Salme Reegi nimeline auhind – Jevgeni Ibragimov
Laureaadi valimisega vaidlust ei tekkinud. Isegi Jevgeni Ibragimovi nime polnud vaja isekeskis valjult välja hõigata – see oli nii iseenesest mõistetav. Ühelt poolt kõneleb see eriliselt vaimustavast lavastajatööst, teiselt poolt konkurentsi puudumisest lastele ja noortele tehtavas teatris. Sellele sai ka üle-eelmise Sirbi vestlusringis osutatud.
Aleksander Kurtna nimeline auhind – Margus Alver
Tänavuse Aleksander Kurtna nimelise tõlkeauhinna sai žürii üpris üksmeelse otsusega Margus Alver (žüriisse kuulusid Heidi Aadma, Martin Algus, Anne Lange, Lilian Vellerand ja allakirjutanu). Kurtna auhind on üks neist, mille statuuti aastate eest muudeti – kaotati klausel, et seda võib ühele tõlkijale välja anda vaid korra. Nii seisis žürii esmajärjekorras silmitsi põhimõttelise küsimusega: kas auhinnata juba staažikat, teada-tuntud tõlkijat (mullu jõudis lavalaudadele häid näidenditõlkeid näiteks Ülev Aaloe, Anu Lambi ja Hendrik Lindepuu sulest) või tunnustada pigem inimest, keda seni veel pärjatud ei ole?
Karl Adra nimeline auhind – Toomas Suuman
Priit Põldroosi nimelise auhinna žüriil on nüüd au valida välja ka Karl Adra nimelise auhinna saaja. Auhind antakse draamanäitlejale, kel korrektne eesti keel, kõnekultuur ja kelle sõnum jõuab kõige selgemini publikuni. Teatripäeval annab selle üle eelmise aasta laureaat (seekord – Guido Kangur). Mitme väärilise kandidaadi seast langes valik Toomas Suumanile, kes selge ja mõtestatud eesti keele kasutajana laval on mõtelnud avaralt ka eesti kultuuriloo jäädvustamisele (näidendid „Liivad”, „Linnapea”, Juhan Liiva roll lavatervikus „Johannese passioon”)
Ants Lauteri nimeline auhind – Tiina Tauraite ja Margus Prangel
Meie žüriile oli esitatud palju väärilisi kandidaate, kokku 14 nominenti. Kui lühidalt iseloomustada Tiina Tauraitet ja Margus Pranglit, kellele langes me valik pärast mitmeid kooskäimisi ja pikki arutlusi, siis minu silmis on nad mõlemad oma eripärale vaatamata sarnased – nad on iseseisvad loojad. See on nende puhul põhiline. Ja samas on nad meeskonnamängijad. Näitlejad, kes täiendavad lavastaja nägemust oma nägemusega, kes toidavad lavastajat omapoolsete impulssidega, kellega koostöö on iga lavastaja rõõm. Neis on loomise julgust ja seetõttu, tänuks riskiuljuse eest, ettearvamatuse võlu. Nende lavaleilmumine on sündmus.
Algupärase dramaturgia auhind – Jaan Undusk
Algupärase dramaturgia auhinna nominentide hulgas on kaks akadeemilise tipptaseme autorit, kirjandusteadlane Jaan Undusk ning füüsik ja filosoof Madis Kõiv. Näib, et teadusliku täppismõtlemise koolitus ilmutab end ka nende näidendites: nii üldistava mõtlemise kui ka eruditsioonina, mahuka materjali vabas valdamises, oskuses anda detailile kaalu ja näha suuri seoseid.
Tantsulavastuse auhind – Fine 5 „Faasid”
Kaasaegne või nüüdistants või koguni tantsuteatri suund pole Eestis anno 2009 enam uus: ei tekita ärevust, ei kõnni piiridel, ei murra müüte, ei too kaasa valulisi manifestatsioone. Ei, vastupidi, see on saanud koduseks, tuttavaks nagu kunagi klassikaline tants ja selle reeglid. Eesti uuel tantsul on raudselt oma nägu ja märgisüsteem, oma släng või isegi liikumismurrak.
Rahel Olbrei nimeline auhind – Tiit Härm
Tore, et teatriliit lõi uue, Rahel Olbrei nimelise auhinna märkamaks pikemaajalisi tulemusi balletivallas. Üksmeelselt otsustasime selle anda Tiit Härmile. Ta oli aastaid meie balleti särav esitantsija ning pani viimastel aastatel Estonia balletijuhina kokku põneva balletirepertuaari, kus kõrvuti tema enda lavastustega olid eriilmeliste isikupäraste väliskoreograafide tööd, mis kõik kokku avardasid tantsijate ampluaad ja tõstsid trupi professionaalset taset.
Priit Põldroosi nimeline auhind – Lembit Peterson
Eesti Teatriliidu auhindade žüriid tegutsevad suveräänselt. Kogunevad aruteludeks-hääletamisteks eri ajal ja otsuseid omavahel ei kooskõlasta. Priit Põldroosi auhinna žürii pidas oma istungi esimesena, teiste žüriide nominente polnukski meil võimalik teada saada, kuigi ehk tahtnuks. Aga nii sai selgeks, meediamanipulatsioonide ajastu kiuste, et praegu tõeliselt oluline ja vajalik on õhus. Ja tuntakse eri hindajate poolt üksteisest sõltumatult ära. Lembit Petersoni kauane, vaikselt olusid trotsival moel just vaimsetele väärtustele orienteeritud pedagoogi- ja teatritegevus (ning targa pereisa hoolivus) on kitsamas kultuuriringis varemgi tuntud ja hinnatud olnud.
Balletilavastuse auhind – Eve Andre
Olla balletilavastuste (või mis tahes kultuurivalla) žürii liige on ebamääraselt auväärne amet. Pole ju olemas täiesti objektiivseid kriteeriume ja maitsega on asi nii nagu ta on. Kahjuks ei saa siin tulemusi sentimeetri ega sekundiga mõõta, nii et arvamust ei saaks vaidlustada.
Muusikalavastuse auhind – „Eesti meeste laulud” ja Arvo Volmer
Aasta 2008 muusikateatris oli mitmekülgne: „Tristanist ja Isoldest” „Eesti meeste lauludeni”, „Kruvikeerdest” „Rujani”. Siia võiks lisada veel mõned algupärandid, nagu rahvusooperis esietendunud „Armastuse valem” ja EM TA tudengite tööd Kanuti gildis – ja aastaga üldiselt rahule jääda. Kui veel mõnda aega tagasi oli žüriil raske leida sobivaid preemiakandidaate, siis praegu on vastupidi: kaks muusikateatri auhinda (eripreemiat jagame koos balletižüriiga) tuleks tükeldada õige mitmeks võrdseks tükiks.
Mõõta ei ole kerge
Teatri aastaauhinnad on alati veidi oma žürii nägu, ehkki iga žüriiliikme aastavalik erineks ilmselt kogu seltskonna hääletustulemusest. Tänavune, 2008. aasta uuslavastusi vaaginud sõnalavastuse auhindade žürii tõstis esile Lembit Petersoni ja Theatrumi tegevuse. Igati õigustatult. Theatrumi lavastuste sõnum ja laad kõneleb pühendumisest, mis kindlasti ei ürita vastanduda nn peavooluteatrile, kus leiab tegelikult ju samasugust pühendumist, aga ka publikut püüdvat atraktiivsust. Theatrum on eriline, omamoodi värvikas kild meie teatrimosaiigis, täiendab teiste teatrite tegemisi. Huvitav, et läinud teatriaastast jäid žüriide sõelale mõneti ju üksteise suhtes vägagi kaugel seisvad fenomenid: Theatrum ja „Ruja”. Theatrumi „Maarja kuulutamist” on näinud ilmselt mõnituhat vaatajat, Vanemuise muusikal jõudis suvel kümnete tuhandeteni, ETV toel sadade tuhandeteni. Kassahitt versus nišiteater. Mis jäi nende kahe, mõneti ju äärealale jääva teatrilaadi vahele?
108 lavastust, 700 näitlejatööd
36 nominendi hulka sattumine on suur tunnustus, aga natuke ka õnnelik juhus.
Teatriliit ootab igal aastal kõigilt teatritelt nende ettepanekuid aastaauhindade nominentide osas. Mõned aastad tagasi saatis Lembit Peterson vastuseks kurva kirja, kus ta keeldus kandidaate esitamast, sest tema teada polnud žürii liikmed (ühe erandiga) aasta jooksul Theatrumi etendusi külastanud. Tänavune žürii otsus polnud kindlasti mitte reaktsioon sellele kirjale, küll on tema „protest” pannud viimasel paaril aastal žüriid hoopiski „tihedamalt” tööle. Oleme peaaegu saavutanud seisu, et igat sõnalavastust on näinud vähemasti kaks žürii liiget – tulemuseks on sõiduraha suur ülekulu, otsustuskohana nii teatriliidule kui kultuurkapitalile.