pilt

Vigala Sass

Mil moel tahate eepost ürgeestilikumaks muuta? Kas see on vormiline või sisuline küsimus (või mõlemat)? Millised motiivid kõigepealt kaoksid/lisanduksid? Kas töö on juba ka kuskile edenenud?
“Kuldmamma” ei ole Fr. R. Kreutzwaldi eepose “Kalevipoeg” ümberjutustus. Kreutzwald koos Ridala kirikuõpetajaga andis muu hea kõrval kahjuks ka kristliku suhtumise meie legendilisse pärandisse. “Kuldmamma” pole seega “Kalevipojaga” sarnane juba puht etnograafilises mõttes, sest on koondpilt põhjarahvastest emavõimsel ajastul Kalevalas ja runo vormis.
“Kuldmammas” on edasi antud meie rahva mütoloogilised arusaamad meie pärimuslike ilmavaadete järgi. Samal ajal on näidatud meie kunagiste naabrite eluolu. Kokku on selleks kasutatud kaheteistkümne erineva eepose väljavõtteid, kus lisaks oma rahvale kirjeldatakse ka Põhjala valgepäiseid hiide. Näidatud on naissõdalaste ühiskonda, ülerahvastunud Pärsia-Induse kogukondade suhteid, judaismi (koptiristiusu) ning kristliku Ilma kujunemist ja probleeme antud ökoloogilises olukorras. Meil on siiani olnud tabuks teema, et mitu tuhat (7 või 8) aastat oli ka Põhjalas emavõimne ühiskond, kuid sellel ei olnud meie elutingimuste tõttu sellist äärmuslikku vormi kui sauromaatidel.
“Kuldmammas” on Kalevipoeg ainult üks osaline oma vendade kõrval. Ta on pigem kurjavõitu tegelane, kes loodusest ja selle seadustest ei hooli, sellest siis ka tema äpardused eluteel. “Kuldmamma” eepose peakangelane on Kreutzwaldi poolt tähelepanemata jäänud Alu ehk Alevipoeg, kes on teadmisjanuline ja kannab ilmaväge. Teoses on juttu tema rännakutest, et leida Kalevipojale Kuldnaine…, aga eks lugege ise.
Töö sai valmis 2003. aasta mais ja praegu antud Õie ja Ain Sarvele läbitöötamiseks. Pildid on joonistanud Evar Riitsaar, kasutatud on ka minu enda joonistusi. Kui “Kalevipojas” on 18 500 värsirida, siis “Kuldmammas” on neid 7 korda 7000.