Arbo Valdma: „Olgu meil respekti vanade väärtuslike tõdede ees”

Arbo Valdma oli taas Pärnus, et 17. korda läbi viia pianistide meistrikursus, seekord siis XI rahvusvaheline „Suveuniversiteet”. Meistrikursuse lõppkontserdil, mis anti 10. augustil Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri osavõtul Jüri Alperteni juhatusel, näitasid valitud kursuslased oma osavust Saint-Saënsi, Griegi, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni ja Schumanni muusikaga. Valdma on oma „universiteetidega” tuntuks saanud üle kolme kontinendi: Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Tal on tore ütlemine, et kõige lühem tee koju on käia ringi ümber maailma ja tulla siis sünnilinna Pärnusse klaverimängu edendamiseks kogemusi jagama.

Aastate jooksul on mul olnud siin-seal võimalus jälgida Valdma antud muusikalisi tahtmisi ja suunitlusi oma kursuslastele, olgu need siis päris väikesed lapsed, juba kogenud esinejad või õppejõud. Millised on olnud meeldejäävamad rõhuasetused? Situatsioon on teadagi iga kord erinev: mängija, tema ettevalmistus, repertuaar, valmisolek, vastuvõtuvõime, realiseerimisoskus jne. Kõige sellega arvestab Valdma delikaatselt. Suhtlemine on armsalt sõbralik, soosiv ja ergutav. (Muuseas olgu lisatud, et Valdma töömeetod kursuslastega on „tervistkahjustav” – 11 tundi vaheaegadeta ja söömata.) Peamisena on esikohal pika perspektiivi taotlus, mille saavutamiseks lükatakse sihtjooned tahtlikult üha kaugemale, et lahti saada punktist punktini mängimise haigusest. Treenitakse kõrva, ergutatakse kuulamist seosteks mõtete (fraasid, lõigud, erinevad teemad) vahel. Keeruliseks või raskemini kättesaadavateks osutunud käikude mõtteliseks lihtsustamiseks lähenetakse neile kokkuvõtvate harmooniate ja modulatsioonide kaudu. Terava tähelepanu ja kontsentratsiooni aktiveerimiseks harjutatakse liialdatult kiirete võtete ja lähenemiste abil. Raske, peaaegu võimatu on paberil seletada muusikasse puutuvaid peensusi. Sageli on mõni oluline mõte pigem õhus kui konkreetselt sõnadesse pandud.

Tänavuse Järvi suvefestivali raames esines traditsiooniliselt mitmeid orkestreid, kuid kõige huvitavam suund on kindlasti Paavo Järvi 2011. aastal asutatud Järvi Festivaliorkester (JFO). Orkestri kontsertmeistrina tegutseb Florian Donderer Paavo Järvi koduorkestrist Deutsche Kammerphilharmonia Bremen. JFOs mängivad kõrvuti eesti parimad muusikud, eestlased, kes tegutsevad üle maailma, ning nimekad muusikud maailma tuntud orkestritest. Ivry Gitlise mõõtu legendi tänavu küll ei olnud, aga muusikute ja publiku üldiseks lemmikuks kujunes ungari päritolu ja praegu Berliini Filharmoonikute esivioolana tegutsev Máté Szűcs. Szűcs suutis ennast veenvalt tõestada nii solistina kui orkestris, kus tänu temale muutusid muusikalise koe sisemehhanismid kuuldavaks ja arusaadavaks.

JFO andis seekord kaks kontserti. Festivali kunstiline juht Paavo Järvi, kelle ideaal pole mitte tegutseda külalisdirigendina, vaid omada mitmeid koduorkestreid üle maailma, on tekitanud endale ühe orkestri ka armsasse Pärnu linna. Sinna on hea kutsuda oma muusikutest sõpru, kuna siin on suurepärase akustikaga Pärnu kontserdimaja. Järvi on tunnistanud, et „nii head tulemust kui oma orkestri käest ei saa külalisdirigendina mitte ühegi orkestriga. Isegi kui teed orkestriga regulaarselt koostööd, on nad su iga kord unustanud. Peadirigendiga püütakse leida ühine keel ja see on muusikas kohe tunda”. Pärnu festival on dirigendile heas mõttes laboratoorium, kus saab katsetada omapäraseid kavu, mille teoste interpretatsiooni on võimalus muusikalembese festivali kontekstis lihvida ja struktuurile värve lisada. Järvi tunnistab, et teostega hinnaliste plaadistusteni jõudmiseks tuleb neid hooaja jooksul mitmeid kordi esitada, et interpretatsiooni loogiliselt edasi arendada. Pärnu publikule annab see haruldase võimaluse nautida muusikat, elamusrikkas kontsertolukorras, mitte steriilsel kõvakettal.

Pudemeid kammerkontsertidelt

28. juuli

Järvi suvefestivali avakontsert tõstis kõrgele lootused kuulda kammermuusikat heas esituses, sest suurem osa kammermuusika galakontserdil esinejatest kuulus festivali sümfooniaorkestrisse ja suutis juba seal oma mänguga tähelepanu äratada. Pärnu kontserdimaja suures saalis antud kontsert ise algas aga korraldajatele dramaatiliselt: kava esimesed esinejad ei olnud esinemiseks valmis ja kui lava järgmisele koosseisule ümber korraldati, selgus, et üks esineja ei ole sel õhtul võimeline lavale minema, vajades hoopis kiirabi (kuumalaine oli just alanud). Uus lava ümberkorraldus – ja kontsert algas Robert Schumanni Klaveritrio nr 1 ettekandega koosseisus Irina Zahharenkova (klaver, praegu Sibeliuse akadeemia doktorant ja EMTA õppejõud), Ulrike Danhofer (viiul, Viini muusikakõrgkooli professor) ja USAst pärit tšellist Jason Calloway. Zahharenkova mängu ilmestab emotsionaalne alge, milles kõlakultuuril on kandev roll. Kuna klaveritrios määrab pianisti mäng teose alatooni, oli põnev jälgida terviku tekkimist ja keelpillide panust sellesse. Danhoferil on väga puhas ja selgelt liigendatud toon, mis haakus hästi pianisti taotlustega. Tšello toetas oma partiiga teose põhijooni, mõnevõtta väiksema aktiivsusega. Triost kujunes selgete joontega tervik, kus emotsionaalsed tõusud olid ette valmistatud ja pingete gradatsioon intellektuaalselt paigas.

Intervjuu Jos van Veldhoveniga

17. – 19. augustini peetakse Hiiumaal esimest Pühalepa muusikafestivali. Kavas on nii vanamuusika kui Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. Vanamuusika osas on festivali korraldajatel suur rõõm tuua publikuni saksa baroki üks kaunemaid pärle, Scheini vaimulike madrigalide kogu „Iisraeli allikas” („Israelis brünnlein”) ning seda Hollandi tippdirigendi Jos van Veldhoveni dirigeerimisel. Teose esitab selleks spetsiaalselt kokku kutsutud vokaalansambel lauljatega Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ning Den Haagi ja Amsterdami konservatooriumist. Kaasa teevad Ene Salumäe (orel), Robert Staak (teorb) ja Tõnu Jõesaar (viola da gamba). Tegemist on teose esmaesitusega Eestis, samuti viibib Jos van Veldhoven siin esmakordselt! Lisaks Pühalepa kirikule tuleb Scheini kogu ettekandele 19. augustil kell 15 Tallinna Jaani kirikus. Lisainfo festivali kohta: www.keremakultuurikoda.ee

Tänavu augustis saame teid Eestis näha. Miks?

Jos van Veldhoven: Ma ei tea seda isegi, ma pole kunagi varem Eestis käinud. Mind kutsuti tutvustama üht XVII sajandi saksa heliloojat ning ma ise olen Hollandist, nii et see on üpris ebaloogiline, et just mina Eestisse tulen. Kuid olen sellegipoolest väga elevil – kuuldavasti on Eesti kaunis riik, kus on palju häid lauljaid, nii et ma ootan seda reisi väga.