Muinsuskaitse aastaraamat 2011. Toimetanud Mari Loit ja Kais Matteus. Kujundanud Tuuli Aule. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2012. 128 lk.

Enamik viimase muinsuskaitse aastaraamatu 44 kirjutisest tutvustab 2011. aastal valminud tähtsamaid muinsuskaitselisi töid, ennistatud ja korda tehtud ehitisi ning seal leiduvaid kunstiteoseid. Selle kõrval tehakse juttu ka muinsuskaitseseaduse parandustest, planeeringutest, ehitusarheoloogiast, pärandi ajaloost, tehnoloogiast, laia maailma muinsusasjadest Gruusia ja Jaapani näitel, lisaks kroonika ja uute trükiste tutvustus.

Muinsuskaitseseaduses tehtud muudatustes kajastub aastaid „mustade arheoloogidega” peetud tagajärjetu sõda. Nüüd on jõutud arusaamani, et parem on teha nendega koostööd. Saame teada ka seda, et teisaldatud mälestis on parem kui hävinud mälestis – parandatud seadus lubab elule jalgu jäänud hooned teisaldada sobivasse kohta. Ka saab edaspidi mälestisi lihtsamalt ja odavamalt remontida, enam ei pea koostama eritingimusi ja projekti ega hankima Muinsuskaitseameti (MKA) kooskõlastust. Küll tuleb kinni pidada nõudest, et mälestise välisilme ja detailid peavad säilima. Lihtsustatud on ka muinsuskaitseliste tegevuslubade taotlemist, neid saab edaspidi ajalise piiranguta.

Mõtteid tänavusest Tampere elamumessist

Elamumesse on Soomes korraldatud aastast 1970, kui osaühing Suomen Asuntomessut korraldas messi esmakordselt Tuusulas. Sellele on järgnenud 48 elamumessi, millest osa on puhkemajade messid (esimene selline oli aastal 2000 Ähtäris). Messiorganisatsiooni kuulub kaheksa ettevõtet, tihe koostöö käib messikoha omavalitsusega, kes tagab alale vajaliku planeeringu, ühistranspordi jms. Ühingu tegutsemise eesmärk on parandada messitegevuse kaudu Soomes elamise kvaliteeti, otsitakse uusi ideid nii arhitektuuri, sise- ja maastikuarhitektuuri valdkonnas kui ka tehniliste lahendite ja taristute osas.

Elamumess on oma olemuselt väga eesrindlik: ühes väljavalitud Soome paigas ehitatakse valmis terviklik erinevate elamutüüpidega elamuala, selle juurde enamasti ka kohalik keskus, mänguväljakud, haljastus, väikevormid, teedtänavad, parklad jms. Selle ettevõtmise ideoloogia on midagi sootuks teistsugust kui meil arendatavates uutes põllukülades, mille juhtmõte on: majad püsti, autotee juurde ja edasi, armsad elanikud, vaadake ise, kuidas hakkama saate. Kõige ligilähedasem soomlaste messiarendusele on olnud ehk 2003. aastal valminud Aaviku elamurajoon, kus ehitati samuti välja tervikkeskkond, mis koosnes aga vaid mõnest Emil Urbeli ja Indrek Ermi projekteeritud tüüpsest eramuprojektist. Soome elamumessi puhul sellist asja ei näe: ühesuguseid elamuid on ehk kolm-neli, mitte aga põllutäis. Messialal ei ole kunagi vaid üks arendaja, kruntidel on mitmed hoonestajad: eraomanikud, ehitusettevõtted, tüüpelamute tootjad, omavalitsus jne. Mõni täidab selle siis tüüpelamuga, mõni tellib eksklusiivsema lahendi. Mõnel majal on omanik juba enne ehitamist olemas, suurem osa elamispinnast aga müüakse maha või renditakse välja pärast messi. Mess on kui võimas elav reklaam, sealt käib läbi suur hulk inimesi, kes ei pääse mitte ainult majade vahele vaid ka privaatsetesse ruumidesse. Ruumi kogemine ongi majale parim reklaam. Muidugi, kui on hea ruum. Tänavune elamumess Tampere uues Vuorese linnaosas on avatud veel 12. augustini.