Kõik, kellel eales olnud kokkupuudet Emakeele Seltsiga, teavad Helju Kaalu – seltsi raudvara, kelle üle poole sajandi kestnud tööd emakeele heaks on tunnustanud nii vabariigi president kui haridus- ja teadusministeerium. Lisaks tööle seltsi raamatukoguhoidjana on Helju Kaal kaasa löönud paljudes muudeski seltsi ettevõtmistes. Hiljuti esitlesime kogumikku „Minevikupärandit Häädemeestelt: valimik korrespondentide murdetekste”, mille on toimetanud Helju Kaal ja Eevi Ross. Nüüd, kui selleks korraks suuremad tööd tehtud, palusime tal leida aega tagasivaatamiseks seltsiga ühistele aastakümnetele.

Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang: Kuidas sattusid tööle Emakeele Seltsi? Mis on meelde jäänud esimestest tööpäevadest?

Helju Kaal: Kui mina 1958. aastal TRÜ lõpetasin, kehtis töölemääramine. Mina pääsesin sellest ja sain „vaba diplomi”, sest mu abikaasa elas ja töötas siis juba Tallinnas. Seega tuli mul töökoht endal leida. Sama aasta sügisest oli Emakeele Seltsile lubatud üks koht juurde tööks murdekorrespondentidega. Minu õpetaja ja juhendaja dotsent Paula Palmeos pakkus sellele kohale välja minu. Olin temaga palju kokku puutunud, käinud kahel korral murdepraktikal karjalaste juures. Ju ta arvas, et võiksin sobida sellele tööle. Seltsile passisin hästi seetõttu, et ma ei vajanud Tallinnas elamispinda, sest Emakeele Seltsil ei oleks olnud uuele töötajale korterit pakkuda. Niisiis alustasingi 1958. aasta 1. septembril tööd Emakeele Seltsis.

Minu otseseks ülemuseks sai tol ajal seltsi vastutava sekretärina töötanud Heino Ahven. Kuigi osutusime mõlemad juuripidi räpinlasteks, ei tundnud ma teda varem. Ta oli lahkunud sealt ammu enne minu Räpina keskkooli jõudmist. Esimestest tööpäevadest mäletan hästi seda, kuidas ta kõigepealt tegi mind tuttavaks Keele ja Kirjanduse Instituudi inimestega. Käisime toast tuppa ja kui jõudsime sõnaraamatute sektorisse Ernst Nurme juurde, küsis viimane minult mu perekonnanime kuuldes: „Kuidas te oma perekonnanime käänate, kas Kaal : Kaalu või Kaal : Kaali?” Nagu hiljem kogesin, oli see väga nurmelik küsimus.