K I R J A N D U S

pilt

Polegi vist mõtet enam kurta, et suured kirjastused söövad väikesed välja, et lokkab vaid copyright-kirjandus. Mööduv nädal oli väikese, kuid ennast üha enam tõestava Huma kirjastuse nädal.
26. XI esitleti Tallinnas Kirjanike Maja Musta laega saalis kirjandusliku kolmapäeva raames noore võimsa lätlanna Nora Ikstena (1969) "Huma väärtraamatu" sarjas eesti keeled tõlgitud romaani "Elu pühitsus". Originaalis ilmus romaan 1998. aastal ning pälvis igati õigustatud tähelepanu. Nora Ikstena pühitseb elu surma kaudu - vana naise matustele kogunenud kummaline seltskond vaatab tagasi oma, aga mingis mõttes kogu Läti rahva elule. Nagu elurõõmus Nora Ikstena ise tunnistas, kirjutas ta selle kaunilt poeetilise ning isegi kõhedaks tegeva nihestusega raamatu n.-ö. sundseisus, kui ta viibis kirjanike majas Visbys ja oli lausa kohustatud kirjutama. Päris tõsi see ilmselt pole, sest esimesele romaanile on järgnenud teised ja ainult kohustusest need nüüd küll sündinud ei ole. "Elu pühitsuse" tõlkis eesti keelde Ita Saks, toimetas Livia Viitol, kaane kujundas Lemmi Kuulberg, kaanefoto autor on Arne Kaasik ja järelsõna kirjutas Guntis Berelis. Tallinnas saatsid Nora Ikstenat tema sõbrad, kirjanikud, kriitikud. Tema esinemist toetas väikese kuid võimsa läti ja liivi rahvamuusika kontserdiga Ilga Reizniece läti folkansamblist "Ilgi".
Pildil: Ilga Reizniece, Nora Ikstena ja Ilvi Liive (loevad romaanist katkendeid läti ja eesti keeles), liivlane Valt Ern?treit (vahendas lätlasi ja eestlasi), Elhonen Saks ja Livia Viitol.

Piia Ruber

 

K O N V E R E N T S


Friedrich Reinhold Kreutzwald 200
Eesti ärkamisaja suurkuju, rahvuseepose “Kalevipoeg” looja Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva tähistab Eesti Teaduste Akadeemia piduliku koosolekuga. Koosolek toimub 28. XI algusega kell 14 Akadeemia Majas Kohtu 6.
Avasõnad on Eesti TA asepresidendilt Peeter Tul-
vistelt
. Ettekanded teevad Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk, “Eksistentsiaalne Kreutzwald”, akadeemik Arvo Krikmann räägib teemal “Alliteratsioon “Kalevipojas” ja regilaulus” ja akadeemik Ain-Elmar Kaasik vaatleb valdkonda “Dr. Kreutzwald – tema aeg ja ta arstlik tegevus”. Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli üliõpilased Tanel Jonas ja Mirtel Pohla esitavad katkendeid Fr. R. Kreutzwaldi näidendist “Tuletorn”; samas toimub ka raamatu H. C. Houwaldi – Fr. R. Kreutzwaldi “Näidendid” esitelu.
 
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud üritused tipnevad 3. XII Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju tn. 1) konverentsiga “Kreutzwald – 200”, mille korraldab pedagoogikaülikooli eesti kirjanduse õppetool. Konverentsil esinevad ettekannetega nimekad Eesti kirjandusteadlased Mihhail Lotman, Jüri Talvet, Hasso Krull jt., selle lõpetab mõttevahetus “Mida ütlevad mulle täna “Kalevipoeg” ja Kalevipoeg?”. Kolmeosalise konverentsi esimene osa algab 3. XII kl. 11, ettekannetega astuvad üles Jüri Talvet, ““Kalevipoeg”: suur Euroopa eepos”; Mihhail Lotman, “Kreutzwald ja eesti värss”; Hasso Krull, “Patsifistlik eepos ja kirjanduslik sõda” ning Maie Kalda, “Lembitu kuldne karikas”. Konverentsi teises osas jõuavad kirjandushuvilisteni TPÜ eesti kirjanduse õppetooli õppejõudude ja magistrantide ettekanded: Toomas Liiv, ““Kalevipoeg”: laen ja leek”; Marju Torp-Kõivupuu, “Kreutzwald ravitsejana”; Pärt Lias, ““Kalevipoeg” kui eepos ja kui romaan”; Õnne Kepp, “Kreutzwaldi vaimulik luule”, Svetlana Kass, “Gustav Suitsu “Noor Kreutzwald” ja Endel Nirgi “Friedrich Reinhold Kreutzwald””; ning Mairi Lember, “Rahvalaulud “Kalevipojas” Veera Pino andmeil”. Konverentsi kolmandat osa võib nimetada ka kirjanike plokiks, kus esinevad Enn Vetemaa, “Miks kirjutasin “Kalevipoja mälestused”?” ja Andrus Kivirähk, “Miks kirjutasin “Kalevipoja”?”, osa võtma on oodata teisigi tuntud kirjanikke. Kolmanda ploki ja konverentsi lõpetab mõttevahetus teemal “Mida ütleb mulle täna “Kalevipoeg” ja Kalevipoeg?” Konverents on tasuta, kõik kultuuri- ja kirjandushuvilised on oodatud!
 
28. ja 29. XI toimub Tartus (Struve 4) korp! Filiae Patriae korraldatud konverents “Eesti noore mässumeelsus 1918 – 2003 ehk Vabadussõjast Iraagi sõjani”. Konverents püüab anda ülevaate Eesti noorte organiseeritud vastupanuliikumisest ning suhtumisest võimu XX sajandil. Konverents on kõigile avatud ning sissepääs on tasuta. Meenutuste õhtu 28. XI algusega kell 18.15: Ageeda Paavel, “Punaarmeele püstitatud ausamba õhkimine Tallinnas: tollase koolitüdruku meenutus”; Arvo Pesti, “Dissidentlus 80ndatel”; Merle Jääger, “Mälestused EÜE ajast”; EÜE laule laulab Peep Puis. Ettekandepäev 29. XI: kell 11.15 Ago Pajur, “Kooliõpilaste Vabadussõtta minek kui poliitilise meelsuse avaldus”; kl. 11.45 Kadi Grichin, “Vaikiv ajastu ja üliõpilasorganisatsioonid”; kl. 12.10 Udo Josia, “Noorsoo vastupanu 1944 – 1954”; kl. 12.40 Jaan Isotamm, “Eesti Noorte Malev”; kl. 13 “Noorte rahutused ja 40 kiri”; kl. 13.20 lõunalaud; kl. 14 Mari-Ann Kelam, “Noored väliseestlased ja nõukogude võim”; kl. 14.20 Heiki Valk, “Noor-Tartu; legaalne vastupanu”; kl. 14.45 Piia Tammpuu, “Eesti noorte väärtushinnangutest XXI sajandil”; kl. 15 kohvipaus; kl. 15.20 Indrek Tarand, “Uus ärkamisaeg ja akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide tegevuse taastamine”; kl. 15.45 paneeldiskussioon: “Kas Eesti noor on mässumeelne? Diskussiooni juhatab Mart Laar. Kõik huvilised on lahkesti oodatud!
 
UNESCO filosoofiapäevale
pühendatud konverents
21. ja 22. novembril toimus Tallinnas rahvusvahelisele UNESCO filosoofiapäevale pühendatud konverents, millest võtsid osa õpilased, õpetajad ja õppejõud Eestist, Soomest ja Leedust.

Konverentsi käigus auhinnati eelnevalt aset leidnud õpilaste esseekonkursi parimaid. Reede õhtupoolik oli akadeemiliste ettekannete päralt. Heikki Saari Turust kõneles esteetika õpetamisest, Miika Kabata Helsingist rääkis filosoofia rollist kutseharidussüsteemis ning Juha Savolainen Helsingist pidas kantilikus vaimus kihutuskõne otsustusvõime tähtsustamisest hariduses ja ühiskonnas. Järgnes diskussioon. Laupäev algas Eesti esseekonkursi võitja Egle Kiige ettekandega teemal, kuidas meedia manipuleerib mõttevabadusega, seejärel kõneles filosoofiaõpetaja Leo Luks Tartust filosoofiaõpetuse praegusest seisust Eestis. Ukri Pulliainen Helsingist korraldas põneva filosoofilise võistluse õpilaste ja õpetajate vahel, kus tuli pakkuda lahendus “Matrixi” filmidest tuntud paralleeleksistentsi probleemile. Võistluse võitsid ülekaalukalt õpilased. Seejärel toimus töö gruppides: õpilased arutlesid Aive Pevkuri juhtimisel teravate eetikaprobleemide üle, õpetajad aga otsisid lahendust filosoofiaõpetuse intensiivistamiseks Eestis. Konverents lõppes autasustamistseremooniaga. Eesti esseekonkursi võitjatele pani auhinnad välja Tartu ülikooli eetikakeskus Volkswagen-Stiftungi toel. I koha sai Egle Kiik Tamsalust, II auhinna vääriliseks osutusid Mariliis Laur (Karksi-Nuia), Janika Liiv (Tallinn) ja Helis Sikk (Tamsalu), III auhinna pälvisid Kermo Kangur (Karksi-Nuia) ja Kadri Kaasik (Tartu). Paremaid esseesid saab lugeda Eesti UNESCO kodulehel.

LEO LUKS

 

M U U S I K A

Highlights tutvustab eesti muusikat
Rootsi-Soome kirjastus Gehrmans Musikförlag & Fennica Gehrman teeb järjepanu juttu eesti muusika väljaandeist, mis kirjastusega seotud.

Highlightsi sügisnumber (nr. 14) reklaamib orkestritele rida partituure, mis sobiksid kontsertide algusnumbreiks. Tutvustatakse Veljo Tormise “Avamängu nr. 2” dirigentidele köitva ja kutsuva reklaamiga: “Ka Tormise vähem tuntud orkestrimuusika kannab tugevat soomeugrilikku annust. Selles avamängus demonstreerib ta suveräänset orkestrikäsitlust, teatud lähedus Prokofjevi ja ?ostakovit?iga tipneb hoopiski toreda eestiliku optimismiga.” Kirjutises “Tubina ühingu tegus aasta” tehakse põgus tagasivaade festivalile “Tubin ja tema aeg”, tutvustatakse Eesti kultuuriministri käivitatud eriprojektis plaanitud üritusi Balti mere regioonis Tubina 100. sünniaastapäevaks, samuti Tubina ühingu kolmandat aastaraamatut. Eraldi peatükis käsitletakse peatselt ilmuvat “unikaalset kataloogi” “The Works of Eduard Tubin – Thematic and Bibliographic Catalogue of Works”, mis on Vardo Rumesseni 1983. aastal alanud suure uurimistöö tulemus.

PRIIT KUUSK


 
Jõulumuusika festival
Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis on viimastel aastatel hoogustunud kontserdielu. Aasta kolm suuremat sarja on “Sügismuusika” festival, “Jõulumuusika” festival ja märtsikuine pidunädal. Lisaks oma kooli saalile on otsitud ja leitud esinemispaiku Tartu linna kontserdisaalides, aga ka väljaspool – seekord Võrus.

Tänavune “Jõulumuusika” algab advendijumalateenistusega 30. XI Tartu Pauluse kirikus. Teenib Joel Luhamets, esinevad Elleri-kooli noorteosakonna ja keskastme koorid ning instrumentalistid. 4. XII on Tartu Linnamuuseumis EMA filiaali õppejõu Tiiu Levaldi õpilaste kontsert. Tähelepanu on koondatud kahele persoonile. Esiteks Artur Kapile, kes oleks tänavu saanud 125 ning kelle laulud on Levaldi sõnul fantastiliselt ilusad, väga heale luulele kirjutatud, kuid teenimatult unustuses väärtteosed. Teiseks legendaarsele lauljale Maria Callasele, kes oleks saanud 80 ning kelle nimi väärib samuti meelespidamist. Esitusele tulevad tema repertuaari kuulunud aariad suurvormidest. Ehkki kontsert antakse haridus- ja kultuuritöötajate streigi päeval, ei tasu karta, et see ära jääb. Vastupidi – streiki toetatakse ning tahetakse märku anda – katsutagu ilma meieta hakkama saada!
7. XII on Tartu ülikooli aulas ja 8. XII Võru kultuurimajas Kannel “Jõulumuusika” üks peaüritusi. Esinevad Elleri Sümfoniett ja kontsertkoor (kaastegev on Tartu Jaani kiriku kammerkoor) ning solistid Lilyan Kaivi juhatusel. Kõlavad Benjamin Britteni Rossini-aineline “Matinées musicales”, Mozarti Klarnetikontsert KV 622 (solist Andreas Aben) ning nüüdishelilooja Louis Bacalovi 1997. aastal valminud tangorütmiline “Misa tango”.
10. XII on traditsiooniline kooli aastapäevale pühendatud kontsert Tartu ülikooli aulas. Ja loomulikult toimub terve hulk nn. klassikontserte. 6. XII esinevad Salemi kirikus Katrin Pai viiuliklassi õpilased. 11. XII on kooli saalis Kadri Leivategija klaveri- ja kammeransambli õpilaste kontsert. 12. XII esinevad samas harfi ja plokkflöödi eriala õpilased ning Ardente stuudio ettevalmistusklassi lapsed. Mängitakse erinevate ajastute muusikat, teiste hulgas rohkem ka eesti rahvamuusika seadeid. 13. XII on Tartu Linnamuuseumis Lande Lampe-Kitse flöödiõpilaste kontsert. 15. XII on kooli saalis Iive Joametsa klaveriõpilaste kontsert ning 18. XII esinevad samas Elleri-kooli keskastme klaveriõpilased nii üksi kui ansamblis. 20. XII esitavad Tartu raekoja saalis lauluosakonna õpilased tuntumad “Ave Mariad” ning laulavad jõululaule. Kõik peale 7. XII kontserdi on tasuta.
 
Advendikontsert hollandi ja
prantsuse muusikast
30. XI, esimesel advendil, kõlab Tallinna raekojas XX sajandi prantsuse ja sellest mõjutatud hollandi muusika kontsert.

Advendiaeg on periood, mil pimedus rõhub järjest rohkem, ent seda tugevamaks on peatse helgenemise ja valguse ootus. Nii keskendub ka kõnealune kontsert “Image de Noėl” (“Jõulukujutlus”) teemadele ning tunnetele, mis on seotud pimeduse ja valguse, elu ja surma, lootuse ja armastusega. Ettekandele tuleb muusika XX sajandi eri aastakümnetest: prantsuse meistrid Claude Debussy ja Henri Duparc, hollandi varalahkunud, ent säravalt andekas helilooja Leo Smit, süvenemis- ja tasakaalumeister Ton de Leeuw ning Madalmaadega seotud ?veitsi helilooja Frank Martin. Esiettekandes kõlab spetsiaalselt selleks kontserdiks kirjutatud Bernard van Beurdeni “Trois Počmes de Femmes” sopranile ja flöödile. Kava esitavad Tannie Willemstijn (sopran, Holland), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) ja Tarmo Johannes (flööt). Willemstijn on esinenud Eestis mitmel korral varemgi: 2003. a. kevadel soleerides ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori ees, 2002. a. juunis andis ta Tallinnas kontserdi eesti, saksa ja prantsuse romantilisest muusikast koos Ralf Taali ja Tarmo Johannesega.
 
Bachi “Jõuluoratoorium”
Kolmandat aastat järjest pakuvad Pärnu muusikud koos Tartu sõpradega võimaluse osa saada suurejoonelisest, säravast ja aegumatust muusikast: 29. XI ja 30. XI kõlab J. S. Bachi “Jõuluoratoorium”.

Bachi “Jõuluoratoorium” koosneb kuuest iseseisvast kantaadist. Tänavu on jõutud viimaste, viienda ja kuuenda kantaadini, mis keskenduvad peamiselt kolme kuninga loole. Traditsiooniliselt (nagu ka eelmistel aastatel) lauldakse lisaks uutele osadele esimene, Jeesuslapse sündimiselugu ning kolmas, kus karjased lähevad imelugu kaema ning seda siis edasi kuulutama. Eelmise aasta õnnestunud ja tulemusrikas koostöö Pärnu Kammerkoori ja Tartu Ülikooli Kammerkoori vahel vajab kordamist ja nii lauldakse tänavugi koos. Ka solistide koosseis on peaaegu sama: järjest enam ning üha suuremaid rolle laulvad Janne ?evt?enko (sopran) ja Priit Volmer (bass) Estoniast ning Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solist Iris Oja. Uue, kuid jõulise tulijana liitub solistide koosseisuga Läti Rahvusooperi solist, suure kogemuste pagasiga oratooriumilaulja Viesturs Jansons (tenor). Orkestriks on aina suuremaid üllatusi pakkuv Pärnu Linnaorkester oma peadirigendi Jüri Alperteni juhatusel. Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 29. XI kell 17 Tartu ülikooli aulas ja pühapäeval, 30. XI kell 19 Pärnu kontserdimajas.
 
“Musta lae kontsert”
3. XII jätkub Tallinna Kirjanike Majas eelmisel hooajal alanud kontserdisari “Musta lae kontserdid”, kus ühendatud nüüdisaegne kammermuusika ja kirjandus. Sari on Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu ühisprojekt.

Sel hooajal on plaanis kolm kontserti. Esimene leiab aset eeloleval kolmapäeval kell 19 ja kannab nimetust “Elutoamuusika” – keskseks teemaks on naise ja mehe suhted, inimeste igapäevane elu. Olulist rolli mängib sedapuhku ka näitekunst, kaasatud on lavastaja Kadi Tudre. J. Cage’i, S. Reichi, A. Koppeli löökpillimuusikaga on põimitud I. Bergmani, E. Ionesco, D. Kareva ja Ülemlaulu tekstid, mis on omakorda töödeldud ja arendatud uueks iseseisvaks kihiks sündivas Gesamtkunstwerk-teoses. Kontserdil kõlab esiettekandes ka Lauri Jõelehe uus teos kahele löökpillimängijale. Kava esitavad löökpilliduo Paukenfest (Vambola Krigul, Anto Õnnis) ning näitlejad Katrin Essenson ja Ardo Ran Varres.

TARMO JOHANNES

 

T E A D U S

ETA auhinnad üliõpilasteadlastele
Eesti Teaduste Akadeemia poolt maikuus välja kuulutatud üliõpilaste teadustööde võistlusele esitati 42 uurimistööd. Akadeemikute komisjon, tuginedes ka ekspertide hinnangutele väljastpoolt, määras parimatele teadustöödele 18 auhinda.
Esimese auhinna
(ą 4000 krooni) said Katrin Oja, Artur Sepp ja Tambet Tõnissoo Tartu ülikoolist, Lauri Ilison ja Ilona Oja Tallinna Tehnikaülikoolist ning Annika Velthut Tallinna Pedagoogikaülikoolist. Teise auhinna (ą 2500 krooni) pälvisid Jaan Aps, Jaanika Erne, Kersti Kivisoo, Katrin Saaremäel-Stoilov ja Evelin Schapel Tartu ülikoolist, Tiia Anmann, Ergo Metsla, Pilvi Nigumann ja Jelena ¨ovnikova Tallinna Tehnikaülikoolist, Rein Drenkhan ja Regino Kask Eesti Põllumajandusülikoolist ning Hele Kiimann Tallinna Pedagoogikaülikoolist. 2. XII algab kell 14 Akadeemia Majas Toompeal Kohtu 6 võistluse laureaatide autasustamine ja konverents, millel esinevad ettekannetega auhinnasaajad Tambet Tõnissoo, Artur Sepp, Katrin Oja ja Jaan Aps Tartu ülikoolist ning Ilona Oja TÜst.

VILLI EHATAMM

T A N T S

pilt

Mart Kangro Hooman Sharifi

Esietendub Mart Kangro sooloetendus
3. XII esietendub Valencienne’is (Prantsusmaa) ja 7. XII Kanuti gildi saalis koreograaf-tantsija Mart Kangro teine sooloetendus “Mart on Stage”.
“Mart on Stage” on jätk Mart Kangro varasemates töödes esile tõusnud kriitilisele kaemusele tantsu ja teatri reaalsuste ning nende semiootiliste süsteemide ning seoste üle. Oma uue töö kohta, mille maailma esietendus toimub 3. XII Valencienne’is, on ta ise öelnud järgmist: “Teater on suur ja võimas. On hea olla tema väike jünger, sest nii ulatub ka minuni tema kaitsev vari ning mu sõnadel on sisu ja liigutustel tähendus.” Lavastuse kaasprodutsendid on “Lignes de Corps” festival (Valencienne) ja Kanuti gildi saal. Etendusel kõlab Sergei Prokofjevi muusika.

 

K U N S T

Belgia maalikunstnik Eestist, Belgiast ja ajaloost
27. XI avati EKMi näitusesaalis Rotermanni soolalaos belgia maalikunstniku Jan Van Imschooti (1963) näitus “Müstilised patud ja kaasaegsed värvid. Ümberhindamise asupaik”.

Belgia kaasaegsest maalikunstist rääkides pole võimalik Imschootist mööda minna. Tuntus tuli koos Genti linna kultuuripreemiaga naismärtreid kujutavate maalide eest, mida eksponeeriti Genti kaasaegse kunsti muuseumis. Tallinna näitus on mitmeosaline, hõlmates kunstniku loomingu ülevaate kõrval ka 2002. a. Tallinnas valminud uusi teoseid. Ulatuslikult on esindatud maali- ja joonistussari “Jumalike värvide lätted, hauakõne maalikunstile”, mis käsitleb kunstilätete ja religiooni juuri. Kunstnik lahkab Tallinna kui kaasaegset keskkonda siinse kunstimaailma esindajaid käsitlevas tänapäevase kunstimaailma hierarhiaid peegeldavas portreesarjas: rahastaja Rein Lang, kunstnik Kaido Ole; kuraator Mare Tralla; kriitik Heie Treier; saalivalvur Evi Liiv. Kõik modellid pidid ise oma portree lõpetama. Võrdluseks on väljas ka samu põhimõtteid järgivad Genti kunstimaailma esindajate portreed. Eraldi installatsioonina eksponeerib kunstnik Kiwa portreid.
 
27. XI avati Tallinna Kunstihoone galeriis ON-grupi näitus “RoosONroosONroosONrooS”.
ON-grupp, 1970ndatel ja 80ndatel ERKIs õppinud tarbekunstnikud, tegutsevad juba kolmteist aastat. 1990., 1992. ja 1998. aastal oli neid 28 ning nende näitus täitis Kunstihoone. Seekord on neid 19 (Katrin Amos, Elna Kaasik, Viivi Ann Keerdo, Signe Kivi, Eve Koha, Leanika Korn, Ülle Kõuts, Tiina Käesel, Krista Laos, Liivia Le?kin, Ivo Lill, Erika Pedak, Katrin Pere, Mari Pärtelpoeg-Schönberg, Ülle Rajasalu, Marget Tafel, Annika Teder, Milvi Thalheim, Tiiu Tulev) ja näitus on inspireeritud Gertrud Steini kuulsast lausest. Pressiteksti autor Tiina Käesel põhjendab ühendavat teemat järgmiselt: “See on nagu verbaalne sideaine meie sõnumis ja samas ka nagu visuaalne tinalint, mis ühendab töid mosaiikpildiks. Selles soovime aasta kõige pimedamal ja kurvemal ajal luua kummastava ja rõõmsa pildi.” Väljapaneku kujundas tervikuks Andres Tolts, valgustuse seadis Üllar Võrno.
 
Täna kell 17 avatakse tarbekunstimuuseumis Leo Rohlini keraamikanäitus ja esitletakse kunstniku “Keraamika käsiraamatut”.
Mõneti erandlikult on kogu tarbekunstimuuseumi I korruse I saal teeneka EKA professori suisa alkeemilise mõjuga glasuurikatsetuste päralt. Näituse kujundaja Mari Kurismaa abiga maheda tausta leidnud kolmnurga- ja ruudukujulised glasuuritabelid on ka presenteeritava raamatu oivaline illustratsioon. Tagumises saalis on kunstniku keraamika. Ilmub ka Rohlini 40 aastat kestnud loometööd tähistav ja üksiti “Klassikute” sarja esimene kataloog. Näitusega kaasnevad üritused: 6. XII algusega kell 13 kohtumine Leo Rohliniga; 12. I 2004 algusega kell 14 Rohlini loeng Eesti keraamikast ja keraamikakoolitusest; 13. I 2004 algusega kell 14 Rohlini loeng “Glasuur – kas imelihtne või lihtsalt ime? Ekspositsiooni analüüs”. Näituse kuraator on Airi Ligi, kataloogi on kujundanud Denes Farkas.
 
Kuni 29. XI on Deco galeriis vaadata Nerva näitus “Q nagu kuu”. 2. XII kell 17 avatakse Tunne Kelami viies fotonäitus “Et koit hakkab lõõmama loojangu kannul”.
Nerva näitusel on väljas graafika ja akrüülmaalid, millel kunstnik tõlgendab Kuu kujutist. Poliitik ja riigikogulane Tunne Kelam on Eestis ringi sõites avastanud põnevaid kohti, mida ta võtab kokku Hando Runneli sõnadega: “ilus, ilus, ilus, ilus on maa, mida armastan”. See on ülistuslaul päikesele, kaduvale ja üha uuesti taassündivale valguse ja elu allikale, fotodel näeme autori silmaga kogetud päikeseloojanguid ja päikesetõuse. Näituse kujundaja on Andres Tolts.
 
5. XII algusega kell 18.30 peetakse Tallinna Linnateatris kunstisalong Allee kunstioksjon. Allee paneb oma esimesel oksjonil ostuhuvilistele välja 40 teost 35 autorilt. Kõige varasem töö on Karl August Senffi rariteetne Tartu panoraamvaade 1803. aastast. Baltisaksa kunstnikest on autorite seas veel E. von Gebhardt, O. Hoffmann ja M. Dücker. Tuntumatest pallaslastest on oksjonil A. Audova, A. Johani, E. Kõksi, N. Mei, L. Mikko, R. Sagritsa, E. Timbermanni, R. Uutmaa, A.Vardi, E. Viiralti jt. teosed. Maiuspalaks on kindlasti J. Greenbergi, A. Janseni, K. Mäe ja R.Nymani looming. Esindatud on ka uuem kunst eesotsas Ülo Soosteriga. Oksjonivalikuga saab tutvuda alates 1. XII kunstisalongis Allee (Tallinn, Pikk 30) ning salongi kodulehel www.allee.ee. Oleme avatud E – R kl. 10 – 17, L 11 – 15. Info ja registreerimine tel. 6464500, 05127677, e-post info@allee.ee.
 
Blumbergs lõpetab
läti kunsti sissetungi Tartusse
Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumis läti kunstniku Ilmars Blumbergsi (1943) isiknäitus “Joonistused karbis”.
Tema professionaalne kunstnikutee sai alguse 1969. a. Daile teatris. 18 aasta jooksul tegi ta Ibseni “Brandi” ja “Peer Gynti”, T?ehhovi “Kajaka”, Rainise “Joosepi ja ta vennad” lava- ja kostüümikujunduse. Blumbergs naasis teatrisse triumfaalselt 1998. a. Läti Rahvusooperis lavastatud G. Verdi ooperi “Aida” kunstnikuna. Selle filmivariandina sündis 49. Veneetsia biennaalil eksponeeritud H. Demakova kureeritud kunstiprojekt “Riia 800. Võluflööt”. Ta on teinud ka maalikunsti ja graafikat, plakatit, graafilist disaini ja raamatuillustratsiooni ning keraamikat. Tartu väljapaneku eesmärk on lihtne ja konkreetne: leida kõikvõimalikke tõendusi väitele, et kunst tekib ja elab igaühes meis, vaatajas, meie peas ehk karbis, mida õlgadel kanname. Ergutamaks külastajat oma karpi aktiivsemalt kasutama, paneb kunstnik vaataja teadlikult ebamugavasse olukorda, laskmata joonistusi vaadata harjumuspärasel viisil. Tartusse jõudnud komplekt on Riias esitletuga võrreldes täienenud ning täieneb veelgi. Näitus on ühtlasi ka viimane läti kunsti-invasiooni ilming Tartus.
 
27. XI avati Viljandis Paul Kondase kunstikeskuses ungari skulptori György Fischeri (s. 1956) pisiplastika näitus.
Fischer teeb oma kodukohas Lõuna-Ungaris tellimustöödena monumentaal-, dekoratiiv- ja portreeskulptuure. Traagilis-groteskse, eleegiliselt mõtliku väljenduslaadiga kunstniku pisiplastika keskne teema on inimene; argises liikumises inimfiguuridele annavad venitatud proportsioonid igavikulisema tähenduse. Näituse on vahendanud Ungari Instituut.
 
Eesti kunst Berliinis
29. XI avatakse kell 12 Berliini Giedre Bartelti galeriis fotonäitus “(un)dressed Body in the Baltic Photo. Art vol 2: Estonia”.

Näituse teema on keha ja selle kujutamisviisid, seksuaalsus ja aseksuaalsus. Väljas on eesti kunstnike Margot Kase, Peeter Lauritsa, Ly Lestbergi, Mark Raidpere, Ene-Liis Semperi, Liina Siibi, Mare Tralla ja Tanel Veenre video-ja fotolooming. Väljapanek on valminud koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega. Eesti poole kuraator on Sirje Helme. Edaspidi on Gierde Bartelti galeriis kavas veel mitmed eesti kunsti näitused, näiteks Peeter Lauritsa personaalnäitus jmt.
 
27. XI esitles Kanuti gildi saalis Mooste avatud ateljee Moks video-, heli- ja tegevuskunstiprogrammi “Põhi silmab kagu” (“North facing South East”). Üritusel astuvad üles MOKSiga seotud kunstnikud ja rühmitused: John Grzinich (AÜ), OPA (Makedoonia), Kaarel Vulla, Irene Roos, Jane Remm, OMP ja Pink Punk
. John Grzinichit (1970) on heli kui abstraktne meedium huvitanud 1990ndatest peale. Viimase kolme aasta vältel on Grzinich eksperimenteerinud digitaalvideoga ja katsetanud video ning heli integreerimist. Ta on elanud, töötanud ja reisinud vaheldumisi Euroopas ja USAs 1996. aastast. Video- ja heliteoses “Võrdsed ja kauged jooned. II faas” ammutab Grzinich materjali oma järjest kasvavast salvestuste kogust, siirdades oma teosega vaatajaid teistesse aegadesse ja kohtadesse. OPA (Obsessive Possessive Aggression) on Makedoonia video- ja tegevuskunstirühmitus. Kaks statsionaarset liiget Slobodanka Stevceska ja Denis Saraginovski tegutsevad Moostes kolm kuud septembrist novembri lõpuni. OPA põhieesmärk on jõuda energiani (selle laiemas tähenduses) või mittemateriaalsete ja eeterlike asjadeni, kasutades selleks materiaalseid vahendeid, tööriistu ja kunstilisi objekte, kunstnike loomeprotsessi. OPA uurib kunstiteooria ja kriitika elitistlikku hoiakut käsitleda kaasaegset kunstiloomet vaid teoreetikuile endile arusaadavas keeles. Kaarel Vulla paneb oma töödega proovile nii enda ja publiku absurditaju. Naisgrupeeringusse OMP kuuluvad maalikunstnikud Maris Palgi ja Eva Orav ning ajakirjanik Maia Möller. Girl power tegevuskunstirühmitus Pink Punk, kuhu on ka kutid lubatud, astub üles koosseisus Kristin Kalamees, Margus Tamm ja Sandra Jõgeva.
 
Homme kell 12 algab Kanuti gildi saalis rahvusvaheline tegevuskunsti üritus “Inport”. “Inport’i” eesmärk on tutvustada Eesti auditooriumile rahvusvaheliste tegevuskunstnike loomingut nii live’ina kui ka video vahendusel. Esinemisega aitavad festivali afterparty’l meeleolu luua audiovisuaalsete sessioonidega Kiwa, Nemos, Ando Orav, Tencu, Alan Proosa ja Flowerpower. Festivalil osalevad Ji Sheng Li (Jaapan), Bartolome Ferrando (Hispaania), Richard Ibghy & Marilou Lemmens (Kanada), Aine Phillips (Iirimaa), Anne Hody (?veits), Irma Optimist (Soome), Michael Johansson & Johan Fredrik Jonason (Rootsi), Emilio Morandi (Itaalia), Liuba (Itaalia), Mylicon/EN (Itaalia), Anton Soloveit?ik (Venemaa/Saksamaa), Daniel Müller-Friedrichsen (Saksamaa), Sylvia Winkler & Stephan Köeperl (Saksamaa), Elke Mark (Saksamaa), Artur Tajber (Poola), Lukasz Lysakowski (Poola), Slawomir Brzoska (Poola), Leszek Knaflewski (Poola), Scott Macleod (USA), Carole Kim (USA), Michael Zheng (USA), Kayo Nakamura (USA), Kollane Huntmees (Eesti), Avangard (Eesti), Kaarel Kurismaa (Eesti), Tanel Saar (Eesti), Erik Alalooga (Eesti), Andre Stitt (Inglismaa), Rocky Meaney (Inglismaa), Philip Babot (Inglismaa), Billy Cowie & Liz Aggiss (Inglismaa), Anne Ninivin (Inglismaa), Juan del Gado (Inglismaa), Raul Ortega (Inglismaa), Lee Adams (Inglismaa), Flavia Müller Medeiros (Inglismaa), Pippa Koszerek (Inglismaa), Aura Satz (Inglismaa). Info www.inport.tk, festivali korraldab Gert Hatsukov.

 

T E A T E R

Draamateater mängib “Aristokraate”
Publiku soovil mängitakse alates 2. XII Tallinnas Harjuoru võimlas Eesti Draamateatri menulavastust, B. Frieli “Aristoktraate” (lav. Priit Pedajas).
Iirimaal, väikese kolkaküla kohal kõrgub suur lagunev mõis, mis kuulub katoliiklikule aristokraadisuguvõsale. Viimane põlvkond sõidab koju noorema õe laulatuseks, kuid selle asemel tuleb neil hoopis isa matta. Esile kerkivad rusuvad mälestused üksildasest perekonnast, keda ignoreerisid nii kõrgklassi protestandid kui ka iiri lihtinimesed, rõõmutu lapsepõlv kloostrikoolides, meeleheitel ema enesetapp, juristide dünastia allakäik. Suguvõsa hääbub, vana sünge mõisahäärberi koormat ei suuda ega tahagi keegi neist enese õlule võtta. Kuid ühised rasked mälestused on samas ka just see, mille tõttu vend ja õed üksteist mõistavad ja lähedased on. Perekonna viimset vaatust tunnistab ameeriklasest ajaloolane, kes just neil päevil on mõisas materjali kogumas oma uurimistööks Iiri katoliikliku maa-aristokraatia kohta. Mängivad Laine Mägi, Ülle Kaljuste, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Sulev Teppart, Tõnu Oja, Aleksander Eelmaa.
 
Uus jõululavastus täiskasvanutele
Lavastaja Andrus Vaarik ja Eesti Draamateatri näitlejad ei ole lasknud end heidutada teatrimaja remondist ja on asunud ette valmistama 2003. aasta jõulutükki. 1. XII jõuab Salme kultuurimaja lavale Andrus Kiviräha erihuumoriga tembitud lugu “Uus jõuluvana”.

Eesti Draamateatri püsiautori Kiviräha uhiuus näitemäng hakkab hargnema hetkest, mil staa¯ikas jõuluvanategija peab pensionile jääma ning ameti järgmisele põlvele pärandama. Kuidas auväärt teenistust edasi pidada, kui vana tegija enam hästi ei saa (sest viimati lasteaias jõuluvana tehes jäi Heldur joomasena kempsus magama ja juhataja ei taha teda enam tellida) ning noor hästi ei taha (sest taksojuhist väimeespoeg Tõnis ootab päeva, mil tema autosse istuks rikas välismaalane, et bordelli sõita – selline ju raha kokku ei hoia!)? Otsi naist: ikka peab päkapikk Vana eest ise asja ära ajama. Osades Andrus Vaarik, Tõnu Aav, Ester Pajusoo, Viire Valdma ja Anti Reinthal. Lavastust mängitakse 1. – 13. XII.
 
Laste jõulutükk teeb
päkapikkudest koerad
Lavastaja Ain Prosa ja dramaturg Urmas Lennuk koos viie ED näitlejaga otsustasid sel teatriremondi hooajal mitte lasta end heidutada kodutusest, vaid liita jõud ning tahe ja üllatada oma pisipublikut uue jõulutükiga. Õpetajate majas tuleb detsembri alguses välja laste jõululugu “Taksitrallitajad”, kus on tähtis roll ka etenduse lõpus ilmuval jõuluvanal. Teatri näitlejad on otsustanud päkapikkude asemel seekord hoopis koerteks kehastuda.
Koerad taksitrallitavad, unistavad ilusatest koeranimedest. Kass tuleb tüli norima, ta püütakse kinni ning tehakse selgeks, kes peremees on. Talv on kohe tulekul ja vabade koerte seas käib ringi kumu koerapüüdja kohta. Osades Lembit Ulfsak, Harriet Toompere, Taavi Teplenkov, Mari Lill, Tõnu Mikiver, Raimo Pass. Etendused 1. – 30. XII, tellimise korral jaanuaris ja veebruaris.
 
VAT-teater toob lavale “Kalevipoja”
30. XI jõuab Linnateatri Taevalavale VAT-teatri lavastus, ?veitsi lavastaja Markus Zohneri nägemus Fr. R. Kreutzwaldi “Kalevipojast“.
Nüüd jõuab lavale „Kalevipoeg“ kui cool teatrietendus. Täis füüsilist liikumist, koomikat, irooniat, poeesiat. Kalevipoeg, vägilane tohutu jõuga, kes kaotab veel enne ilmaletulekut isa, saab kiviviskamise teel kuningaks, Soome tuuslari tõttu jääb ilma emast, vägistab, tapab, maksab kätte, künnab, ehitab linnu ja lõpuks õnnestub ta suurim eluülesanne, kuradi võitmine ja aheldamine. Kõik on saavutatud. Mis edasi? Kriis. Teekond maailma lõppu. Ja lõpuks surm tema enese äraneetud mõõga läbi. Fantastilised teemad, muinasjutulised lood. Neli suurepärast näitlejat ja lavastaja, kes loovad sellest hiigelteosest uue suure näitemängu. Teater, fantaasia, ajalugu, koomika ja poeesia maagilises seoses. See on Markus Zohneri teatrikompanii kunstilise juhi versioon meie rahvuseeposest. Zohner on näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Mängivad Katariina Lauk, Tanel Saar, Janek Sarapson ja Margo Teder.
 
2. – 14. XII osaleb KA-teater Alonso Alegria draamaga “Niagara” (lavastaja Jaan Urvet) Venezuelas, Caracases VI rahvusvahelisel teatrifestivalil “Fiesta 2003”.
“Fiestal” osaleb 26 professionaalset ja mitteprofessionaalset teatrit Venezuelast, Argentinast, Peruust, T?iilist, Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Ungarist ja T?ehhist. “Niagara” valiti festivalile juulis Kanadas toimunud amatöörteatrite maailmafestivalil.
 
Eesti Teatriliidu volikogu koosolekul 17. XI kinnitati Rein Oja ettepanekul Tambet Tuisk ja Ann Lumiste juhatuse uuteks liikmeteks.
Eesti Teatriliidu volikogu võttis vastu otsuse toetada TALO palganõudmisi 2004. aastaks 4. XII 2003. aastal ühepäevase toetusstreigiga. Eesti Teatriliidu seisukohad: 1. Teatriliit avaldab protesti kultuurieelarve osakaalu jätkuva vähenemise vastu riigieelarves. 2. Palgatõus kultuuriasutustes ei tohi toimuda töökohtade vähendamise arvel. 3. Vastavalt 2001. aastal vabariigi valitsuse ja TALO vahel sõlmitud palgakokkuleppele peab kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega töötaja alampalk olema võrdne vabariigi keskmise palgaga. Sama protsendi võrra peab suurenema ka ülejäänud ametikohtade palga alammäär. 4. Teatriliit peab õigeks TALO poolt 22. X k.a. vabariigi valitsusele esitatud palgakorralduslikku süsteemi. 5. Teatriliit ootab EV Kultuuriministeeriumilt teatrite rahastamise süsteemse mudeli väljatöötamist, milles on arvestatud Eesti Teatriliidu ja Eesti Teatrijuhtide Liidu ettepanekuid. Volikogu teeb kokkuvõtte streigi ettevalmistusest 28. XI.

 

V A R I A

Hiljuti kirjastuselt Karrup ilmunud UNESCO maailmapärandi kultuurimälestiste majesteetlik kogumik tutvustab nii pildis kui sõnas sadat kultuurimälestist UNESCO maailmapärandi nimekirjast. Raamatut esitletakse 1. XII kell 18 rahvusraamatukogus traditsiooniliste loodusõhtute raames. UNESCO maailmapärandit tutvustab laiemalt UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni liige, ICOMOSi komisjoni esimees ja Eesti Humanitaarinstituudi rektor Jaan Tamm, musitseerib Margus Kappel. Kultuurimälestiste hulgas, mida raamat tutvustab, on vanalinnad (Avignon, Tallinn, Kairo, Samarkand), pühakojad (Canterbury katedraal, Damaskuse Suur mo?ee), kuningalossid (Versailles, Loire’i oru lossid) ja teised suurejoonelised arhitektuurikompleksid (Tad¯ Mahal, Suur Hiina müür). Ka on raamatusse haaratud olulisi tööstusrevolutsiooni objekte (Malmsild Severni jõel Inglismaal, Verla puitmassi- ja kartongitehas Soomes).