat sorti köögikata – laias laastus samasugune pilt, nagu teistegi naabrite puhul. Kõige selle juures suhtuvad nad irooniaga „väikeste kastikeste” ühiskonda: nemad on sellest ju üle, nemad on paremad, ilusamad, andekamad.
Kas on väikeste filmide aeg?
59. „Berliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinale” valikud.
Tänavuse „Berlinale” avafilm, Tom Tykweri „Rahvusvaheline” (allkirjutanu meelest nn suurte filmide paiguti päris õnnestunud paroodia) häälestas külalised kogu festivali põhikava läbivale toonile. Väga palju oli programmis ingliskeelseid filme, mille autorite emakeel on hoopis midagi muud. See on küllap üleilmsele levile pretendeeriva internatsionaalse filminduse loogiline areng, iseküsimus, kui palju sisuliselt rikastavaid impulsse niisugused filmid nõudlikumale vaatajale kingivad. Lukas Moodyssoni „Mammutist” kui suurejoonelisest altmineku näitest oli eelmises Sirbis põgusalt juttu.