Festivalil „Orient” pole läbi aegade püütud publikule pakkuda mitte üksnes esteetilisi  elamusi, vaid täita ka teatud missiooni – tutvustada tantsu ja muusika kaudu rahvaid, kelle kultuuri kas ei tunta piisavalt või kelle kohta on kujunenud eelarvamused. Nii näiteks oleme kahel viimasel festivalil senisest rohkem tähelepanu pööranud islamimaade muusikale, ja seda vastukaaluks lääne meedias levinud tendentsile peaaegu võrdsustada „moslem” ja „terrorist”. Kuid miks Korea? Põhjus on samalaadne: kõrvaldada  eelarvamus, nagu oleks Kaug-Idas kaks olulist kultuurikandjat ehk Hiina ja Jaapan ning Korea nende vahel midagi vähem olulist. Tegelikult on korea kultuuri näol tegemist äärmiselt omanäolise nähtusega ja, muide, on olnud aegu (nt VI – VII sajand), mil just Korea poolsaarel asunud kõrge kultuuriga Paekche riigist liikus kunst, budism ja üldse kultuur madalama arengutasemega Jaapani saartele. Mitte vastupidi!  

Eesti Kitarriseltsi aastaseminar 27. – 29. X Otepääl.     

„Kitarriõpetaja silm peab särama, et õpilase silm saaks särada,” ütles loengus „Mänguline kitarrimäng” Julia Kahro-Reinman, Saku muusikakooli ja Tallinna muusikakeskkooli kitarriõpetaja, kitarriseltsi juhatuse liige ning selleaastase kitarriseltsi aastaseminari ja kitarrifestivali „Fiesta de la guitarra” peakorraldaja.      

said selle elu endale kanda
käid mööda piiri käid mööda randa
laine ees liiv ja laine peal tähed
kust sa kord tulid sinna kord lähed
(Jaan Kaplinski, teksti on kasutanud Tarmo Lepik meeskooriteoses „Mere väravas”)

Eestis tegutseb praegu 1184 koori ja nii  võiks arvata, et häid koorimuusikaplaate ilmub meil hulgakaupa. Üldiselt ju ilmubki – lisaks proffidele salvestavad oma esitusi üsna usinalt ka tublimad isetegevuskoorid. Ometi kurdavad muusikakoolide kooriliteratuuri õpetajad, et suurt osa eesti kooriklassika kullafondist pole võimalik helinäidetena õpilastele mängida – need eksisteerivad vanadel vinüülplaatidel, mis rohkest kasutamisest ammu loojakarja läinud, või pole neid üldse. Kullafondi kooriteosed nõuavad sageli suurt ja võimekat esituskoosseisu, mistõttu nende esitamine kipub vahel meie kooridele üle jõu käima. Peamiselt on põhjuseks paljude meie kooride suhteline väiksus ja sellest tulenev vokaalne suutmatus. Tõsi, näiteks meie Tormist, Pärti ja Kreeki salvestavad ammugi ka rahvusvahelised tippmuusikud, aga see eesti koorimuusika patriooti vaevalt lohutab.  Seega saab kolme korraliku koorimuusikaplaadi üsna üheaegne ilmumine olla ainult väga hea uudis. Ja juttu tuleb neist kõigist: Eesti Rahvusmeeskoori plaat „Tulelaul”, tütarlastekoori Ellerhein „Nüüd ep on ilus elada” ja Konstantin Türnpu koorilaulude kogumik „Priiuse hommikul”.  

Tallinna Filharmoonia kontserdisari „Viva oratorio! / Hingedepäev”: Rein Rannapi „Hingelinnud I ” (tekst Indrek Hirv, esiettekanne), solistid Bonzo 

ja Kaisa Padur, ETV mudilaskoor, lastekoor ja vilistlased ning Tallinna Kammerorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel 2. XI Tallinna Jaani kirikus. On saanud heaks tavaks, et hingedepäeval (2. XI) korraldatakse ikka mõni kena ja sisukas kirikukontsert. Tallinna Jaani kirikus tuli kontserdisarjas „Viva oratorio!” esiettekandele Rein Rannapi verivärske koori-orkestriteos „Hingelinnud I ” Indrek Hirve sõnadele. Selle esituskoosseis oli veidi tavatu: peale Tallinna Kammerorkestri osalesid  ettekandel veel ETV lastekooride kolm komplekti (mudilas- ja lastekoor ning vilistlased) ning solistidest folklauljana tuntud Bonzo ja 9aastane lapssolist Kaisa Padur (kes oli hästi tubli!). „Hingelindude” muusikalist lendu juhtis kindlakäelise dirigendina Toomas Vavilov. 

VII rahvusvaheline pianistide festival „Klaver” 23. – 31. X Estonia kontserdisaalis.     

Klaverit võib pidada viimaste sajandite muusikaloo nurgakiviks. See pill on tihedalt seotud  koduse musitseerimise traditsiooni kujunemise ja muusikahariduse arendamisega. Klaver on pakkunud tõhusat abi heliloojatele komponeerimisel ning muusikateadlastele teoste analüüsimisel, tema saatel on loometeel edenenud nii lauljad kui paljude teiste instrumentide mängijad. Seda, et muusikute ja muusikasõprade side klaveriga on tugev, näitas hiljuti lõppenud festival „Klaver”, mis tõi publikuni 12 kontserti ning esinejaid Prantsusmaalt, USAst, Venemaalt, Poolast, Eestist, Gruusiast ja Saksamaalt. Mis puutub Estonia kontserdisaali täituvusse, siis võib julgelt öelda, et üle aasta toimuv klaveripidu on suurima publikuarvuga festival Eesti klassikalise muusika maastikul. Kuigi festivali keskpunktis oli endiselt traditsiooniline sooloõhtu, oli tänavu laiendatud piire nii jazzmuusika, ajalooliste instrumentide kui improvisatsiooni suunas ja kontsertide paigutusest tulenevad seosed moodustasid  põnevaid mustreid. Kava alguses ja lõpus oli kaasatud meie noori pianiste, kes esitasid tänavuste juubilaride Robert Schumanni ja Fryderyk Chopini loomingut. Huvitavaks pidepunktiks oli nüüdis- ja vanaaegse klaveri põimumine, mida võimaldas Taavi Kerikmäe improvisatoorne kontsert live-elektroonilisel klaveril, ääristatuna Viviana Sofronitski ajalooliste pillide loengust ning kontserdist neljal vanaaegse klaveri koopial. Samuti võis festivalil  kuulata klaveriorkestrit, Chopini loomingust inspireeritud jazzimprovisatsioone (Adam Makowicz) ning klaveril soleerimist sümfooniaorkestri ees.    

... ja teatrilavalgi toimub pidev „verevahetus”.  4. novembril tähistati Estonias Verdi „La traviata” etendusega kahe suurepärase laulja Urve Tautsi ja Anu Kaalu juubelisünnipäeva. 

Väikese pöördumise publiku poole tegi RO Estonia konsultant Arne Mikk, kes temale omase delikaatsusega ei nimetanud sünnidaatumeid (mis meie ajakirjanduses haiglase täpsusega alati nime järel figureerivad!), vaid kõneles kahe kunstniku kaalukast panusest ja  tähtsusest meie 1960-1990ndate teatriloos ka sellele osale publikust, kes neid iial pole laval kuulnud-näinud. Heas, Jüri Kruusi restaureeritud helikvaliteedis demonstreeriti aariaid Donizetti „Lucia di Lammermoorist” ja Verdi „Don Carlosest”.