XX Viljandi pärimusmuusika festival „Mehe laul” 26. – 29. VII

Tänavune pidupäevahõnguline Viljandi pärimusmuusika festival kulges üsna harjumuspäraseid radu, esitledes ühelt poolt vana ja tuttavat ning teiselt poolt kaardistades ka tundmatumaid alasid. Nagu ikka oli kava väga tihe ning asju, mida oleks kuulata tahtnud, natuke liiga palju. Festival, nagu oodata oligi, oli sisukas ja elamusterohke.

Festivali teemaks oli seekord meestelaul ja peab ütlema, et nii teemapüstitus ise kui ka selle avamine festivali programmis õnnestus suurepäraselt. On ju meeste folkloor midagi, mida pärimusmuusika kontekstis poliitkorrektsusesse liigselt takerdumata üsna julgelt käsitleda, kuigi see on kogu festivali ajaloos olnud kindlasti väga tugevalt ja hästi esindatud. Osast meestelaulu ansamblitest on saanud festivali regulaarsed või lausa iga-aastased esinejad. Tänavu olid need näiteks ansamblid Toorama Mordvast ning peaaegu legendaarne Thbilisi Gruusiast, aga ka meie oma Liinatsurad, Oort, Untsakad ja Minu Isa On Ausus Ise.

XIX rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival 25. – 29. VII

1994. aastast alguse saanud juulilõpu keelpillifestival on suvine muusikapidu kaunis kuurortlinnas Haapsalus. Rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival on kasvanud välja festivalist „Viiulimängud”, mille kunstiline juht oli palju aastaid Tõnu Reimann. Aastast 2008 täidab seda ametit Eva Punder ning mööda ei saa minna ka üritust korraldavast Haapsalu Kontserdiühingust.

Haapsalu festivaliga on lahutamatult olnud seotud ka keelpillimängijate suvekursus, mis tekkis festivali juurde vaid aasta selle loomisest hiljem (seekord osales ligi 60 õpilast ja pedagoogi üle Eesti, samuti muusikuid Soomest ja Saksamaalt). Kesk- ja vanema astme keelpilliõppuritele mõeldud kursused annavad noortele võimaluse saada erialatunde Eesti tunnustatud keelpillipedagoogidelt ning osaleda kursuse orkestris, loomulikult kuulata ka festivali. Juba mitmel aastal on see ühtlasi täiendusõppe kursuseks muusikakoolide keelpilliõpetajatele. Kui festivalil on aegade jooksul üles astunud enamasti kõik Eesti tähtsamad keelpillisolistid, lisaks väliskülalised, on kursustest osa võtnud omakorda enamik praegu juba elukutselisi keelpillimängijaid. Mingis mõttes on selline kursuse-festivali sümbioos ideaalilähedane. On ju ammu teada tõde, et igas õpetuses loeb väga palju ka eeskuju. Haapsalus järgitakse seda tarkust vägagi, sest paljud esinejad on ka kursuste õppejõud. Erandeid leidub loomulikult nii siin kui sealpool. Kaht ettevõtmist seob tihedalt ka traditsioon lõpetada festival kontserdiga, kus kursuslased toovad publiku ette nädala jooksul õpitud orkestrikava.