Koos saame üle igast mäest
|
Kolmapäeva õhtul, päev enne neljapäevast
kohtumist Vanemuise teatri kollektiiviga, andis Aivar Mäe Sirbile põgusa
intervjuu. Neljapäevast ametisse astunud Vanemuise teatri direktori
kohusetäitja on optimistlik ja usub, et Vanemuise probleemidele on
võimalik lahendus leida, kui teatrirahvas on valmis koostööks.
Miks võtsite vastu kultuuriministri pakkumise hakata Vanemuise teatri
direktori kohusetäitjaks? Ehk siis – mis osutus otsustamisel
kaalukeeleks? Tuli ju otsus teha väga lühikese aja jooksul?
AIVAR MÄE, Vanemuise teatri direktori kohusetäitja: Tõsi ta on,
mõtlemisaega ei antud. Julgesin selle otsuse teha seetõttu, et Eesti
Kontsert on Tartu turul oma majaga juba viis aastat tegutsenud, selles
mõttes peaksin Tartu turgu tundma. Üldjoontes, kõrvaltvaatajana, olen
kursis ka Vanemuise teatri probleemidega. Konkurenti peab ju alati tundma
– ja hästi tundma. Muidugi on mul ideid, kuidas üritada praegusest
olukorrast väljuda. Muidu ei saanuks ma ju ettepanekut vastu võtta.
Täna on teatri ees kaks probleemi: teatri vähene külastatavus, mis
tähendab, et läbi tuleb vaadata teatri loomingulised eesmärgid ja
plaanid, ja Vanemuise rahaline olukord.
Kui tõsine Vanemuise teatri praegune seis teie meelest on?
Väga tõsine.
Räägitakse kahemiljonilisest defitsiidist?
Kindlasti ei ole see õige suurusjärk. Probleem on tõsisem. Aga
midagi konkreetsemat saab öelda alles pärast teatri tegeliku olukorraga
tutvumist. Üritan järgmiseks nädalaks endale juba üldjoontes mingi
pildi teatri seisust selgeks teha, tutvuda majandusdokumentidega jne.
Sellele peab järgnema suhteliselt kiire analüüs ja kokkuvõte, siis on
ilmselt võimalik ka midagi konkreetsemat öelda.
Nii et esialgu on veel vara rääkida võimalikust kriisiprogrammist?
Ma ei räägiks Vanemuise puhul kriisist. Ega rahapuudus ei ole veel
kriis. Kui teatri puhul on tegu loomingulise kriisiga, oleks see märksa
hullem probleem. Aga teatri rahaprobleemid pole veel teab mis suur
traagika. Selge see, et Vanemuise puhul on tehtud juhtimisvigu ja
kindlasti ei ole võimalik neist nii suure masinavärgi puhul nagu
Vanemuise teater üle saada kuu või kahega. Selleks kulub kindlasti
aasta, kui mitte rohkem. Auk on ikkagi piisavalt suur. Tõenäoliselt
tuleb langetada ka väga ebapopulaarseid otsuseid. Sest tuleb tunnistada,
kohati elab kultuur üle oma võimete: rahakott ei tule loomingulistele
ideedele lihtsalt järele. See tekitabki tavaliselt niisugused rahalised
augud, mille ees seisab praegu ka Vanemuine. Eks selleks peabki alati
olema keegi, kes loominguinimesed maa peale tagasi toob.
Kas on olemas ettekujutus või kokkulepe ministeeriumiga, kui kauaks te
Vanemuise vankrit vedama jääte?
See sõltub siiski asjade arengust. Kordan, esmalt tuleb teha kiire
analüüs, saada dokumendid korda, panna piir… laristamisele, ütleme
ausalt. Vanemuine on elanud üle oma rahaliste võimete, ja mitte
üks-kaks aastat, vaid kümme aastat. See rahaline auk või miinus pole
tänavuse aasta nähtus, see on Vanemuise probleem juba aastaid. Tänaseks
oli lumepall lihtsalt nii suureks läinud, et seda polnud enam võimalik
ära sulatada. Kui oleks viivitatud veel paar kuud, oleks krahh olnud
suurem.
Minu meelest on kultuuri finantseerimine Eestis vägagi normaalne,
arvestades meie riigi eelarvet ja majanduslikke võimalusi. See on
fantastiline finantseering, sellega on võimalik teha tohutult head kunsti
ja tehaksegi. Aga selge on ka, et kuskil on piirid. Eestis ei saa iga
päev toimuda 150 kontserti, selleks ei jätku meil lihtsalt rahvast.
Häid tegijaid on eesti kultuuris tohutult palju, aga inimesi on meil
ikkagi ainult 1,3 miljonit. Euroopa mõistes elame me siiski ääremaal ja
kontserdi- või teatriturism pole paraku Eestis nii suur, et siia
sõidaksid meid kuulama-vaatama sajad tuhanded inimesed mujalt.
Kas Tartu kontserdimaja on Vanemuise teatri konkurent või
koostööpartner?
Nii ja naa. Koos Vanemuise teatriga teeme aastas kümmekond
ühisprojekti. Aga mingis mõttes oleme kindlasti ka konkurendid, sest
publik on üks ja praegune pilt on selline, et publikut on Vanemuise
kontserdimajal pisut rohkem kui Vanemuise teatril kolme maja peale kokku.
See johtub kontserdimaja polüfunktsionaalsusest – me ei korralda ju
ainult kontserte.
Hakkate nüüd vedama kahte vankrit. Kas jaksu jätkub? On juba ka
avaldatud kahtlust, et võibolla hakkavad Vanemuise ees võetud kohustused
kahjustama Eesti Kontserdi tegevust?
Ei arvagi, et kahe vankri vedamine lihtne saab olema. Aga Eesti
Kontserdi meeskond on ääretult tubli, kõik teavad, mida nad peavad
tegema, ses mõttes süsteem toimib.
Üks inimene ei suuda ju midagi ära teha ei Vanemuises ega ka Eesti
Kontserdis. Teeb ikkagi meeskond. Sama lugu on ka Vanemuisega – ega ma
pole mingi messias, kes Tartusse teatrit päästma läheb. Küsimus on,
kas me suudame selle 404 inimesega koos midagi ette võtta. Mina üksi ei
suuda midagi. Tuleb leida teatritegijatega ühine keel, et sünniks
loominguline sünergia, siis võib üle saada igast mäest.
M. V.
|