Teod: MERJE LIIV

pilt

TPÜ Tõlkekoolituskeskuse juhataja

TPÜ Tõlkekoolituskeskus pakub tõlkide ja tõlkijate magistriõpet õppeaastast 2002/2003. Kuidas koolitus läheb?
Kindlasti ei ole kõik plaanid sajaprotsendiliselt täitunud, kuid koolitus on käivitunud ja see on kõige olulisem. Õppida soovijaid oli palju ja meil õnnestus koolitusele välja valida väga hea tasemega kandidaadid. Kuidas üliõpilased ise rahul on, tuleks ilmselt nende endi käest küsida, kuid tundub, et nad on väga motiveeritud. Kuigi meil on kaks eraldi seisvat eriala – suuline ja kirjalik tõlge – kuulavad paljud ka teise eriala aineid. Ju siis soov oma teadmisi ja oskusi parandada on suur, kuigi koormus läheb nii kahekordseks. Muu töö kõrvalt on eriti raske õppida suulise tõlke erialal, sest me nõuame väga suurt pühendumist.
Aasta jooksul on meid külastanud mitmed väliskoolitajad Euroopa Komisjoni ja Parlamendi tõlketeenistustest. Meie saksa keelega üliõpilased said aga ise käia Leedus end võrdlemas teiste tõlkemagistrantidega ülebaltilisel suulise tõlke seminaril. Briti Nõukogu toetusel oleme üritanud ka oma õppejõudusid koolitada. Seni on toimunud kaks suulise tõlke koolitajate koolitust, millel osalesid ka Tartu Ülikooli õppejõud. Üks huvitavamaid üritusi koostöös Briti Nõukogu ja Tartu Ülikooli tõlkekeskusega oli hiljutine suulise ja kirjaliku tõlke võistlus keskkooliõpilastele, mille käigus üllatusime õpilaste heast tasemest. Edaspidi tahame koostööd veelgi süvendada. Juunis on kavas Tartu ja Tallinna tõlkemagistrantide ühine suveseminar, kus esinejaid on ka väljastpoolt Eestit.
Kas valmiv emakeele arengustrateegia mõjutab või toetab kuidagi teie tegevust?
Kuna strateegia teksti veel avalikustatud ei ole, siis otsene mõju esialgu puudub. Loodame, et strateegia rõhutab tõlkekoolituse tähtsust ja soovitab koolitustellimust suurendada. Eesti keele säilimise seisukohalt on ju oluline, et eesti keelde tõlgitaks palju ja väga hästi ning et kogu maailma kultuurist oleks võimalikult palju eesti keeles kättesaadav. Strateegia eeltööde koostamisel on osalenud meie kirjaliku tõlke õppekava juht Arvi Tavast.
Kas riigi huvitatus tõlkekoolitusest on seoses läheneva tõenäolise Euroopa Liitu astumisega kasvanud? Milles see väljendub?
Vajadus tõlkide ja tõlkijate järele kindlasti suureneb, kui Eesti avaldab poliitilist tahet eesti keelt Euroopa Liidu ametliku keelena kasutada. See on muidugi riigi tasandil teadvustunud ja tõlkide koolitamisele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Samas on ikka veel väga palju teadmatust. Räägitakse müstilistest arvudest ja aetakse segi suuline ja kirjalik tõlge. Hiljuti võis Postimehest lugeda, et haridusministeeriumi arvates ei tuleks mitte tõsta riigitellimust, vaid koolituse kvaliteeti, sest Euroopa Komisjoni tõlgieksami sooritab vaid 25% tõlkidest. Kvaliteedi tõstmise vastu ei ole meil midagi, kuid mõista tuleks, et ka igaühest, kes balletikoolis käib, ei saa priimabaleriini. 25% on tegelikult hea tulemus. Samuti ei tuleks tõlkekoolitust tingimata käsitleda humanitaaria valdkonna all, sest tõlkimine on interdistsiplinaarne eriala. Edaspidi ootaksimegi oma koolitusele rohkem mittefiloloogiliste erialade esindajaid, kes oma valdkonda kõige paremini teisest keelest vahendada oskavad.
Mida on ette võtnud Euroopa pool?
Euroopa Komisjon osutab meie keskusele senisest veelgi enam toetust. Lisaks rahalisele toetusele suureneb ka nn pedagoogiline abi. Kuna Euroopa Parlamendis asusid tööle liituvate riikide vaatlejad, võeti seal tööle ka esimesed tõlgid. ELi tõlketeenistused kardavad, et kõik kogenud koolitajad suunduvad peagi Brüsselisse ja see mõjub halvasti tõlkekoolitusele uutes liikmesriikides. Et seda vältida, võeti alates 1. maist igas liituvas riigis tööle kaks ajutist ametnikku, kelle põhiülesandeks on tõlkide koolitamine. Eestis on need prof Karl Lepa ja mina. Sisuliselt aga jätkame oma senist tööd ülikoolis.

A. K.