Eesti Kunstimuuseum korraldab järgmise Euroopa Muuseumifoorumi aastakonverentsi ja Euroopa Aasta Muuseumi auhinnagala Tallinnas 2014. aasta mais. Gala korraldamisõigusele sai Eesti Kunstimuuseum kandideerida tänu sellele, et Kumu kunstimuuseum pälvis 2008. aastal Euroopa Aasta Muuseumi tiitli. Eesti Kunstimuuseum võitis auhinnagala ja sellega kaasneva kõrgeimal võimalikul tasemel muuseumidelegatsioonide võõrustamise õiguse Eestis, konkureerides Saksamaa ja Rootsi muuseumidega.

„Euroopa Aasta Muuseumi auhind on kõige prestiižsem muuseumivaldkonna auhind, kusjuures vanades kultuurriikides on muuseumid nii kultuuri-, ühiskonna- kui ka majanduselus äärmiselt mõjukad ning seda auhinda ihaldavad kõik Euroopa muuseumid. Eesti Kunstimuuseumile osutatud au võõrustada maailma kõige tähtsamate, innovatiivsemate ja inspireerivamate muuseumide juhtide aastakokkutulekut Tallinnas näitab meie jätkuvalt kõrget lendu, on suureks komplimendiks Eesti kunstielule ning peegeldab vaieldamatult suurt usaldust Eesti Kunstimuuseumi vastu. Euroopa Muuseumifoorumi aastakonverentsist ja auhinnagalast võidavad Eesti Kunstimuuseumi kõrval ka kõik teised Eesti muuseumid, kellel on võimalus tänu sellele nii Euroopas kui ka maailmas kõige kõrgemal tasemel silma jääda,” ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Lisaks galale korraldab Eesti Kunstimuuseum ka auhinna väljaandja Euroopa Muuseumifoorumi aastakonverentsi, kus igat 2014. aasta nominenti intervjueerib kaks žürii liiget. Avalike intervjuudega tutvustatakse muuseume ja nende rakendatud innovaatilisi lahendusi konverentsi külalistele, kes saavad esitluselt väärtuslikke ideid enda muuseumide arendamiseks.

Auhinnagala ja konverentsi võõrustajaks said kandideerida üksnes Euroopa Aasta Muuseumi tiitli pälvinud muuseumid. Eesti Kunstimuuseum, mille koosseisu kuulub Kumu kunstimuuseum, kandideeris tänavu konverentsi ja auhinnagala korraldajaks teist korda. Lisaks Eesti Kunstimuuseumile konkureerisid korraldajateks Saksamaalt Rautenstrauch-Joest Museum Kölnist ja ka üks järgmise aasta kultuuripealinnadest Umeå Rootsist.

„Loodame südamest, et auhinnagala Eestisse toomine võiks olla heaks endeks ka järgmise aasta Euroopa Aasta Muuseumi tiitlile kandideerivale Eesti Meremuuseumi Lennusadamale,” ütles Sirje Helme.

Eestist on aastate jooksul jõudnud auhinna nominatsioonini Eesti Ajaloo muuseum, NUKU muuseum, Eesti Maanteemuuseum ja Tallinna Linnamuuseum. Ainsana on Euroopa Aasta Muuseumi auhinna pälvinud Kumu Kunstimuuseum.

Euroopa Aasta Muuseumi tiitlit annab välja alates 1977. aastast Euroopa Muuseumifoorum, kelle tegevust toetab Euroopa Nõukogu. Euroopa Aasta Muuseumi auhinnale saavad kandideerida viimase kolme aasta jooksul avatud muuseumid või muuseumid, mis on viimase kolme aasta jooksul oma programmi oluliselt uuendanud või laiendanud.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn lahkub 18. juunil ametist ja asub juhtima loodavat sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.

Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene sõnul eeldab loodava sihtasutuse juhtimine väga laiapõhjalisi teadmisi ning kogemusi muuseumi- ja muinsuskaitsevaldkonnas, sest tegemist on ehitismälestisi ja atraktiivseid kogusid koondava pärandiasutuse loomisega. „Anton Pärnal on soov selle sihtasutuse toimimisse anda oma otsene professionaalne panus, et samas kultuuriruumis tegutsevad muuseumid moodustaksid tulevikus ühe märgilise tähendusega mäluasutuse ja külastuskeskkonna,“ märkis Nõgene. Lisaks sellele möönis Nõgene, et Pärna otsus naasta tööle just oma sünnilinna Haapsallu on inimlikust aspektist väga mõistlik samm.

Anton Pärna sõnul on uue sihtasutuse tegevuste eduka arendamise eelduseks riigi ja linna tihe koostöö. „Kui seni olen ministeeriumis koordineerinud mitmeid muuseumide põhjal moodustatud sihtasutuste loomist, siis uues ja sedavõrd mitmetahulises asutuses on võimalik tegeleda samaaegselt nii muuseumide kui muinsuskaitse teemadega ning osaleda ühtlasi kultuuriturismi valdkonnas,“ selgitas Pärn.

Anton Pärn on ministeeriumi asekantslerina olnud ametis alates 2002. aastast, enne seda töötas ta Muinsuskaitseametis. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna, omandanud 2002. aastal magistrikraadi arheoloogia erialal ning jätkanud õpinguid Tartu Ülikooli ajaloo osakonna doktorantuuris. Lisaks osaleb ta põhitöö kõrval Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi kahes teadusprojektis, mis on seotud varase linnaasustuse teemadega.

Pärn kuulub mitmetesse erialaühingutesse, kultuuripärandi valdkonnaga seotud töögruppidesse ja nõukogudesse. Teiste hulgas kuulub ta Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Saaremaa- ja Pärnu Muuseumi nõukodadesse. Lisaks omab ta kogemust sihtasutuse töös, kuuludes sihtasutuse Haapsalu piiskopilinnuse nõukokku ja on SA Narva Muuseum nõukogu esimees. Ta on Euroopa Majanduspiirkonna 2009-2014 toetustest rahastatava kultuuripärandi (mõisakoolide) programmi koostöökomisjoni esimees, pühakodade riikliku programmi juhtnõukogu liige, mõisakoolide programmi komisjoni esimees ja Setumaa kultuuriprogrammi nõukogu esimees.

Kultuuriministeeriumi esindajana on ta ka Siseministeeriumi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ja üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide hindamiskomisjoni liige.

Kultuuriministeerium ja Haapsalu linn sõlmisid eelmise aasta lõpus koostöölepingu, millega võeti eesmärgiks ühise sihtasutuse asutamine ning arendamine. Sihtasutuse asutamisega viiakse ühtse juhtimise alla Haapsalu linnale kuuluv Haapsalu piiskopilinnus ja Raudteemuuseum ning riigile kuuluv Läänemaa Muuseum - Iloni Imedemaa, Haapsalu endine raekoda, Sidemuuseum ning Ants Laikmaa majamuuseum.

Mitme asutuse liitmisega soovitakse tekitada koostoime sünergia, pakkuda töötajatele uusi arenguvõimalusi ja tööalaseid väljakutseid ning suurendada ühendasutuse majanduslikku võimekust nii uute arendusprojektide kavandamisel kui ka tegevuste planeerimisel.

Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid alustab tegevust 1. juulil.

Konkursi kultuuriväärtuste asekantsleri ametikohale kuulutab välja Riigikantselei juuni teises pooles.

Iga-aastasele mainekale Henkel Art.Award kaasaegse kunsti konkursile laekus Balti riikidest tänavu kokku 67 tööd. Eesti kunstnikest pääses järgmisesse vooru kunstiteos-ettevote OÜ Visible Solutions, mille taga on kunstnikud Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp ja Sigrid Viir.

Visible Solutions on kunstiteos-ettevote, mis tegutseb majandus- ja kunstivälja piiril, vaadeldes neid kui ideologiseeritud ruume ja keelekeskkondi, mille vahele asetumine voimaldab tegeleda nähtuste ja moistete tolkimisega ühest teise. Rühmitus tegeleb kaasaegse majandusruumi pohiprintsiipidega kasutades analüüsimaterjalina ennekoike loomemajandust ning sellest tulenevaid protsesse.

Läti kunstnikest tunnistas kolmeliikmeline žürii parimaks Ieva Epnere, kes esitas konkursile fotoseeria perekonna teemal, mille käsitlus on üheaegselt nii intiimne kui sotsiaalne. Leedu kunstnikest pälvis suurima tunnustuse kunstnike rühmitus koosseisus Ugnius Gelguda ja Neringa Cerniuskaite.

Art.Award žürii liige Rael Arteli sonul käsitleb Eesti Visible Solutions’i võidutöö  kriitiliselt loomemajanduse ja laiema kultuuri tootmise ja tarbimise temaatikat ning jättis seetottu žüriile sügava mulje." Žüriisse kuulusid lisaks Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artelile ka Kaasaegse kunsti Eesti keskuse projektijuht-kuraator Maria Arusoo ning kunstiteadlane ja vabakutseline kunstitöötaja Marten Esko.

Art.Awardi konkursi voitja valitakse kahe-etapilise valikuprotsessi tulemusena. Järgmises voorus koguneb rahvusvaheline spetsialistidest koosnev žürii, et valida välja viis finalisti ning kuulutada välja ka konkursi üldvoitja. Auhind antakse üle 2013. aasta detsembris toimuval tseremoonial Viinis. Kesk- ja Ida-Euroopa noortele kunstnikele suunatud konkursi peaauhinnaks on 7 000 euro suurune preemia koos isikunäitustega nii oma kodumaal kui Viini moodsa kunsti muuseumis MUMOK:

Paljud Art.Award finalistid on konkursi tulemusena saanud rahvusvaheliselt tuntuks ja tunnustatuks. Möödunud aastal voitis konkursi Eesti kunstnik Marge Monko, kelle näitus avatakse 5. juulil Tartu Kunstimuuseumis.

10.-15. juunini toimuva Annecy rahvusvahelise animafilmide festivali võistlusprogrammi on valitud kaks Eesti filmi. Lühifilmide võistlusprogrammis linastub  "Kolmnurga afäär" ja teleseriaalide kategoorias "Miriami köögikombain".

"Kolmnurga afäär" räägib loo kolmiksuhetest distantsilt. Suhted võivad olla viskekaugusel, võib tunda lõhna või isegi juhuslikku puudutust, aga sellega asi ka piirdub. Inimene on vaid töövahend, masin, mis peab üksinda hakkama saama. Koostöö pole tegelikult vajalik. See võib olla lausa hukatuslik. Filmi stsenarist ja režissöör on Andres Tenusaar.

"Miriami köögikombain" on üheksas film Miriami sarjast. Selles osas teeb Miriam endale ja Väikevennale jäätisekokteili. Kana huvitab köögikombain kui niisugune, mis tal aga selgelt üle mõistuse käib. Ka selle filmi režissöör on Andres Tenusaar. Mõlemad filmid on valminud stuudios Nukufilm. Vaata lisaks www.nukufilm.ee

1960. aastast toimuv Annecy rahvusvaheline filmifestival on maailma olulisim animafilmide festival. Festivaliga paralleelselt toimub ka animafilmide turg MIFA. Lisainfo festivali ja turu kohta www.annecy.org

Jaan Tootseni dokumentaalfilm "Uus maailm" võitis Brüsselis toimunud Milleniumi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil Euroopa auhinna.

Brüsseli Milleniumi festival toimus 31. maist 6. juunini ning lisaks Jaan Tootseni filmile oli festivali programmi valitud ka Madli Lääne "Saarte värvid". Milleniumi festival, mis aasta-aastalt laieneb, toimus viiendat korda ja  keskendub ühiskonnakriitilistele dokumentaalfilmidele. Käesoleva aasta programmi teema oli „Kõik müügiks“.

Lisainfo festivali ja auhindade kohta: http://www.festivalmillenium.org/en/article/award-winners-2013-festival.

Film "Uus Maailm" on kodanikualgatusest ning sellest, kuidas see reaalselt ühiskonnas ühe konkreetse näite varal toimima hakkab. Tallinnas Uue Maailma linnaosas tegutseb grupp noori, keda mõned peavad lärmakateks rahurikkujateks, mõned süüdimatuks hipikambaks, kolmandad kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks nii seaduslike kui ka ebaseaduslike aktsioonidega võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Need, kes enne panid meie peategelasi seletuskirja kirjutama, patsutasid nüüd tunnustavalt õlale. Mis jääb järele hullusest, kui see on vaja ühel hetkel projekti pakendada? Kuidas hoida aastate jooksul elus loovat kaost? Mida teha inimsuhetega, mis ei allu projektiloogikale? Film "Uus Maailm" jälgib ühe idealistliku liikumise sündi ja elu ja valu viie aasta jooksul. See on ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Seikluslik draama, kus põimuvad armastus ja anarhia.

Filmi režissöör on Jaan Tootsen, produtsent Jaak Kilmi ja tootja Kuukulgur.