F I L M

pilt

Kaader Peep Pedmansoni animafilmist “Just Märried”.
 
Kunstnikud tegid
Kondase hoovis öökino
14. augustil näidati Viljandis Kondase keskuse hoovis videokunsti, multi- ja dokumentaalfilme.
Eesti uuemat videokunsti klassika programmi raames toodi linale Raul Rajangu “The reception of Cagliostro” (3 min., 2002), mille sisuks, et kunstnik on maag ja playboy, kes kutsub kõrgemad võimukandjad oma kujutluste majja vastuvõtule; Kai Kaljo egotsentristlik videopostkaart egotripilt “Greetings from la jolla” (3 min., 2002) ja “Mirage” (1,5 min., 2002), reis hüperreaalsusesse selle kõige loomulikumas keskkonnas; Killu Sukmiti ja Mari Laanemetsa “Route 66” (7 min., 2002), filmikunsti kuldaja vaimus, kuid ilma sündmusteta road-movie, mille käigus tütarlapsed vestlevad ei millestki, kuigi aimatavad on näivuse ja tegelikkuse teema; Mare Tralla “Laula minuga” (4 min., 2000), rahvuslik identiteet ilge naisterahva teadvuses, ja “Felt Boots” (3 min., 2000), ekraniseering tuntud nõukogude anekdoodist selle kohta, miks venelased käivad viltides; Kadriann Kibuse ja Liina Paakspuu “Urban obsessions” (7 min., 2001), kolm lugu kaasaegse urbanistliku reaalsuse ekstreemsetest väljendustest. Tõnu Kukk koostas nn. haigete dokkide ja multikate programmi, kuhu mahtusid Peep Pedmansoni “Eesel heliredelil” (20 min., 1993, muusika Riho Sibul), mis kujutab tütarlapse naiseks sirgumist perversse lapsepõlve taustal; Peep Pedmansoni “Just Märried” (16 min., 1998, muusika Riho Sibul, Robert Jürjendal), rohkem küsiv kui vastav, ürgne kalandusteemaline töö- ja tavandilaululine film, et mitte öelda ood; Toomas Griini dokumentaalfilm “Head mehed” (17 min., 1999), mille tegevus põikab ka Konrad Mäega seotud paikadesse ja leiab sarnasusi tänapäevaste ja ajalukku jäänud meeste vahel. Filmiöö lõpetas programm “Gorjat?ije Viljandiiskie parni”, 30minutiline valik Viljandi videoamatööride uuemast loomingust.
 
Juhan Parts
tegi Kinobussiga animafilmi
Peaminister Juhan Parts külastas 13. VIII Karksi-Nuias Kinobussi ja tegi selle töötoas ühe päevakajalise, 14. IX rahvahääletuse teemalise animafilmi, mida saab näha aadressil www.kinobuss.ee
Kaks nädalat mööda Eestit ringi sõitnud Kinobuss kogus 14. VIII Luunjas rekordarvu külastajaid, filme vaatamas ja töötoas meisterdamas käis sel õhtul ligikaudu 1100 inimest. Keskmine ühe õhtu külastajate arv oli Kinobussil tänavu 400 – 500 inimest. Luunjas viibis ka kultuuriminister Urmas Paet, kes ütles, et oli positiivselt üllatunud nii suurest publikust. Paeti sõnul on Kinobussi projekt vajalik mitmel põhjusel. “Esiteks näevad inimesed filme kohtades, kus pole kino olnud viimased kümme aastat. Teiseks on ettevõtmine kasulik hariduslikust küljest – tegeletakse laste ja noortega ning istutatakse neile sisse filmipisik.” Lisaks pidas kultuuriminister Kinobussi filmiõhtuid kasulikuks ka seepärast, et kui kohalike omavalitsuste esindajad ning kultuurijuhid näevad, kui palju inimesi on filmivaatamisest huvitatud, võib see aidata kaasa alalise filminäitamise taastamisele. Kinobuss lõpetas tänavuse ringsõidu 15. VIII õhtul Palamusel. Augusti lõpus sõidab Kinobuss koostöös Eesti Instituudiga esmakordselt filme näitama piiri taha. 25. VIII kuni 5. IX näitab Kinobuss filme kahes Rootsi maakonnas, kokku üheksas Kesk-Rootsi asulas, ning pärast sealse tuuri lõppu ka Stockholmis.
 
Kinobussist ka dokfilm
Kinobussi äsjalõppenud ringsõidust mööda suvist Eestimaad ja kohe algavast tuurist mööda Rootsimaad valmib dokumentaalfilm, mida näitavad nii Eesti kui välismaa telekanalid.
Kinobussi projektijuhi ja ühtlasi ka dokumentaalfilmi autori Mikk Ranna sõnul on filmi vastu huvi tundnud Saksa-Prantsuse telekanal ARTE, Belgia telekanal RTBF ning dokumentaalfilme näitav satelliitkanal Planet. Samuti käivad läbirääkimised Eesti Televisiooniga. Ranna sõnul tehakse filmist seetõttu mitu eri pikkusega versiooni. Väliskanalite jaoks tehakse 52- ja Eesti jaoks ilmselt 30minutiline film, mis valmib hilissügisel. Filmi peategelasteks on tuuri noored korraldajad ning töötoa läbiviijad, vabatahtlikud tudengid, kelle ülesandeks on igaõhtune filminäitamine ning lastele ja noortele filmitegemise õpetamine. “Feel good road movie”-stiilis filmi kaameratööd tegid Raphael Gianelli Meriano ning Erik Norkroos ja Mikk Rand. Lugu aitas teha ka ETV peare¯issöör Rene Vilbre.

 

M U U S I K A

21. – 26. augustini korraldab Pimedate Ööde filmifestivali suvekino projekt koos Goethe Instituudiga Tallinna Linnaarhiivi siseõues (Tolli 4, Oleviste kiriku taga) saksa tummfilmide programmi, kus kahel esimesel päeval mängisid ja mängivad filmide saateks ka eesti muusikud.
Eile, 21. augustil saatsid Paul Wegeneri ja Carl Boese lavastatud õudusfilmi “Golem, kuidas ta maale tuli” (1920) Rainer Jancis ja Raoul Kurvitz ning täna, 22. VIII kell 21.30 saadab Kaspar Jancise ansambel Kriminaalne Elevant Friedrich Wilhelm Murnau filmi “Nosferatu” (1922) linastust.
 
Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva tähistati 20. VIII Vabariigi Presidendi Kantselei roosiaias avaliku kontserdiga.
Avasõnad ütles vabariigi president Arnold Rüütel. Kontserdil esinesid rahvusooperi Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel ning kaitseväe orkester Indrek Toompere dirigeerimisel.

 

T E A T E R

Näidendi sündi tahad näha?
Täna, 22. augustil kell 16 kirjutavad “Kirjandusliku laupäevaku” korras Andrus Kivirähk, Mart Kivastik ja Mati Unt Tallinna Kunstihoones publiku silme all uue algupärase lühinäidendi. Dramaturgidele öeldakse sündiva näitemängu pealkiri ja antakse kaks tundi aega. Kohaletulnuil on võimalik suurtelt videoekraanidelt reaalajas jälgida iga tähe, iga sõna ja iga mõtte sündi või kadu.
Omalaadsete spordireporteritena kommenteerivad tekstide sündi Eesti Teatriliidu esimees näitleja Rein Oja ja teatrikriitik Andres Keil. Samal ajal joonistab kirjanikest portree kunstnik Enn Tegova. Ürituse vaatamine on kõigile tasuta. “Teatrifestivali “Draama 2003” eelüritus, kirjanduslik laupäevak” on interdistsiplinaarne ettevõtmine, mida võib vaadata ja vastu võtta kui lõdva stsenaariumiga moodsat teatrit, kirjandust populariseerivat üritust, häppeningi, performanssi või maleturniirilaadset spordivõistlust,” ütles üks ürituse korraldaja Andres Keil. “Aga eelkõige võimaldab see pilguheitu katusekambri homunkuluseks peetava kodaniku, kirjaniku töölauale.” Kuna dramaturgia kuulub eelkõige lavale, kuuluvad sinna ka 22. augustil kirjandusliku laupäevaku käigus sündivad tekstid. Näidendid on lubanud lavastada Priit Pedajas, Andres Noormets ja multimees Mati Unt ise. Lavastused esietenduvad festivalil “Draama 2003” 12. IX kell 12 Tartu raekoja platsi teatritelgis. Ettevõtmise õnnestumise korral jäävad lavastused hiljem Tartu Teatrilabori repertuaari, samuti on oodata vastseid lühinäidendeid koondavat raamatut.
Ürituste sari “Kirjanduslikud laupäevakud” sai alguse veebruaris Tartus. Esimesel laupäevakul kirjutasid Kerttu Rakke, Kaur Kender ja Karl Martin Sinijärv pealkirja all “Vabana sündinud”, teisel Jüri Ehlvest, Sven Kivisildnik ja Peeter Sauter teemal “Gümnasisti unenägu”. Kommenteerisid Berk Vaher ja Anneli Saro. Eesti teatri festival “Draama 2003” on 8. – 13. IX Tartus toimuv suur teatripidu, kus astuvad üles kõik Eesti sõnateatrid oma paremate lavastustega. Teatrinädala sisse mahub enam kui poolsada lavastust kuueteistkümnes esinemispaigas ning Tartust saab nädalaks Eesti teatripealinn. Info teatrifestivali kohta: www.draama.ee.
 
Poola teatrilegend Tallinnas
Theatrumi ja Poola saatkonna ühiskorraldusel saabub septembri alguses Krakovist Tallinnasse Jan Peszek, et mängida kahel õhtul legendaarset lavastust “Stsenaarium olematule, kuid võimalikule instrumentaalsele näitlejale”.
Juba praegu maailma teatriajalukku kuuluv suurepärane lavastus tuleb ettekandele 5. ja 6. IX kell 20 Püha Katariina kirikus (Katariina käik), külalisetendus saab teoks tänu Kultuurkapitali toetusele. Jan Peszek on üks Poola juhtivam ja omanäolisem näitleja, kes on 35 aasta jooksul teinud koostööd paljude nii vanema kui noorema põlvkonna olulisimate lavastajatega nii teatris kui kinos: Wajda, Lupa, Has, Marczewski, Glinski, Jarzyna, Kotlarczyk, Trelinski jt. Ta on ka kõrgelt hinnatud teatripedagoog nii Poolas kui välismaal. Peszek on osalenud kõikidel Schaefferi tekstide esiettekannetel, seega n.-ö. Schaefferi näitleja. “Stsenaariumi olematule, kuid võimalikule instrumentaalsele näitlejale” kirjutas tuntud poola dramaturg ja helilooja Boguslaw Schaeffer, mõeldes just Jan Peszekile, kes oli tol ajal teatrikooli tudeng, veel “olematu näitleja”. Teksti poolest pigem loengut kui näidendit meenutav stsenaarium näis esmalt täiesti ebalavaline ja näitlejal oli selle esitamise osas suuri kahtlusi. Nüüdseks on autori ja näitleja pikkade ühisotsingute tulemusel valminud lavastust (esietendus 1976. a.) mängitud maailma eri paigus tublisti üle 1500 korra. “Stsenaarium…” on pälvinud kriitikute ja publiku kõrge hinnangu, millest annavad tunnistust ka rohked auhinnad, teiste seas näit. grand prix Poola kaasaegsete näidendite festivalil (1993) ning grand prix Kesk-Euroopa teatrite festivalil New Yorgis (1995). Lavastust on Peszek mänginud juba enamuses Euroopa riikides, sh. Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Norras, T?ehhis, Ukrainas, Bulgaarias, samuti Jaapanis, USAs ning Mehhikos. Tallinna etendustele eelneb etendus Vilniuses, järgneb etendus Riias. Nägin lavastust aasta tagasi Krakovis. Shaefferi ja Peszeki koosloomes valminud lavastus kõlas sedavõrd värskelt, et võhikuna pidasin esmalt ka teksti improvisatsiooniks, mis aastatega muutub. Eksisin. Peszeki mängu värskus ja virtuoossus ei lasknud kusagilt paista 1500 etenduse väsimust, aastatepikkune töö oli andnud etendusele harva ettetuleva tundlikkuse ja sära. See on äärmiselt lihtsate väliste vahenditega tehtud elav teater. Kuigi Jan Peszeki näitlejatöö on kindlasti vaatamist väärt ka ilma teksti mõistmata, on külalisetenduste ajaks kavandatud ka “Stsenaariumi…” teksti eestikeelne tõlge Hendrik Lindepuu sulest. Näidend pole trükis avaldatud, käsikirjade andmise õigus ongi vaid Boguslaw Shaefferil ja Jan Peszekil. Olgu veel lisatud, et näidendit pole pikka aega ette kandnud ükski teine näitleja. Aasta tagasi esietendus see siiski ka Saksamaal, esitajaks noor näitleja André Erlen, kellele Peszek lavastuse aastaid kestnud töö käigus “üle andis”. Tekst ja lavastusjoonis on sama.

MARIUS PETERSON

 

V A R I A

Pärnu muuseum kutsub Pärnu pärandiaastal üles kirjutama oma mälestusi Pärnust ja Pärnumaast.
Pärnu muuseumi kogudes leidub rohkelt esemeid ning ametlikke dokumente, mille põhjal on Pärnu linna ja maakonna ajalugu uurides ja eksponeerides võimalik anda ülevaade ajaloosündmustest. Kuid mälestused, milles kajastub inimeste igapäevaelu, kipuvad sageli suurte sündmuste varju jääma. Kuna vanema põlvkonna, kes on sündinud Eesti Vabariigis, üle elanud sõja ja Nõukogude okupatsiooni, read jäävad järjest hõredamaks, on aeg nende mälestused talletada. Palju huvitavat mäletavad kindlasti ka keskealised, kes on kasvanud 1940. ja 1950. – 60. aastail. Kirja võib panna ka mõne tuttava, sugulase eluloo.
Mida kirjutada? Millele tähelepanu pöörata?
Pärnu linna inimesed võiksid meenutada oma lapsepõlve Pärnut, tänavaid, poode, parke, randa ja rannaelu. Millised olid lemmikkohad, millises kohvikus-kaupluses tihedamini käidi, kuidas ärid sisustatud olid jm. Samuti on olulised mälestused sõja-aastate Pärnust, repressioonidest ning okupatsiooniaastaist: kuidas toimus Pärnu tänavate ja majade taastamine ning uute ehitamine, milliseid mälestusi on parteist, komsomoli- ja pioneeriorganisatsioonidest.
Pärnu maakonna inimesed, põlised külainimesed, võiksid meenutada eelkõige oma küla ajalugu enne sõda, talusid, elamuid: kuidas need paiknesid, kuidas olid sisustatud ja millal ehitatud. Meenutamist väärib ka tööelu, talgud, seltsi- ja kultuurielu. Samuti tasub meenutada kodukülaga seotud muistendeid, naljajutte jm. taolist. Nõukogude ajast tasub kirjapanemist kolhooside ja sovhooside loomine ja kolhoosielu.
Kuidas kirjutada?
Kirjutada võib vabas vormis, kui tahes pikalt. Eriti ootame põhjalikke, rohke teabega mälestusi. Samas ei tasu häbeneda ei konarlikku jutustamisoskust ega kehva õigekirja! Vägagi soovitav on tööle lisada fotosid, plaane või jooniseid, tagaküljele tuleb pliiatsiga kirjutada, kes või mis seal näha on ning mis ajast pilt pärit. Loomulikult ei pea kirjutamisel lisamaterjali otsima raamatukogust või arhiivist, kindlasti tuleks toetuda vaid omaenda mälestustele.
Saatke või tooge mälestused Pärnu muuseumisse aadressil Rüütli 53, 80010 Pärnu. Küsimustega võib pöörduda Pärnu muuseumi peavarahoidja Laura Kipperi poole telefonil 044 33 231 või e-posti aadressil laura@pernau.ee. Mälestuste võistlusel osalevad tööd, mis on muuseumisse jõudnud hiljemalt 31. XII 2003.

K U N S T

pilt

Urmas Vaino “Suitsetav Kuu” Hausis
 
18. augustil avati Hausi galeriis Urmas Vaino graafikanäitus “Suitsetav Kuu”.
Väljapanekul võib laias laastus eritleda kolme laadi töid: abstarktseid värvilisi, figuratiivseid mustvalgeid ja sürreaalse mekiga digitaaltöötlusi. Kuid Vaino ei kipu tehniliselt liialt nipitama, ta lihtsalt võtab arvuti ja kasutab seda oma loomeprotsessis graafika tegemisel orgaanilise vahendina. Digitaalsus lubab tööde sisulises tähendusväljas teha laetud nihutusi. Mõned Vaino tööd mängivad geomeetriliste irdobjektide ja tühja ruumi vastandusel. Suurtel valgetel väljadel on väikesi ja mitmeti tõlgendatavaid elemente. Formaalselt “külmade” vahenditega saavutab kunstnik sooja, intiimse, kohati nukra, meditatiivse ja religioossegi tulemuse. Urmas Vaino (s. 1960), kes on viimastel aastatel tuntud ka galeristina, on näitustel esinenud juba üle 20 aasta ja olnud kümmekond aastat Eesti Kunstnike Liidu liige.


Paavle ja Tammetalu Ühispangas
13. VIII avasid Ühispanga galeriis ühisnäituse Jaan Paavle ning Tiina Tammetalu.
Tammetalu on koolituselt maalija, ent teinud edukalt ka raamatukujundusi, installatsioone ja loonud videoteoseid. Viimase seitsme aasta jooksul on ta korduvalt esinenud jätkuva projektiga “Eesti maastikud”. Ühispangas eksponeerib Tammetalu maale, mille loomisel on lisaks värvile kasutatud ka maapinnast võetud elemente. Siin on ürgset jõudu ja sisendavaid rütme, meditatiivseid värvimaastikke ja irooniaga tembitud genius loci uurimist. Autori sõnul huvitavad teda koloriidid ja värvinüansid, mida maapind taevast peegeldades pakub. Jaan Paavle on lõpetanud ERKI keraamikuna, ent kogunud tuntust peamiselt oma performance’ite ning videoteostega. Viimase kümnendi jooksul on Paavle teinud aktiivset koostööd rahvusvaheliselt nimekaima eesti kunstniku Jaan Toomikuga. Käesoleval näitusel pöördub Paavle tagasi tarbekunsti juurde, kasutades keraamikat ettekäändena jõuliste skulptuuride loomiseks. Teoseid iseloomustavad autori sõnul märksõnad “metafüüsilisus”, “dünaamilisus” ja “maalilisus”. Kõik tööd on seotud arhailiste jõududega: tuli, valgus, pimedus. “Olen oma tööd teostanud eurooplasele harjumatus kirkas kontrasteeruvas värvigammas,” ütleb Paavle. “See toob teravamalt ja selgemalt välja valguse ja pimeduse koosmängu.”
 
Riederid rahvusraamatukogus
15. VIII avati rahvusraamatukogu VI korruse galeriis Austria kunstnike Peter Riederi graafika- ja Regina Riederi fotonäitus.
Peter Riederil on olnud oluline osa Eesti ja Austria kunsti- ja kultuurisidemete vahendajana Austrias. Riederi eriline uurimisobjekt on olnud langobardide ajalugu. Ajavahemikul 1986 – 2001 on Rieder olnud Salzburgi Kujutava Kunsti Kutseorganisatsiooni juhatuse liige. Tema roll Salzburgi ja Vilniuse kunstnike kohtumiste organiseerimisel on olnud hindamatu. Alates 2002. aastast on tihenenud sidemed ka Eesti ja Läti kunstnikega. Peter Riederil on olnud arvukalt näitusi Austrias, Saksamaal, ?veitsis, Itaalias, Ungaris, Leedus, Lätis ja Eestis. Regina Riederi kaamera leiab silmapaistmatuid detaile, hoomates ilu inetuses ja poeesiat labasuses. Linnas ja maastikul otsib ta vaikseid nurki ning leiab neid, hoolimata turistide rohkusest ning argipäevamelust. Fotograafi pilk avastab hetki mängleva kergusega, ilma poosi ja sättimiseta. Autoril on olnud näitusi Austrias, Saksamaal ja Leedus.
 
“Nägemus” EKA galeriis
19. augustil avati Eesti Kunstiakadeemia galeriis Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilikunsti osakonna gobeläänide näitus “Nägemus”.

Näituse läbiv teema on inimene ja tema suhestumine maailmaga. Teoste kavandamisel on kasutatud fototöötlust ning kudumise puhul tehnilisi võimalusi ja tehnika kombinatsioone, näiteks kõrvutatud tikandit ja trükki. Näha saab Triinu Pungitsa kootud Marilyn Monroe’d, Signe Vilde rasedat koomiksikangelast, Jaanika Terasmaa Diori magusaid meesmodelle. Ülejäänud esinejad on noored tekstiilikunstnikud Leeda Ots, Gerli Aimla, Merike Uiga, Irina Vizner-Laur, Mari Vaaderpall ja Heike Sepp.
Akvarellid Kadriorus
27. VIII kell 16 avatakse Kastellaanimaja galeriis akvarellinäitus “Kümme”.
Juba teist aastat kutsub Kastellaanimaja galerii esinema kunstnikke jooksva aasta akvarellidega. Näitusel esinevad elupõliste akvarellistide kõrval ka need kunstnikud, kelle loomingus vesivärvimaal ei ole ainuvaldav tehnika: Sandra Jõgeva, Enno Lehis, Pille Lehis, Malle Leis, Tiiu Pallo-Vaik, Vjat?eslav Semerikov, Anatoli Strahhov, Toomas Rein, Tiina Tarve ja Milvi Torim. Näitus “Kümme” esitleb akvarellikunsti võimalusi: sulavat modernistlikku vesivärvimaali, detailitäpseid linnavaateid, barokselt külluslikke bukette loodusandidest ja lilledest, abstraktsioone jm. Kunstnikepõlvkonnad on avastanud akvarellitehnika üha uuesti ja täiesti erinevas võtmes. Akvarell on hetkemeeleoludele aldis tehnika, ent võimaldab traditsioonilise vabaõhumaali kõrval ka süvenenumaid ideearendusi. Näha võib kaasaegset kollaa¯i, pallaslikke loodusmeditatsioone, aga ka slaavi traditsioonist võrsunud eksootilisi akvarelle. Näitus “Kümme” kestab 15. septembrini. Kuraatorid on Anne Lõugas ja Juta Kivimäe.
 
Kuni 29. VIII on Tallinna raekoja keldrisaalis avatud näitus “Linna süda. Raekoja plats läbi sajandite”. Mariann Raisma
koostatud näitus tutvustab aastasadu Tallinna südameks olnud Raekoja platsi hoonestust ja elanikke läbi aegade: raekoda ja vaekoda platsil olevaid märke, sinna suubuvaid tänavad, 1953. aastal toimunud Raekoja platsi arheoloogiliste väljakaevamiste leide ja hiljutisi leide raekoja pööningult.
 
Naismaalijate
abstraktsioon ja empaatia
15. augustil avati Tartu Kunstimajas näitus “Abstraktsioon ja empaatia. Kristiina Kaasik, Lola Liivat, Helina Loid, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Mari Roosvalt, Sirje Runge, Tiina Tammetalu, Margi Vähi”.
Näitus hõlmab 10 eesti maalikunstnikku, naist, kes on maailmaga suhestumiseks valinud järjekindlalt abstraktse kujundi. Väljapanek ei pretendeeri ülevaate andmisele kogu meie naiskunstnike-abstraktsionistide loomingust, vaid markeerib kaks võimalikku arengusuunda: oma visuaalse maailma loomise vahetu elamuse abstraheerimise või puhaste struktuuride kaudu. Esimese suunitluse ühes otsas seisab Lola Liivat (1928) ja teises Tartu ülikooli maaliosakonna tudeng Helina Loid (1982). Kui Liivati, kelle esimesed abstraktsed tööd valmisid juba 1950ndate algul, Kristiina Kaasiku (1943) ja Tiiu Pallo-Vaigu (1941) lähenemislaadis võib näha peenetundelisust, mahedust, õrnust, subtiilsust, empaatiat, siis noorukese Helina Loidi ja ka tema õpetaja Anne Parmasto (1952) ekspressionistlikus väljenduses on enesestmõistetavat otsekohesust, võimsust, isegi jõhkrust. Ka puhaste pindade ja struktuuridega mängiv suunitlus on järjepidev: Sirje Runge (1950) esimesed struktuurid valmisid juba kolmkümmend aastat tagasi, Margi Vähi (1975) lõpetas Eesti Kunstikadeemia möödunud kevadel. Vähi matemaatiliselt ratsionaalsed kujundid on omamoodi sundolukorra uurimine, kultuurilist stereotüüpi kasutades ehtmeheliku mõtlemise väljendus. Ka Mall Parise (1954) “Kultuurikihid” on kultuuri selge, lakoonilis-ratsionaalne metafoor. Mari Roosvalti (1945) ja Tiina Tammetalu (1961) maale võib vaadelda abstraktsionismi ja realismi ühenduslülina. Roosvalti paigauuringud on isikliku puudutuse kaudu loodud metafoorid, kollaa¯ina lisatud foto viitab nii reaalsuse kohalolekule kui ka igasuguse kujutise abstraktsusele. Tammetalu “Eesti maastikud” aga on ülirealistlik teos, galeriiseinal eksponeeritud maakunst, vahetu osa reaalsusest, arte povera. Kogu kunst on abstraktsionism ja samas võimaldab just abstraktne kujund uues kontekstis luua uusi tähendusi, uusi tervikuid, uusi maailmu. “Abstraktsioon ja empaatia” on üks võimalik uus maailm. Praeguses kunstipildis ei ole abstraktsionism suurte rahvusvaheliste kunstisündmuste lemmiklaps, kuigi suur hulk kunstnikke nii meil kui mujal kasutab puhtaid vorme, struktuure, värvilaike teravdatud aistingute visualiseerimiseks, abstraktse mõtlemise metafoorina. Tõsises abstraktsionismis võib näha isegi omamoodi protesti mainstream’i vastu.

REET VARBLANE,

kuraator ja väljapaneku kujundaja


 
14. VIII avati Viljandis Kondase keskuses Kiwa näitus “Friik Null”. Avamisel toimus ka kunstniku heli-performance “Abstraktne masin”.
Baudrillard, Eco jt. mõtlejad ning ka kaasaegsed kunstnikud tegelevad tühjuse paljastamisega, viitamisega asjaolule, et hüperreaalsuse tagant on kaduma läinud reaalsus ja märgid tähistavad ainult iseennast. Kiwa aga kuulub järgmisse põlvkonda, kes toodab ise omale meelepärast reaalsust, et seda siis hiljem hüperreaalsuseks, märkideks, piltideks ja helideks vormida. Kuid ta ei loo illusiooni, et see tema oma reaalsus võiks millegi poolest sarnaneda harjumuspärase, teatmeteostest ja õpikutest või isegi sürrealistide maalidelt tuttava reaalsusega. Pigem on tegemist multifilmidest ja hallutsinatsioonidest tuttava keskkonnaga, mis ei üritagi vägeva action’i taha tegelikku tegevust peita. Tekib koordinaatteljestiku absoluutses nullpunktis asuv veider keskkond. Näitus koosneb akrüülmaalidest, digitrükkidest ja installatsioonidest, muu hulgas on väljas “Ka siin näitusel ei eksponeerita installatsiooni Borgese flashback: olen hoopis nagual”, “Riiul ja riiulitagune sein” ning “Esineb ans. Mootortüdrukud”.

MARI SOBOLEV


 
FLY Tartus
21. VIII avati Tartu lastekunstikoolis end skandaalseks ja neokommunistlikuks tituleeriva kunstirühmituse Fashist Lendas Yle järjekordne grupinäitus.
Rühmitus koosneb peamiselt Academia Grata endistest ja praegustest kunstitudengitest, kes maalivad, joonistavad, performeerivad ja filosofeerivad sotsiaalsetel ja igavikulistel teemadel. Näitus Tartus on FLY-le kolmas, varem on oma taieseid eksponeeritud Pärnus ja Saaremaal.
 
Joonistamine Narvas
14. ja 15. augustil toimus Narvas kunstiakadeemia korraldatud aktsioon “Joonistus kui identiteet”.
Joonistuste näituse “Nulla Dies Sine Linea” avamist Narva muuseumi kunstigaleriis 15. augustil saatis seminar, kus mõtestati joonistamist kui protsessi, kui iseseisvat nähtust kaasaegsete kunstivormide hulgas. Narva-Jõesuu landart’likku liivajoonistusprojekti soosis hea ilm. Iga osalise käsutuses oli kaks ruutmeetrit korralikult reastatud rannapinda. EKA tudengid ja Narva kunstnikud kasutasid liiva kui materjali põnevalt, toonides seda looduslike värvipigmentidega. Ürituse kuraator oli Elnara Taidre, korraldaja Aili Vahtrapuu EKAst.
 
“Kirju pall” Paides
6. augustil avati Paide vallitornis näitus “Kirju pall”.
Kunstirühmitus Puhas Rõõm esitleb valitud töid Tallinnas toimunud samanimeliselt ökokunstinäituselt. Puhta Rõõmu kõrval astuvad taiestega üles Mart Viljus, Anu Vahtra ja Maris Mändel, Katrin Tees ja Reimo Võsa-Tangsoo.
 
“Päevapilt” Järvamaal
12. augustil avati Järvamaa muuseumi fuajees keraamik Tiina Kaljuste ja tekstiilikunstnik Siiri Tammsalu näitus “Päevapilt”.
Näitus, mis on kavandatud üle-eestilise rändnäitusena, koosneb vanavanaemade portreedest savis ja tekstiilis. Kunstnikud on ajalooga suhestuvate tööde loomisel kasutanud nii enda kui tuttavate vanavanaemade fotosid.
 
Kaarina Ormio fotonäitus Albus
Kuni 30. augustini on Albu vallas Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis avatud soome kunstniku Kaarina Ormio fotonäitus.
Näitus “Muinasjutt reisist ümber Läänemere” koosneb fotodest, mis on tehtud 1997. aastal kunstniku ränd-performance’i “Prints Betelgeuze, printsess Algieba ja printsess Bellatrix reisivad ümber Läänemere” käigus.
 
Kolmemõõtmeline Eesti kunst Szentendre Kunstiveskis
16. augustil avati Budapesti lähistel Szentendre linna Kunstiveskis eesti tarbekunsti näitus “Ülestähendused”.

Eesti Instituudi initsiatiivist alguse saanud näitusel on esindatud keraamika, klaasi-, metalli-, tekstiili- ja nahakunst ning nende ühisprojektid, kokku enam kui 70 autori ligi 200 tööd. Nii ulatuslikult pole eesti tarbekunsti varem välismaal eksponeeritud. 2002. a toimus Budapesti Ludwigi muuseumis Eesti videokunsti suurnäitus “Breath”, mille teatud mõtteliseks järjeks on “Ülestähendused”. Näitusel on esindatud nii EKA professorid L. Rohlin, K. Mälk, M. Saare jt., omapäi tegutsejad kui ka alles oma teed alustanud noored kunstnikud. Tänapäeva eesti
tarbekunst mängib kunstiharude piirimail, otsides üha enam sotsiaalset väljundit, keskendudes kontseptsioonile, esitades küsimusi rohkem kui kunagi varem. Näituse eesmärgiks on soov vaatajat provotseerida, panna ta oskama ning julgema lugu pidada ja tarbida ka nn. ebatraditsioonilist tarbeeset, aidata mõtestada kunstniku sõnumit või seisukohta. Nii võime näitusel näha hüljatud mänguasjadest kokku pandud kallistamise puid, pealtnäha nostalgiliste tikanditega köögirätikuid, mis lähemal vaatlemisel osutuvad kaadriteks tänapäevast, armistatud ja tätoveeritud toornahka köidetud raamatuid, üleelusuurusi keraamilisi kehajäljendeid, rauapuruga maalitud teoseid. Nende kõrval on oma kindel koht traditsioonilisematel materjali ja vormi käsitlustel ning disainerlikumatel kontseptsioonidel. Professionaalse kunsti kõrval näidatakse Kunstiveski keldrisaalis slaidiprogrammi ka eesti harrastuskunstnike loomingust, et jällegi tõstatada kunstipiiride küsimus. Näituse avamisel näidati rahvusvaheliselt tunnustatud noore moekunstniku Jaanus Orgussaare intrigeerivat rõivaste, jalanõude ja peakatete kollektsiooni. Näituse kuraatoriteks ja kujundajateks on ehtekunstnike rühmitus F.F.F.F., kuhu kuuluvad Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Kaire Rannik ja Maria Valdma. “Ülestähendustega” samal ajal avatakse Péter-Pįli galeriis eesti tekstiilikunsti klassiku Anu Raua põimevaipade näitus. Mitte ainult professionaalne kunstnik ja tunnustatud pedagoog, vaid ka kirjanik, publitsist, etnograaf, rahvakunsti tutvustaja, Heimtali etnograafiamuuseumi ja Kääriku käsitöötalu perenaine Raud mõtiskleb sageli ürgsetest seostest, olevast ja olnust. Tema motiivid pärinevad enamasti eesti rahvakunsti pärandist. Mõlemad näitused on avatud 14. septembrini.

Peeter Helme


 
Andrus Rõugu maalid Soomes
12. augustil avati Soomes Naantali Taidehuones kolme maalija näitus, kus Jorma Hyttise ja Leila Luukka kõrval astub üles Andrus Rõuk.
Ka lavastaja ja luuletajana tuntud tallinlane esitleb Naantalis koondnime “Tagasitulek” all läbimõeldud, minimalistlikke maale, mis heiastavad kunstniku sisemaailma ning püüdlust harmoonia poole.
 
Olveti ja Vassiljevi graafika Tamperes
Kuni 31. augustini on Tamperes Telakka galeriis Maret Olveti ja Lev Vassiljevi graafika näitus, mis avati koos Tampere teatrifestivaliga.

Maret Olvet eksponeerib 25 serigraafiatehnikas valminud abstraktset lehte teemal “Mänglev”. Lev Vassiljevilt on väljas 14 sügavtrükki teemal “Naine graafikas”. Näituse avamisel 6. augustil viibisid ka estofiilid Tampere-Tartu Seltsist.