Mentorlusprojekt on käivitunud

Riikliku õppekava kohaselt tuleb venekeelsetes koolides järk-järgult üle minna kakskeelsele gümnaasiumiharidusele, 2011/2012. õppeaastaks peab seal 60% õppeainetest olema eestikeelne. Kuigi üleminekul eestikeelsele õppele tagatakse koolidele võimalus suurem osa üleminekuaineid ise valida, on see õpetajatele suur väljakutse  ning nende keeleoskus pole alati piisav, et õpetada oma ainet kõrgel tasemel. 2008. aasta sügisel algatas Teadus- ja Haridusministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutuse, Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukogu esindusega Eestis individuaalse eesti keele õppe katseprojekti, mis pakub venekeelsete koolide õpetajatele võimaluse parandada eesti keele oskust oma individuaalsetest võimalustest ja keelelistest  vajadustest lähtuvalt. Projekti on kaasatud 50 venekeelse kooli õpetajat ja 39 põhjaliku koolituse läbinud mentorit, kes toetavad õpetajaid ühe aasta jooksul eesti keele õppimisel ja pakuvad keele praktiseerimiseks võimalusi. Individuaalne keeleõpe mentori toel põhineb keeleõppija oskustel ja huvidel, aitab ületada sisebarjääre, vabastada hirmust eesti keele kasutamise ees ja tõsta eneseusaldust. 

Edasi >

„No milleks sulle seda lisatööd veel tarvis oli?” imestavad mitmed kolleegid. Tõepoolest, miks ma vastasin Briti Nõukogu, Avatud Eesti Fondi ja Integratsiooni Sihtasutuse üleskutsele osaleda individuaalse keeleõppe katseprojektis, läbisin valimisvooru ja 72 tundi koolitust oma vabast ajast? On ju aastane koostöö mentiiga vastutusrikas ja ka küllaltki aeganõudev  ning igapäevane töö õpetajana niigi pingeline. Mõte toetada venekeelsete koolide õpetajaid, kes juba õpetavad või hakkavad õpetama oma ainet eesti keeles, tundus ahvatlevana. See on hea võimalus tutvustada oma mentiile Eestimaad ja meie kultuuri, lootuses, et õpetajad innustuvad ja avardavad ka oma õpilaste silmaringi. 

Edasi >

Võiks arvata, et kui võru keelt on uues keeleseaduse projektis nimetatud eesti keele erikujuks, siis, kuna tegemist on eesti keelega, võiks sel olla õigus piirkondlikus kontekstis ka ainuke infokandja olla? Millise sõnastusega võrukesed soovivad oma keele õigusi uues keeleseaduses kaitsta?

Sulev Iva, võru keele uurija ning õpetaja: 

Seadusekavast küll võru keelele sellist õigust välja ei loe, ka mitte eesti keele erikujuna. Eelnõu määrab nii ameti-, teabe- kui ajakirjanduskeeleks eesti keele. Eesti keele all on seaduses kindlasti mõeldud eesti kirja- või ühiskeelt, sest kohati on rõhutatud selle vastavust kirjakeele normile ja kohati on seda vastandatud eesti keele piirkondlikele erikujudele. Võru keel, isegi kui seda pidada üheks eesti keele erikujuks, ei vasta aga kuidagimoodi eesti kirjakeele  normile. Seega paneks taoline keeleseadus kahtluse alla võru keele praeguse ja tulevase kasutamise siltidel, ametnike sõnavõttudes, ajalehtedes, teles-raadios jm. Tõsi, mõned väga piiratud kasutusvõimalused on eelnõus jäetud ka erikujudele (eestikeelsete siltide tõlkena või piirkondliku levikuga väljaannetes), kuid karta on, et seaduse jõustudes jäetaks mõnelgi juhul võru keel pigem targu tarvitamata, et mitte seadusega vastuollu minna ja karistuse või korralekutsumisega  riskida.

Edasi >