Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas preemiakandidaadid
Eesti Vabariigi teaduspreemiaid antakse sel aastal välja juba 16. korda. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele antakse kõige väärikam (500 000 krooni) preemia, välja silmapaistva teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga teadus- ja arendustöö eest. 300 000-krooniseid preemiaid pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustegevuse eest, nn elutööpreemiaid on kaks ning 150 000-krooniseid aastapreemiaid kaheksa, mida antakse eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest erinevates teadusvaldkondades.
Karl Ristikivi pärandist
6. jaanuari Sirbis pöördus Endel Rihvk avaliku kirjaga Eesti kultuuriüldsuse poole, õigustatult mureks Karl Ristikivi haua saatus Stockholmi Metsakalmistul. Probleem, millele tähelepanu juhitud, on tegelikult muidugi suurem, hõlmates ka teiste tunnustatud eestlastest kultuuritegelaste ja poliitikute hauapaiku nii Rootsis kui mujal maailmas. Teadja abita ei ole neid kerge leida kusagil ja ainult kalmistu nimetamisest leksikonides ja elulugudes ei piisa. Lisaks ähvardab pärijate ja sõprade kadumisel unustusse jäänud hauaplatse (tihti jääb nende eest ka tasumata) loovutamine järgmistele lahkujatele.
Keelekell: VAATMIK, mitte poster!
Konverentside ja seminaride korraldajad kuulutavad järjest sagedamini: “Lisaks suulisele ettekandele on teretulnud esinemine posterettekandega.”, “Traditsiooniliste ettekannete kõrval on teretulnud ka esinemine posteriga.”, “Konverentsile ootame ka stendiettekandeid.”
Raamatututvustus
EESTI AJALUGU VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni
Massiivne ja sisukas koguteos, sarja uus osa. Kirjutanud Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp; tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg, peatoimetaja Sulev Vahtre. Retsenseerinud Indrek Jürjo, Jaak Kangilaski, Allan Liim, Herbert Lindmäe, Enn Tarvel, Jaak Valge, Hannes Walter, Ants Viires, toimetanud Katre Ligi, Simo Runnel. Kujundanud Tiina Viirelaid. Ilmamaa, 2005. 464 lk.
Kalju Leht jälle targemaks
Tarkus koguneb teatavasti aastatega. Omaaegses mõistes filoloogiakandidaadil, praeguse nomenklatuuri järgi PhD-l Kalju Lehel sai 1. I neid aastaid 80. See on suur number, sajale märksa lähemal kui poolele sajandile.
Berk Vaher
Merekiri
Vaid mõned kuud on möödas sellest päevast, kui X rannale ilmusid nood märgid.