Möödunud nädalal valiti Adamson-Ericu muuseumis välja kunstnik Adamson-Ericu stipendiumikonkursi nominendid. Kokku esitati konkursile 14 taotlust, millest lõppvooru pääses neli. Stipendiaat tehakse teatavaks 16. augustil 2013.

Konkursil osalesid nii Eesti kui välismaa kõrgkoolides õppivad Eesti kunstitudengid erinevatelt kujutava kunsti ja disaini erialadelt. Lõppvooru pääsesid uue meedia magistrant Ulla Juske, disaini ja rakenduskunsti magistrant  Anne Reinberg, kunsti ja disaini eriala doktorant Ülo Pikkov ning aksessuaaridisaini magistrant Mirja Pitkäärt.

Kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini toetamist edendava Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi asutas 2011. aastal Lions Club Tallinn Hansa. Stipendiumi eesmärk on juhtida tähelepanu silmapaistva kunstniku Adamson-Ericu maali- ja tarbekunstiloomingule, väärtustada mitmekülgsust ja isikupära Eesti kunstis ning aidata kaasa kunstniku loomingu ja pärandi uurimisele. Stipendium antakse välja iga-aastaselt kunstnik Adamson-Ericu sünniaastapäeva puhul, sel korral 16. augustil.

Stipendiumikomisjoni kuulusid Lions Club Tallinn Hansa asepresident Ingrid Lepp, Eesti Kunstiakadeemia esindaja kunstnik Liina Siib, Eesti Kunstnike Liidu esindaja kunstnik Mari Roosvalt, Adamson-Ericu muuseumi kuraator Kersti Koll ning Eesti Kunstimuuseumi arendusdirektor Kersti Tiik.

Tartu naiskoor Emajõe Laulikud (dirigent Vilve Maide) osales Leedus rahvusvahelisel koorikonkursil ”Kaunas Cantat”, kust toodi koju kaks säravat diplomit: kulddiplom rahvalaulu ja ka nüüdismuusika kategoorias.

Kolmandat korda peetud “Kaunas Cantat” kestis 16. – 19. maini, võistlemas harrastuskoorid Lätist, Leedust, Venemaalt, Poolast, Eestist ja Filipiinidelt. Žüriisse kuulusid Larissa Jadlovskaja (Valgevene) ning Artūras Dambrauskas ja Rolandas Daugėla (mõlemad Leedu). Konkursi grand prix’ võitis De La Salle’i ülikooli segakoor Filipiinidelt.

Emajõe Laulikud esitasid rahvalaulu kategoorias Ester Mägi “Lind lohutamas” ja “Äiu-Püiu” ning Veljo Tormise “Lüpsiloits” ja “Kiigel kartlik”. Nüüdismuusika kavas kanti ette Mia Makaroffi “Namnlösa klippan får ett namn” (“Nimetu kalju saab nime”), Lembit Veevo ja Debora Vaarandi “Kadakad” ning Javier Busto “Salve Regina”. Peadirigendi Vilve Maide sõnul oli väga arendav ja tore võistelda koos erinevatest kultuuriruumidest pärit kooridega: “Koor tegi Kaunases oma parima etteaste läbi kümne tegevusaasta. Koori hooaeg algas väga tugevalt ja ka hooaja lõpp on tugev – see on märk stabiilsusest,” lisas ta.

Emajõe Laulikute kümnendat hooaega märkivad juubelikontserdid on 29. novembril  Tallinnas Mustpeade majas ja 7. detsembril 2013 Tartu ülikooli aulas.

Esmaspäeval, 20. mail koguneb ligi 200 raamatukoguhoidjat X kongressile „Vali raamatukogu!“, et teha kokkuvõte kahe kongressi vahel toimunud arengust, arutada tulevikuvisioonide üle ning mõtiskleda raamatukogu rolli üle ühiskonnas.

Avaistungil käsitleb Riigikogu kultuurikomisjoni liige Jaak Allik raamatukogude positsiooni Eesti riigi kultuuripoliitikas, TA uurija-professor Tartu Ülikoolis Rein Ahas vaatleb viimastel aastakümnetel toimunud olulisi muutusi rahvastiku ja töökohtade paiknemises, tõdedes, et need protsessid toimuvad üsna sarnaselt maailma erinevates piirkondades ning ka Eesti pole siin erand. Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik pakub välja mudeli teadusraamatukogude tulevikust.

XXI sajandi raamatukogu on eelkõige avalik ruum ja sotsiaalne kohtumispaik ning seda aspekti käsitletakse mitmetes ettekannetes, kus selgub, et ülikoolide raamatukogude keskkonnal on määrav osa Eesti tulevikuotsustajate vaimsuse ja hoiakute kujundamisel, rahvaraamatukogude roll on muutunud ning ei kätke endas pelgalt kõigile tuntud lugemistuba ja rahvusraamatukogu on avatud kõigile.

Kongressi teisel päeval tutvustavad raamatukoguhoidjad uusi arendusi, innovaatilisi IT-lahendusi ning jagavad kolleegidega huvitavaid kogemusi.

Raamatukoguhoidjate X kongressi avamine toimub Pärnu konverentsihotellis Strand 20. mail kell 11.00.

Kongressi korraldab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing koostöös Pärnu Keskraamatukoguga ning seda toetavad Kultuuriministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Eilsel Aitan Lapsi SA tänuüritusel tunnustati ja tänati kõiki häid inimesi, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud oma panuse, et Eesti vähekindlustatud peredest pärit lapsed saaksid osa teatrietendustest.

Heategevusfondi Aitan Lapsi kahe tegevusaasta jooksul on fondi ja lahkete toetajate abil teatris käinud juba enam kui 22 000 vähekindlustatud last.

Heategevusfondi Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal ütles, et siiani on annetusi tehtud kokku üle 140 000 korra: „See on väga suur number ning räägib selget keelt, et eestlased hoolivad lastest ja soovivad neile pakkuda meeldivaid teatrielamusi. Väga positiivsed tulemused annavad meile palju jõudu ja indu jätkamiseks ka järgmistel aastatel, et kõik lapsed saaksid osa meie kultuurist.

Lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 264 tagastuspunktis üle Eesti.

„Üks meie kindlatest tegutsemispõhimõtest on, et iga annetatud sent peab minema otse laste toetamiseks, mitte vahendajatele. Peame seda ainuõigeks, sest nii on annetustest kõige suurem kasu, selgitas Aitan Lapsi SA juhatuse liige Paal Aschjem ja lisas, et ka mõned kuud tagasi saadud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia läks kogu ulatuses lastele teatrielamuste pakkumiseks.

Heategevusfondi Aitan Lapsi patroon proua Evelin Ilves: „Selleks, et lapsed saaksid teatris käia, tuleb tänada kõiki häid inimesi üle Eesti, kes on annetanud raha laste heaks. Suur tänu ka neile, kes on aidanud Aitan Lapsi projekti korraldada.

„Teater paneb laste silmad särama, sest nende jaoks on see võlumaailm, ja see omakorda teeb õnnelikuks ka täiskasvanud, lisas Evelin Ilves.

Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Rimi, Selver, ETK Maksimarket, Konsum, Prisma, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad. Nendes kauplustes asuvates Tomra pakendiautomaatides saab annetusi teha.

SA Heategevusfond Aitan Lapsi, Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit käivitasid 2011. aasta mais ulatusliku heategevuskampaania „Aitan lapsi vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Heategevuskampaaniat toetavad Eesti Pandipakend, Tomra Baltic, Tschudi Shipping Company, Norra-Eesti Kaubanduskoda, Eesti Statoil, DNB Pank, Bauer Veetehnika ja Marienthali keskus.

SA Heategevusfond Aitan Lapsi, heategevuskampaania patroon Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit algatasid 2011. aasta mais heategevuskampaania „Aitan lapsi, et pakkuda vähekindlustatud lastele kultuurielamusi. „Aitan lapsi heategevuskampaaniaga on ühinenud kokku 17 etendusasutust – Eesti Draamateater, Eesti Teatri Festival, Emajõe Suveteater, Endla, Kanuti Gildi Saal, Kuressaare Linnateater, NO99, Nukuteater, R.A.A.A.M., Rakvere Teater, Tallinna Linnateater, Vana Baskini Teater, Vanemuine, Vene Draamateater, VAT Teater, Von Krahli Teater ja Ugala.

Reedel Sirbis: inimarengu konarused, entroopia uus nägu, robotite arhitektuuri-ideed, liiglihata teatrikeel, sündimata jäänud doktor.
 
Sirbiga kaasas Diplomaatia.
 
Vaateid inimarengu aruandele: Anu Realo, Martin Mölder, Kaarel Tarand. Kuidas lugeda terve mõistuse vihikuid, kust ja miks on juurde tulnud sotsiaalset kapitali? Miks ei ole demokraatial lõpp-punkti?
 
Teadus peab julgema kahelda ka kindlalt kanda kinnitanud teadusideedes – entroopia näide.
Kultuuri olemus ei mahu Exceli tabelisse.
Miks ei saanud promovendist doktorit?
Tagasivaade buumiaja arhitektuurile, robotite arhitektuuri-ideed.
Chalice, Hellerma, Malin ja Liksom, Delerm ja Karm.
Kontserdid, filmid ja näitused.
Juan Mayorga õpetab kõnelema liiglihata teatrikeeles.
Popstaar Ingels arhitektuuriteatris.