21. V suri filmiteadlane Enn Rekkor. Enn Rekkor töötas 1990. aastast Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi filminõunikuna. Aastatel 1984 – 1989 oli ta filmistuudio Tallinnfilm direktor. Enn Rekkor asus stuudios Tallinnfilm tööle toimetajana 1969. aastal, õppides samal ajal Üleliidulise Kinematograafia Instituudi (VGIK) kolmandal kursusel filmiteadust. 1970. aastast oli ta stuudio toimetuskolleegiumi liige. VGIKi lõpetas Enn Rekkor 1973. aastal filmiteadlase ja -toimetajana, temast sai esimene professionaalse ettevalmistusega filmitoimetaja Eestis. Rekkori eestvedamisel seati Tallinnfilmi plaanide koostamisel esikohale mitte pelgalt tootmisühikud nagu varem, vaid filmitegijate loomingulised kavatsused. Töö stsenaariumidega muutus professionaalsemaks, stuudiosse võeti tööle noori, Moskvas filmiteadlase hariduse saanud toimetajaid. Aastatel 1975–1981 töötas Enn Rekkor filmistuudio Tallinnfilm peatoimetajana ning enne direktoriks valimist aastatel 1981–1983 taas toimetuse kolleegiumis. Enn Rekkor käivitas energiliselt noorte re¯issööride Peeter Urbla, Peeter Simmi ja Toomas Tahvli debüüdikasseti “Karikakramäng” (1977), mille vajalikkusest oli tulemusteta kõneldud aastaid. Tootmisse läksid tänaseks Eesti filmiklassikasse kuuluvad mängufilmid Grigori Kromanovi “Briljandid proletariaadi diktatuurile”, Olav Neulandi “Tuulte pesa”, Peeter Simmi “Ideaalmaastik”, Mark Soosaare “Jõulud Vigalas”, samuti debüteerisid täispika mängufilmiga Peeter Urbla (“31. osakonna hukk”) ja Valentin Kuik ( “Teaduse ohver”). Stuudio peatoimetajana kujundas Enn Rekkor välja professionaalse stsenaariumianalüüsi ning -toimetamise traditsioonid, ilma milleta on raske rääkida kogu filmitootmise professionaalsusest. Just sellel ajajärgul, mil Enn Rekkor juhtis filmistuudio Tallinnfilm loomingulist tööd, sündisid ka mitmed olulised koostööfilmid. Ennekõike tuleb mainida Andrei Tarkovski “Stalkeri” filmimist Eestis, mis sai teoks tänu Mosfilmi ja Tallinnfilmi partnerlusele. Enn Rekkor on andnud tänuväärse panuse Eesti Vabariigi filmipoliitika kujundamisel. Ta tegi ära lõviosa ettevalmistustööst Eesti Filmi Sihtasutuse loomiseks 1997. aastal. Sellega viidi meie rahvusliku filmikultuuri arengu toetamine teiste Euroopa riikidega samadele alustele.

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus,
Eesti Kinoliit, Tallinnfilm