Värviküllane ja õrn Leesi Erm

EILVE MANGLUS 11.06.2004

Leesi Ermi tekstiilid ?Klassikute? sarja näitusel Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kuni 13. VI.

Tarbekunsti- ja disainimuuseumis on kujunenud traditsiooniks aeg-ajalt korraldada klassikustaatuse pälvinud tarbekunstnike näitusi. Praegu saab selles sarjas imetleda tekstiilikunstnik Leesi Ermi vaipu ja dekoreeritud kangaid.

Riigi Kunsttööstuskooli tekstiilieriala lõpetanud ja lisaks kangakudumist tudeerinud Leesi Erm alustas näitustel esinemist 1939. aastal. Silmapaistva loomingulise tegevuse eest pälvis ta ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Oma teadmisi andis ta edasi ka ERKI tekstiilikunsti eriala üliõpilastele üle kahekümne aasta. Tema suuremalt jaolt nõukogude võimu valvsa pilgu all valminud ainuomase käekirjaga looming saavutas kõrge kunstilise ning tehnilise taseme. Viie aastakümne jooksul loodud vaipadelt ja kangastelt võib välja lugeda Eesti tarbekunsti ajastuomaseid muutusi.

Leesi Ermi varasemad, 1950. ? 60. aastate temaatilised seinavaibad on just need, mida nähes praeguse noorema põlvkonna vaataja ahhetaks ja seda kui eriliselt stiilipuhast ?nõuka-asja? endale seina peale ihaldaks. Pealesurutud, võimule meelepärastest teemadest hoolimata oskas Leesi Erm oma kunsti nautida. Tekstiilidesse põimitud kohustuslikud motiivid, kolhoosipildid ja rahvuslikud nukukesed õhupallide ja punanelkidega, on pastelsetes, sulanduvates toonides, elavates kompositsioonides. Kõige vähem peegeldub neist vastumeelsust või hirmu mingisuguste selekteerivate kunstikomisjonide ees, aga eks anti tollal tarbekunstile ka veidi vabamad käed kui teistele kunstialadele. Rahvatantsijatega ?ENSV suvi 1960? (1960) ja ?Kolhoosimotiiv? (1961) lehmadega kirjul heinamaal on ja jäävad ajastu klassikaks. Neist peegeldub ka hiljem selgemalt välja kujunenud Leesi Ermi isikupärane vihjeline, maaliline stiil.

Sama aastakümne teisel poolel võttis Leesi Erm tehniliste katsetuste kõrval kasutusse nii moodsaid kunstmaterjale kui ka uusi, popkunsti elemente kangakujunduses. Põime-, gobelään ja rüiuvaipade võimalusterohket faktuuri ilmestasid ja vormisid villa, siidi ja puuvilla kõrval metallniit, hõbeniit, pärlinöörid või sünteetilised materjalid. Tollest ajast pärineb ?Juubeli?-nimeline puuvillast ja þakaarist kujunduskangas, mille uhked viisnurgad moodustuvad optiliste mustritega pindadest. Kahevärvilistena, korduva kompositsiooniga jätkavad nad varem valminud rahvariietes figuuride või Tallinna motiividega kahepoolsete sisustuskangaste stiili. Ka aktuaalsed teaduseteemad ei jätnud tekstiilikunstnikku inspireerimata: 1966. aastal maalis ta käsitsi futuristliku kanga ?Aatomid? ja 1963. aastal kudus Maa poolkeradega kanepise vaiba ?Dekoratiiv?.

Kuuekümnendail alustas Leesi Erm ka talle iseloomulikuks saanud värvikirgaste, esialgu natuurist lähtuvate looma- ja taimemotiividega vaipade kudumist. Need päädisid seitsmekümnendatel aastatel Ermi küpsema, ent sellevõrra (minu arvates) veidi vähem põneva perioodi hoolika toonidevaliku ja abstraktsema, üldistava kujutisega suuremõõtmeliste seinavaipadega. Valitud poeetilised, romantilised teemad (?Muld?, ?Rohelus?, ?Sügiskollane?, ?Teine valgus? jt.) paigutuvad maitsekatesse, täpselt väljatimmitud kompositsioonidesse. Pikanarmalistel pindadel on materjalide omadused hästi ära kasutatud nii reljeefsuse kui ka soojuse saavutamisel. Lõngaribade vahel võnklevad kootud sibuljad pallikesed ja nupukesed, mis lisavad töödele elavust. Leesi Ermist rääkides rõhutatakse tihti tema meisterlikku oskust mängida oma tekstiilidel koloriidinüanssidega. See ilmneb nii tema varasemates vaipades kui ka eriti ühes värviskaalas, ent sadu erinevaid tonaalsusi sisaldavates kompositsioonides. Hetkesuundumustele omaselt ei tagane ta psühhedeeliliste kollaste-punaste toonide ega ka uskumatuid võimalusi pakkuvate pruunide ees.

Leesi Ermi käsitsi joonistatud tekstiilid vastanduvad tema suurtele lõngamaalilistele vaipadele. Need kuuluvad tekstiiligraafika tippu, olles selles valdkonnas meil üks vähestest teejuhtidest. Pikkadel tumedatel kangastel on kujutanud ta peene valge sulejoonisega kõike ilusat, mida enda ümber näeb: teokarpe mererannast, kivikogumeid koobastes, jäälilli, pilvi, virmalisi ja isegi kosmilist tähetolmu hiinalikes langevates kompositsioonides.

Kaasaegse minimalistliku ja rafineeritud, äärmisel juhul fotorealistlikus võtmes lahendatud tekstiilikunsti kõrval mõjuvad Leesi Ermi fantaasiavaibad ja -kangad mänguküllastena, hullumeelsetena, aga ka värsketena igal ajal. Neile kuulub kindel, silmapaistev koht Eesti tekstiilikunsti arenguloos.