Margit Langemets, Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja, „Eesti keele seletav sõnaraamat” on teise, täiendatud ning parandatud trükina ja kuue(kõva)köitelisena septembri algusest müügil. Milles on seisnenud täiendused ja parandused?

Võrreldes esimese trükiga on sõnaraamatut täiendatud umbes 4000 uue märksõnaga  ning rohkete silmahakanud uute tähendustega. Oleme korrastanud ja ühtlustanud üldist esitust, seda nii sisuliselt kui ka eeldatavasti kasutajale hõlpsamini jälgitava kujunduse näol. Oleme parandanud näpu- ja trükivigu, mis 20 aasta jooksul tasahaaval on end ilmutanud. Mõnevõrra oleme vabastanud sõnaraamatut asjatutest sovetismidest, mis olid oma ajastu poolmärkamatu kaasandena käsikirja sisse imbunud. Teises trükis vajasid  muutmist nii ideoloogilise värvinguga märksõnad, seletused ja näitelaused kui ka sisu poolest aegunud näitelaused. Selle sõnavara tähistamiseks võtsime tarvitusele ajastulühendi nõuk. Eemaldatud on äärmiselt vähe märksõnu, üks väheseid on näiteks nõukogude ajaga käibelt kadunud algorg. (Näidete uuendamisest on selle aasta Keele ja Kirjanduse esimeses numbris kirjutanud Piret Voll.) Uutest sõnadest on ootuspäraselt kõige  rohkem infotehnoloogia ja majanduse valdkonna sõnu (mõlemaid üle 200, näiteks e-post, pangakaart). Palju on ka meditsiinisõnu (umbes 100, näiteks anoreksia, paanikahäire jt). Juura, tehnika, botaanika ja kokanduse sõnu on igaüht juurde tulnud umbes 60 piires (abieluvaraleping, puiduhakkur, flamingolill, kamambäär, espresso jt).