Etniline nihilism versus etnotsentrism
Komi keele olevik ja tulevik

Komimaal elab ca 1 019 000 inimest, kellest komisid on umbes neljandik. 75% komidest nimetab emakeeleks komi keelt, vabalt oskab seda vaid pool.

Komi keele ühiskondlik staatus on läbi aegade muutunud. Enne kirjalikkust oli komi keel suhtlemiskeel ja kasutusel kõigis elusfäärides.
XII – XIV sajandil hakkas komide ellu järjest rohkem tungima vene keel. XIV – XVI sajandil oli komi keel valitsemiskeel ehk sisuliselt riigikeel. XVI – XVIII sajandil komi keele ühiskondlik staatus langes. Riikliku haldamise keeleks sai vene keel. Vene keel hakkas kõlama ka kirikus. XIX sajandil komi keele olukord ei muutu, kuid kerkib küsimus komi keele staatusest.
XX sajandi 1920. aastatel seadustati Komimaal kaks ametlikku keelt: komi ja vene. Komide osakaal oli tollal 92,2%.
Alates 1930ndatest hakkab komi keel kaotama oma kasutusalasid, kiiresti kahaneb ka komide osakaal, langedes 1926. aasta 92,2%-lt 23,3%-le aastal 1989.
1992. aasta 28. mail võeti vastu keeleseadus, mille kohaselt komi keel on vene keelega võrdväärne riigikeel Komimaal.
Väljavõtteid keeleseadusest
l Komi Vabariigi riigikeeled on komi ja vene keel.
l Komi keel on riikliku kaitse all.
l Seadus tagab riikliku toetuse kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks emakeeles.
l Riigivalitsusasutustes, ettevõtetes, teenindus- ja kaubandusasutustes toimub füüsilise isiku teenindamine tema valitud keeles.
l Isikud, kes takistavad suhtlemiskeele valimist füüsilise isiku poolt, näitavad üles keelelist sallimatust ja halvakspanu või sunnivad peale teist suhtluskeelt, võetakse vastutusele.
l Kohtupidamine ja notariaalne asjaajamine toimub komi ja vene keeles.
l Ühe riigikeele mitteoskamine ei tohi olla töölevõtmisel äraütlemise põhjuseks.
l Mõlema riigikeele oskamine ei anna mingit eelist mis tahes ametis töötamisel.
l Komi Vabariigi kodanikel on õigus vabalt valida kasvatus- ja õpetuskeel.
l Komi kirjandus, ajalugu, geograafia ja kodulugu on kohustuslikud õppeained kõikides koolides.
l Igaühel on õigus valida komi või vene keel õppeasutustesse sisseastumiseksamite sooritamisel jne.
1992. aastast on küll komi keele igakülgsel kasutamisel juriidiline alus, kuid kardinaalseid muutusi komi keele kasutamisvõimaluste laienemisel/laiendamisel pole veel ilmnenud. Keeleseaduse otsene mõju on ainult sümboolne.
?ebolkina järgi on komi keele ja kultuuriga tutvumise kohustuslikuks tegemine suunatud põhimõtteliselt kahe põhilise etnilise staatuse õgvendamisele, s. t. dihhotoomia etniline nihilism (komidel) versus etnotsentrism (venelastel) järkjärgulisele kõrvaldamisele, noorema põlvkonna positiivsele etnilisele eneseidentifitseerimisele ja sotsiaalsete suhete harmoniseerimisele.

Kool
XX sajandi 20ndatest aastatest peale on järjest vähenenud komi õppekeelega koolide arv. Praegu pole enam koole, kus õpetataks komi keeles; komi keel on vaid eraldi õppeaine. Riikliku programmi “Komi keele säilitamine ja arendamine aastatel 1999 – 2005” järgi peab komi keele õpetus olema tagatud kõikides koolides.

Komi keel ülikoolis
Üliõpilaste hulgas oli 1989/90. õppeaastal komisid 20,3%. Hea tulemus, kui võtta arvesse, et komisid on üldse umbes 25%. Emakeelset ülikooli ei ole, Sõktõvkari ülikoolis tegutseb aastast 1994 soome-ugri teaduskond (vastuvõtt 50 inimest aastas), kus saavad õppust komi filoloogid.
Sõktõvkari ülikooli komi ja soome-ugri keelte õppetooli juhataja M. Ludõkova sõnul peetakse seal kõik loengud ja praktikumid komi keeles, üliõpilased kirjutavad ja kaitsevad kursuse- ja lõputöö samuti komi keeles, kogu tänapäevane õppe- ja metoodikakirjandus on komikeelne. Ta väidab, et komi keel on kõrgelt arenenud keel ja kasutatav igas elusfääris. See ei vasta tõele. Komi keelt kasutatakse põhiliselt humanitaaraladel, puudub juriidiline, poliitiline, majandus-, tehnika- jm. oskussõnavara, rääkimata infotehnoloogia terminoloogiast.
1994. aastast tegutseb rahvaste ministeeriumi juures keelekomisjon, mille eesmärk on komi keele sõnavara täiendamine ja rikastamine, oskussõnade loomine jmt. Komisjoni töö viljana on juba ilmunud mitmed infobülletäänid, paljud keelekomisjoni pakutud sõnad on võetud aktiivsesse kasutusse. Üldist olukorda ei ole see tegevus jõudnud veel aga oluliselt muuta.

Kakskeelsus
Komi keele kasutamist igas elusfääris takistab ka kakskeelsus. Peaaegu kõik komid oskavad mingil määral vene keelt, vabalt valdab 65,3%, kohalikud venelased enamasti ei oska komi keelt, 1,2% venelastest väidab, et oskab. Teiste rahvuste puhul on protsent järgmine: 6,6 neenetsitel, 5 soomlastel, 3,1 sakslastel.

Meedia
Aastatel 1813 – 1914 ilmus komi keeles 70 raamatut, aastatel 1921 – 1925 76 raamatut. Tõlgiti vene ja välismaiseid autoreid, ilmusid ka komi autorite teosed, populaarteaduslik ja õppekirjandus jne. 1993. aastal ilmus aga vaid 24 trükist, praegu ilmub 20 – 25 raamatut aastas, põhiliselt õppe- ja metoodikakirjandus koolidele, ilukirjandus ja populaarteaduslik kirjandus.
1930ndateks oli Komimaal ilmuvast 18 ajalehest 11 komikeelsed. 1960ndate lõpuks jäi alles vaid 4. Praegu ilmub ligi 90 ajalehte ja ajakirja, komikeelsed on vaid 2 üleriiklikku ajalehte: Źīģč ģó (tiraa¯iga 6157 aastal 2002) kolm korda nädalas ja laste ajaleht Éöėöćą kord nädalas. Komikeelsena ilmub ka 3 rajoonilehte. Komikeelsed kuuajakirjad on ilukirjanduslik Āīéāūā źīäēóā (tiraa¯iga 873 aastal 2002), satiiriline ×óųźąķēi (tiraa¯iga 1005 aastal 2002), lasteajakiri Įč źčķü, metoodikaajakiri ×óęąķ źūā. Moskva komide ajakiri Ļąšģą ja kulturoloogiline Ąšņ on vaid osaliselt komikeelsed.
1999. aastal oli televisiooni- ja raadiokompanii Źīģč ćīš edastatud saadetest komikeelsed raadios 41,1% ja TVs 25%. Seda pole palju, kui võtta arvesse asjaolu, et Źīģč ćīš esitab vaid 21,9% TV- ja 32% raadiosaadetest Komimaal. Sealjuures kõlab komi keel raadios ja TVs mitte kõige sobivamal ajal: varahommikul, kui enamik ilmselt magab, ja varajasel õhtupoolikul, kui inimesed alles jõuavad koju.
Kui komi ja vene keel on Komimaal võrdväärsed riigikeeled, miks siis näiteks Źīģč ģó ilmub vaid 3 korda nädalas, aga venekeelsed lehed, mis on samuti riigieelarvelised, 5 korda? Miks venekeelne lasteleht Šąäóćą on ilus ja värviline, kahevärvilisest komikeelsest Éöėöćą’st on aga saanud ühevärviline?
 
Kas komi keel jääbki
köögikeeleks?
Komi keel on ennekõike komide rahvasisene suhtlemiskeel. Rahvustevahelise suhtluskeele funktsioone täidab komi keel komide suhtlemisel hantide, manside ja neenetsitega Komimaa piiriäärsetel aladel. Ka ühe kasutusala kaotamine on samm keele väljasuremise poole. Miks ei ole komi keel aktiivsel kasutusel riigijuhtimises, massimeedias ja teistel ühiskondliku elu aladel? Põhjusi on palju. Komi keele uurija J. Tsõpanov on osutanud mõnedele faktoritele. Komi keele kasutuselevõttu riigijuhtimises jm. takistavad tegurid: komid on Komimaal vähemuses; vaid pool komidest oskab oma emakeelt ja veel vähem komisid valdab kirjakeelt; peaaegu kõik komid on kakskeelsed, oskavad piisavalt hästi ka vene keelt; väikerahvaste keelte riigikeeleks tegemine ei ole kesksete vene valitsusorganite huvides; komi keele kasutuselevõtt riigijuhtimises ei ole esmajärguline ülesanne ka Komi Vabariigi juhtkonna jaoks; keeleseaduse elluviimise protsessiga pole kaasnenud komi keele funktsioonide laienemist ühiskonnas, eriti massimeedias, kirjastamises, e-meedias, teatris jm., vahel on isegi vastupidi; komi keele kasutuselevõtuks riigijuhtimises ei ole motivatsiooni ei riigiaparaadi komidest töötajatel, teiste rahvaste esindajatel ega komi intelligentsil; ei ole välja töötatud kaht riigikeelt valdavate töötajate rahalise ergutamise süsteemi ega keeleseaduse punkte rikkuvate inimeste ja organisatsioonide karistamise süsteemi.
Nüüd on komi keelel uus võimalus hakata Komimaal funktsioneerima täisväärtusliku riigikeelena. Kuid ainult seaduste vastuvõtmine ja muud ametlikud sammud ei tee asja paremaks, kui ei toetata komi keele arendamist materiaalselt ja kui ei muutu suhtumine komi keelesse kui “köögikeelesse”.

NIKOLAI KUZNETSOV,
TÜ soome-ugri filoloogia doktorant