Ka väike eksliibris võib olla suur kunst
Kaheosalise bibliofiilse „Kaljo Põllu. Kogutud eksliibrised I-II ” ilmumine oli hea ettekääne korraldada rahvusraamatukogus kunstniku eksliibriste ulatuslik näitus. Seda tüüpi näituse vajadus tekib ikka ootamatult, õnneks pakkus rahvusraamatukogu oma harulduste kogu saali, kuhu mahtus päris suur raamatukogu kollektsiooni ja minu kunstikogu osa. Olen oma kunstikogu Kaljo Põllu vabagraafikat mitmel korral eksponeerinud ja arvasin, et tema graafika väikevormid, eksliibriselooming tuleks võtta kokku ülevaatlikus publikatsioonis. Põllu oli selle mõtte suhtes alguses üsna skeptiline: tal oli mitmeid ebameeldivaid kogemusi eksliibriste kogujatega, ta nimetas neid koguni vastikuteks meesteks. Eks nad olid teinud kehvade kontoriprinteritega tema originaalidest kehvi paljundusi ja neid levitanud – selline tegevus kahjustab kunstniku mainet.
Kaljo Põllu oli mees, kes ei mahtunud oma aega ära
23. märtsi varahommikul lahkus meie seast pärast rasket masendavat haigust eesti kultuuri suurkuju Kaljo Põllu. Tema teekond oli pikk, tihe, töökas ja loominguliselt mahlakas, katkedes 76. eluaastal siiski kui poolelt realt, laskmata lõpule viia mitmeid suurejoonelisi plaane.
Raha ja kunst
Siim-Tanel Annuse reljeefmaalinäitusel „Raha ja poeesia” Pärnu kunstihallis jääb nii mõnegi näitusekülastaja hinge harjumuspärastest saatetekstidest sügamata jäänud kihelus.
Vindi ja Samma esteetiline kahekõne
Mare Vindi ja Jaanus Samma tutvus olevat alguse saanud üsna omapärasel moel. Nimelt olevat Samma tahtnud endale soetada ühte Vindi teost. Samma olevat (ja ilmselt on ka praegu) Vindi loomingust vaimustuses olnud ega lahkunud tema ateljeest mitte ainult soovitud graafilise lehega, vaid võttis kaasa kauakestva mälestuse äratundmisrõõmust. Ühisnäitusel on väljas 15 Vindi teost. Kuigi Samma on esindatud vaid ühe video ja nelja digitaaltrükiga, näitlikustavad need üsna selgelt noorema kunstniku austust vanema kolleegi vastu.
Linnakunst
Silver Vahtre ja Ignar Fjuki väljapanek „Nähtamatu arhitektuur. Kreatiivne apertseptsioon” Tallinna Linnagaleriis 18. II – 7. III , Paul Kuimeti näitus „In Vicinity” Hobusepea galeriis 10. – 22. III , Sally stuudio näitus eksperimentaalgaleriis Vabaduse väljaku tunnelis, Paizs Péteri näitus „Inspiratsioon” Ungari Instituudis 29. I – 19. II , Levente Hermani maalinäitus „Kavandid eraarmee jaoks” kuni 14. IV , Urmas Miku näitus Hausis 9. II – 9. III , näitus „Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust” Tallinna Kunstihoones kuni 1. IV , näitus „Muutliku vikerkaare all” Adamson-Ericu muuseumis 7. XI 2009 – 21. III , Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja näitus „21.05.09 ja 14.06.09” Kunstihoone galeriis 25. II – 21. III , Urmas Pedaniku näitus „Vaated” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 28. III .
Linn on tehiskeskkond, kus inimene ei leia nagu kodus kui kindluses üksnes kaitset väliste ohtude eest, vaid ka kütet, vett, toidupoolist, arstiabi, haridust, meelelahutust. Mis peaasi, linnades kogutakse ja säilitatakse teadmisi, linnadesse on koondatud teabetöötlus. Tänapäeval ei käida Assamallas maad kuulamas ega plangult Izvestijat lugemas. Nüüd tuleb sihipäraselt suunatud informatsioon Internetist ise kätte, näiteks artinfo postiloendist. Kui lülitada end linna optilise kaabli võrku, võib jälgida naabri elu igat minutit reality show’s või kaasa elada merikotkaste munahaudumisele otsestriimis. Planeedi sidesatelliitide võrgu kaudu, võib jälgida arvutiekraanilt kogu maailma nagu köögiaknast tagahoovi.
Seksi, sööki ja aplausi!
Eveli Variku fotod „Seks ja söök” Pärnu Linnagaleriis, Alide Zvorovski ja Eveli Variku maalid ja fotod „Aplaus” Pärnu kontserdimaja III korrusel, Ines Erlemanni graafika „See pole see” II korrusel kuni 3. IV .
Selle kevadisse jooksuaega sobiva näituste komplektiga on võetud luubi alla seksuaalsuse, laiemalt kehalisuse ning naudingute teema, käsitletud neid peamiste inimkonda liikumapanevate jõududena. Seejuures puudub soov või jaks neid jõude kontrollida: alasti kehade pingelised dialoogid, meeleheitlikud röögatused nälja kustutamiseks, kestvad kiiduavaldused erutusele ja rahuldusele ei allu mitte mingile ühiskondlikule liigendusele ega ratsionaalsele enesekontrollile. Puudub soov maailma parandada, viskutakse metsikute loodusjõudude embusse, lastakse end neil kanda ja nauditakse olukorda.
