|
|
Teod: Allar kaasik
Teed David Oistrahhi festivali ja “Da capo…” projekti juhina homsel kontserdil Peterburis ka ise kaasa. Seal kõlab t?ellist Allar Kaasikule pühendatud uus teos, kas pole? Homme toimub N. Rimski-Korsakovi nimelises muuseumis tõepoolest sarja “Da capo al St. Petersburg” (“Tagasi Sankt-Peterburgi”) viimane, Peterburi soovitud lisakontsert “Sajandid muusikas ja Peterburis”, meil järjekorras juba kümnes. See projekt on teoks saanud Euroopa Liidu programmi “Culture 2000” toetusel (avakontserdiks kõlas koostöös Eesti Kontserdi ja Peterburi Filharmooniaga teatavasti R. Tobiase “Joonase lähetamine” Neeme Järvi juhatusel maikuus) ning kontserdid on toimunud peamiselt Neevalinna paleedes. Sealpoolseks partneriks oli rahvusvaheline festival “Sankt-Peterburgi paleed”. See on esimene Euroopa kultuuriprojekt, mille juhtorganisatsiooniks on Eesti ja Pärnu. “Da capo…” tellis Galina Grigorjevalt projekti lõpetuseks uue teose, helilooja tegi oma valiku ning kirjutas selle soolot?ellole. Arvan, et Galina uue teose esiettekanne tema õpingutelinnas on kogu Eesti muusika jaoks oluline sündmus – pala nimi on “Recitativo grande“. Homsel kontserdil esineme koos soome pianisti Antti Siirala ning Peterburi viiuldaja Maria Safarjantsiga, tehes Peterburi juubeliaastaks kammerliku läbilõike aastate teljel 1803 – 1903 – 2003 (Beethoven, Glazunov, Sibelius, Rautavaara, Grigorjeva). Meie kammerkavagi näitab Euroopa, Eesti ja Pärnu sidemeid Peterburiga ja vastupidi. Ettekandel on ka üks pala trioga, XX sajandi klassikahitiks kujunenud Jean Sibeliuse “Valse triste”, mida sellise koosseisuga on eriti harva esitatud. Koukisin selle välja Helsingi ülikooli raamatukogust, kus säilitatakse haruldasi noote – “Valse triste” valmis ju täpselt Peterburi 200. aastapäeval 1903. Mis on kujunenud “Da capo…” tippsündmusteks korraldajate-tegijate poolelt vaadatuna? Kindlasti Antti Siirala soolokava “Beethoven ja Debussy”, Peteris Vasksi viiulikontserdi “Tala Gaisma” sealne esiettekanne John Storgardsiga solistina, Kuldar Singi “Aastaajad”, kui solistiks Anu Komsi, ning Arvo Pärdi ja Galina Grigorjeva teosed Hortus Musicuselt, samuti flötist Conrad Steinmanni, viiuldaja Chiara Banchini ja klarnetist Michel Lethieci ülesastumised, viimane koos ka Casalsi festivali kvartetiga Prant susmaalt. Nii nemad kui segakoor Latvija ja Keski-Pohjanmaa Kammerorkester olid selles projektis meie koostööpartnerid. Peterburi viidi ju tegelikult mitmed parematest kavadest, mis olid juba kõlanud Oistrahhi festivalil Pärnus. Eesti, soome ja läti uuema muusika kõrval tegime pühenduse ka Krzysztof Pendereckile. Meie triopartner Antti Siirala, kes Oistrahhi festivalil juba seitse korda käinud, sai pärast suve juba neljanda suure konkursivõidu (!) maailma prestii¯ikaimalt pianistide konkursilt Leedsis. Ma olin tunnistajaks, kui harukordselt ta mängis oma finaali võiduteost, Beethoveni IV kontserti hiljuti ka kodulinna Helsingi publikule Finlandia-talos Paavo Berglundi dirigeerimisel. Kuidas iseloomustad Galina Grigorjeva uut teost? See teos on suurepärase ja leidliku muusikalise materjaliga, kus kammer¯anris on selgesti tabatav ootamatult sümfooniline mõtlemine ja arendus. Minus äratab imetlust Galina teose sisuline haare ja sügavus ning samas ka väga oskuslik ja inspireeriv instrumendikasutus. Nagu mitmed teisedki Eesti heliloojad on Galina Grigorjeva David Oistrahhi festivaliga aina tihedamini ja tihedamini seotud. “Da capo...” raames aga panimegi erilise rõhu just eesti muusika taasviimisele Peterburi. PRIIT KUUSK
|
