HENDRIK TOOMPERE 17. VII 1946 – 13. X 2008
13. oktoobril lõppes Eesti Nuku- ja Noorsooteatri staažikaima näitleja, Nukuteatri hingeks ning alustalaks peetud Hendrik Toompere seeniori elutee.
Hendrik Toompere sündis Pärnumaal talunike peres, õppis Pärnu I keskkoolis ning Tallinna Polütehnikumis automaatikat ja telemehaanikat. 1966. aastal lõpetas ta Ferdinand Veike juhendatud nukuteatri õppestuudio. 2001. aastal sai Hendrik Toompere seenior Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe V klassi ordeni.
Endel Lippus 3. XII 1926 – 30. IX 2008
Lahkus Eesti muusika- ja teatriakadeemia kauaaegne viiulipedagoog, emeriitprofessor Endel Lippus. Professor Lippus töötas seal aastast 1961 kuni 2006. aastani viiulipedagoogina, 1977–1983 keelpillikateedri juhatajana, dekaanina ja 1983–1991 prorektorina. Tema õpilaste nimekiri on väga pikk, kuid äärmiselt olulistena meie ja mitte ainult meie muusikaelus tuleb kindlasti nimetada järgmisi viiulikunstnikke: Andres Mustonen, Mati Uffert, Ülo Kaadu, Anu Järvela, Ulrika Kristian, Toomas Nestor ja Olga Voronova. Aastal 1991–1993 oli Endel Lippus Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu president, aastast 2004 on professor Lippus Eesti muusika- ja teatriakadeemia auliige.
„Suurte muutuste ajal seisame sageli vajaduse ees nähtusi uuesti hinnata, uuesti mõtestada. Tuleb vastata ka küsimusele, mis meil on ja mida meil ei ole, ehk nii- öelda lahendada vaesuse ja rikkuse probleem.” 2. oktoobril 1991. aastal on nii kirjutanud professor Endel Lippus ja tal oli õigus meile neid õpetussõnu jagada, sest ta oli sündinud Eesti Vabariigis ning pärast mitmeid võõraid võime taas jälle Eesti Vabariigi kodanik.
Rudolf Pangsepp 18. IX 1921 – 12. X 2008
Rudolf Pangsepp sündis 1921. aastal Tartus. Tartus sai ta ka esmase hariduse 16. algkoolis ning seejärel pedagoogiumi progümnaasiumis ja Tartu tehnikumis, mille lõpetas 1941. aastal. Kui II maailmasõda jõudis Eestisse, mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Pärast sõda, 1945. aastal, jätkas Rudolf Pangsepp õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1951. aastal, aga siis juba Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nime all, sest stalinismi tsentraliseerimislaines oli kunstikõrgkool viidud Tallinna. Pärast kunstikõrghariduse omandamist jäi Rudolf Rangsepp Tallinna ja tema pikk ning tegus elu oli seotud kirjastamisega – nii kunstniku kui ka ametnikuna.
1951. – 1953. aastani töötas ta Eesti Riikliku Kirjastuse kunstilise toimetajana ja 1953. – 1967. aastani toimetusejuhatajana, 1967. – 1986. aastani juba kirjastuse Eesti Raamat asedirektori ja peakunstnikuna. Siis suundus ta küll teenitud vanaduspuhkusele, kuid ülimalt vitaalse inimesena ja ääretult produktiivse raamatukujundajana ei pidanud ta pensionärina kaua vastu ja oli peagi tagasi oma armsas kirjastuses. Lõplikult läks ta pensionile alles kaks aastat tagasi, 2006. aastal. 1951. aastast oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige. 1975. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. 2000/2001 kuulus Rudolf Pangsepp kunstnike liidu esindajana Eesti raamatu aasta asjatundjate komisjoni.