|
|
|
Anton Mutt 22. VI 1933 – 25. III 2003 On lahkunud eesti filmikunsti silmapaistev meister, televisiooni filmiajaloo säravamaid tähti operaator Anton Mutt. Anton Mutt oli õpetajaks ja eeskujuks tervele põlvkonnale, kes katsetas õnnestunult uue meediaala, telekunsti võimalusi. Tagantjärele võib isegi öelda, et Tallinna Telefilmi – Eesti Telefilmi ajaloo operaatoritöö leheküljed on suuresti ühe mehe kirjutatud, alates filmist “Näitleja Joller” (1960), mis oli esimene täispikk mängufilm väikesele ekraanile. Lisandusid mängufilmid “Romantikud” (1962), “Külmale maale” (1965), “Võlg” ja “Ühe suve akvarellid” (1968), “Pimedad aknad” (1968), “Kolme katku vahel” (1970) jt. Ka esimene täispikk telemuusikafilm, “Helisev päev” (1962) sündis Anton Muti osalusel. Muusikat aga Anton armastas ja selle kinnituseks on üle tosina muusikalise jutustuse, mis ikka ja jälle teleekraanil uut televaatajate põlvkonda rõõmustavad: “Kolmest kaheteistkümneni” (1965), “Laul, ava tiivad” (1965), “Jazz-67”, “Katused ja korstnad” (1968), “Tantsugalerii” (1969), “Nõukogude laul… G. Ots” (1969), “Ahvatluste tund” ja “Duett-duell” (1970), “Uno”, “Mängib Abi Zeider” ja “Leigarid” (1971), “Hõbelaev” (1973), “Oreli sisse minek” (1974) jt. Anton Mutile ei olnud ükski ¯anr võõras, tema kunstnikusilm pani elama keemia, sepikojad, mereavarused. Ta tunnetas, et filmidokumentalistika, meie elu elav ajalugu, on kõnekas järeltulijatelegi, kui on avastatud kõnekad faktid ja need kujundlikku pildi-, heli- ja värvikeelde talletatud. Anton Mutt armastas oma tööd, oma elukutse altarile tõi ta kogu oma energia ja armastuse, oskused ja teadmised. Tema heatahtlikkus ja vastutulelikkus pakkusid kolleegidele tuge ja toetust, ta oskas armastada ja olla armunud ka karmidesse päevadesse. Tänuks suure meistri elutööle langetavad pea eilsed ja tänased kolleegid. Eesti Televisioon, Eesti Kinoliit Anton Muti ärasaatmine leiab aset reedel, 28. märtsil kell 14Pärnamäe krematooriumis.
|
