Vabariigi Valitsus andis tänasel istungil kultuuriminister Rein Langile volituse asutada sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, mis alustab tööd 1. juulist. Loodavale asutusele antakse üle tegevuseks vajalik vara, mis oli seni Läänemaa Muuseumi kasutuses.

„Läänemaa ja Haapsalu muuseume ühendav sihtasutus võimaldab luua ühise külastusruumi senise kuue eraldiseisva muuseumi asemel. Samuti saab ühendasutuse katuse all edaspidi hõlpsamalt planeerida muuseumide arendus-ja majandamistegevusi, kaasates otsuste langetamisse nii riigi kui kohaliku kogukonna esindajaid,“ märkis kultuuriminister Rein Lang.

Uue sihtasutuse ülesanne on tutvustada Lääne maakonna ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandit ning Eesti side ja raudtee ajalugu.

Sihtasutuse loovad Eesti Vabariik ja Haapsalu linn. Riik annab sihtasutusele üle Ants Laikmaa majamuuseumi ja Haapsalu ajaloolise raekoja hoone. Uues muuseumis hakkab toimima ka Iloni Imedemaa ja sidemuuseum.

Linnale kuuluva Haapsalu piiskopilinnuse ja raudteejaama hoonekompleksi kasutamiseks seatakse pärast sihtasutuse asutamist ja vajalike planeerimismenetluste lõpuleviimist sihtasutuse kasuks hoonestusõigus tähtajaga kakskümmend viis aastat.

Sihtasutusel saab olema kuueliikmeline nõukogu, mille moodustavad asutajate poolt määratud isikud. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et kolm liiget määrab riik ja kolm Haapsalu linn. Sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib juhatus.

Uus sihtasutus on plaanis asutada 2013. a juunis ja riigiasutuse Läänemaa Muuseum tegevus lõpetatakse 2. juulist 2013. a.

Eesti Arhitektuurikeskusel on hea meel teatada, et Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2013 visioonivõistlus on edukalt lõppenud. Koostöös Tallinna linnaga korraldatud visioonivõistlusele laekus kokku 88 tööd (neist 86 tähtajaks) mitmelt poolt maailmast. Tänavu sügisel kulmineeruva Tallinna arhitektuuribiennaali egiidi all peetud visioonivõistluse eesmärgiks oli otsida ideid Tallinna Väike-Õismäe asumi linnaruumi mitmekesistamiseks ja elukeskkonna parandamiseks.

TAB 2013 kuraatorite (Karin Tõugu, Kadri Klementi, Aet Ader, Kaidi Õis, Mari Hunt) sõnul on huvitav näha seda mitmekesisust, mida võistlusele esitatud tööd Väike-Õismäe tulevikuks pakuvad. Kuraatorid selgitavad: „Edaspidiste arutelude jaoks on loodud väga põnevaid visioone, mis tõstavad esile Väike-Õismäe piirkonna tugevusi ning lahendavad sealseid probleeme. Võistlustöödes on keskendutud nii maastikule, hoonetele, hoonetevahelisele ruumile kui Väike-Õismäe linnaruumi funktsionaalsele mitmekesisusele. Välja käidud ideed moodustavad kuraatorite arvates hea aluse, mille põhjal arhitektid, elanikud ja linnaosavalitsus saavad Väike-Õismäe linnaruumilist tulevikku üheskoos edasi planeerida.

Visioonivõistluse þürii liige, arhitekt Inga Raukas kommenteerib: „Auhinnatud töödes pakuti välja lähenemisviiside ja temaatika mõttes üsna erinevaid ideid. Þüriil tuli võrrelda nii linnaliselt mastaapseid kui ka „rohujuure tasandilt väljakasvanud visioone. Huvitavaid lahendusi, mis võimaldaksid kõige paremal viisil täiustada Väike-Õismäe linnaruumi ja suurendada sealse elukeskkonna kvaliteeti või soodustada elanike omavahelist läbikäimist, oli palju. Þüriil tuli teha karme valikuid paljude heade ideede vahel, kuid eelkõige hindasime nutikust ja pakutud visioonide mõju Õismäe linnaosa arengule.

Arhitektuuribiennaali visioonikonkurss on þürii välisliikme, Taani päritolu arhitekti Bjarke Ingelsi hinnangul tähtis nii Tallinna linnale kui ka kogu maailma kontekstis. "Teil on modernistlikud magalarajoonid, mis on olnud mingite standardite järgi ju head elukohad, kuid mis on jäänud hätta sotsiaalselt sidusa naabruskonna loomisel," selgitas ta.

Ingels arvab, et on väga oluline selliseid komplekse mitte hävida lasta, vaid süstida neisse uut tüüpi sotsiaalsust. Tallinna peab ta kirju mineviku tõttu mitmekesiseks linnaks, millel on potentsiaal kujuneda linnaruumi osas unikaalseks.

AUHINNATUD TÖÖD

TAB 2013 visioonivõistlusest oodati osa võtma arhitekte, maastikuarhitekte, urbaniste ja nimetatud erialade üliõpilasi. Võistlustöid hindas þürii, kuhu kuulusid maailmakuulsa Taani arhitektuuribüroo BIG asutaja ja partner, äsja Tallinna külastanud Bjarke Ingels, Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd ja Eesti ühe tuntuma arhitektuuribüroo Allianss Arhitektid asutaja ja partner Inga Raukas.

Võistluse auhinnafond oli 8000Ђ, millest 5000Ђ kuulub esimesele kohale, 2000Ђ teisele kohale ja 1000Ђ kolmandale kohale. Kuus silmapaistvat võistlustööd saavad þürii poolt kiitusega ära märgitud.

Þürii poolt välja valitud auhinnaliste kohtade ja äramärkimise vääriliste tööde märgusõnad tähestikulises järjekorras: A Collective Space, Anamorfosis, Animal District, Colorspray, Dynamo, F23, K0EX15T, PandaJ, The Point.

Auhinnatud tööde autorite nimed kuulutatakse välja 7. septembril 2013 Tallinna arhitektuuribiennaali põhiprogrammi raames toimuval auhinnatseremoonial. Samal ajal on avatud ka näitus, kus on võimalik võistlustöödega põhjalikult tutvuda.

***

TALLINNA ARHITEKTUURIBIENNAAL 2013: TAASKASUTADES NÕUKOGUDE RUUMIPÄRANDIT

Tallinna arhitektuuribiennaal „TAB 2013: Taaskasutades nõukogude ruumipärandit” toimub 4. - 8. septembrini Tallinnas. TAB 2013 on arhitektuuri ja linnaplaneerimise foorum, mis oma mitmekülgse programmiga (näitused, sümpoosion, visioonivõistlus jm) viib kokku arhitektuuriteooria ja praktika, kogemused ja innovaatilise mõtte. Tänavuse biennaali kuraatorid on arhitektuuribüroost b210 (Karin Tõugu, Kadri Klementi, Aet Ader, Kaidi Õis, Mari Hunt). Kuraatorite poolt püstitatud teema – taaskasutades nõukogude ruumipärandit – keskendub küsimustele mida ja kuidas taaskasutada siinsest nõukogude arhitektuurist ja selle ruumilistest ideedest.

Reedel Sirbis: meelelahutaja ETV, olukorrast kunstirindeil, heidikud haiguste hulgas.

Indrek Ibrus rahvusringhäälingu ülesannetest ja tegelikkusest.
Arhitektuurinoored Tallinna, disaininoored maailma vallutamas.
Meelis Oidsalu kaasaegse kunsti olukorrast.
Ilmas Vene Martin Lutheri maailmast ja töödest.
Aleksei Turovski ninasarviku agressiivsusest.
Kaarel Tarand kultuuriministeeriumi mõttekusest ja hinnast.
Riin Ehin haruldase haiguse vastu rohu leiutamisest.
Festivalid, teosed ja sündmused arvustajate prisma läbi.

Möödunud nädalal valiti Adamson-Ericu muuseumis välja kunstnik Adamson-Ericu stipendiumikonkursi nominendid. Kokku esitati konkursile 14 taotlust, millest lõppvooru pääses neli. Stipendiaat tehakse teatavaks 16. augustil 2013.

Konkursil osalesid nii Eesti kui välismaa kõrgkoolides õppivad Eesti kunstitudengid erinevatelt kujutava kunsti ja disaini erialadelt. Lõppvooru pääsesid uue meedia magistrant Ulla Juske, disaini ja rakenduskunsti magistrant  Anne Reinberg, kunsti ja disaini eriala doktorant Ülo Pikkov ning aksessuaaridisaini magistrant Mirja Pitkäärt.

Kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini toetamist edendava Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi asutas 2011. aastal Lions Club Tallinn Hansa. Stipendiumi eesmärk on juhtida tähelepanu silmapaistva kunstniku Adamson-Ericu maali- ja tarbekunstiloomingule, väärtustada mitmekülgsust ja isikupära Eesti kunstis ning aidata kaasa kunstniku loomingu ja pärandi uurimisele. Stipendium antakse välja iga-aastaselt kunstnik Adamson-Ericu sünniaastapäeva puhul, sel korral 16. augustil.

Stipendiumikomisjoni kuulusid Lions Club Tallinn Hansa asepresident Ingrid Lepp, Eesti Kunstiakadeemia esindaja kunstnik Liina Siib, Eesti Kunstnike Liidu esindaja kunstnik Mari Roosvalt, Adamson-Ericu muuseumi kuraator Kersti Koll ning Eesti Kunstimuuseumi arendusdirektor Kersti Tiik.

Tartu naiskoor Emajõe Laulikud (dirigent Vilve Maide) osales Leedus rahvusvahelisel koorikonkursil ”Kaunas Cantat”, kust toodi koju kaks säravat diplomit: kulddiplom rahvalaulu ja ka nüüdismuusika kategoorias.

Kolmandat korda peetud “Kaunas Cantat” kestis 16. – 19. maini, võistlemas harrastuskoorid Lätist, Leedust, Venemaalt, Poolast, Eestist ja Filipiinidelt. Žüriisse kuulusid Larissa Jadlovskaja (Valgevene) ning Artūras Dambrauskas ja Rolandas Daugėla (mõlemad Leedu). Konkursi grand prix’ võitis De La Salle’i ülikooli segakoor Filipiinidelt.

Emajõe Laulikud esitasid rahvalaulu kategoorias Ester Mägi “Lind lohutamas” ja “Äiu-Püiu” ning Veljo Tormise “Lüpsiloits” ja “Kiigel kartlik”. Nüüdismuusika kavas kanti ette Mia Makaroffi “Namnlösa klippan får ett namn” (“Nimetu kalju saab nime”), Lembit Veevo ja Debora Vaarandi “Kadakad” ning Javier Busto “Salve Regina”. Peadirigendi Vilve Maide sõnul oli väga arendav ja tore võistelda koos erinevatest kultuuriruumidest pärit kooridega: “Koor tegi Kaunases oma parima etteaste läbi kümne tegevusaasta. Koori hooaeg algas väga tugevalt ja ka hooaja lõpp on tugev – see on märk stabiilsusest,” lisas ta.

Emajõe Laulikute kümnendat hooaega märkivad juubelikontserdid on 29. novembril  Tallinnas Mustpeade majas ja 7. detsembril 2013 Tartu ülikooli aulas.