Krimm Vildes, Vilde Krimmis

Vilde Klubi kokkusaamistest on kujunemas väiksemõõdulised konverentsid, kus kõige laiemas plaanis arutatakse kirjaniku või tema loominguga seonduvat.
7. oktoobril kokkutulekul ehk kolmandal “Verandal” leidis käsitlemist Vilde ja Krimmi tähendusareaal, mis ei hõlmab üksnes “Prohvet Maltsveti”-nimelist teost, mille Vilde kirjutas 1861 aasta väljarändude aineil, kasutades seejuures Gustav Maltsa, liikumise juhi Juhan Leinbergi vennapoja kirjapanekut, vaid eelkõige just neid eestlasi, kes omaaegsete taevamanna ja -ranna otsijate järeltulijate järeltulijaina praegu Krimmi poolsaarel edasi elavad.
Geograafia instituudi inimgeograafia professor Ott Kurs andis ettekandega “Krimmi rahvastiku ajaloost” põhjaliku ülevaate tolle paikkonna pikast, tõusude ja mõõnadega ajaloost, mis on näinud mitmeid väljasaatmisi, kuid ka rahvaste, eriti põhiasukate krimmitatarlaste naasmist oma kodudesse. Krimmis elab 2,4 miljonit asukat, millest eestlased moodustavad imeväikese, kuid värvika killu: 674 inimest 2001. aasta rahvaloenduse andmeil.
Livia Viitol rääkis “Prohvet Maltsvetist” kui dokumendist ja romaanist ehk siis fiktsiooni ja fakti põimumisest teoses. “Prohvet Maltsvet” on peegel, kus on nii refleksiooni kui refraktsiooni. Veidi liialdades võib väita, et kui Vilde oleks suutnud oma kavatsused ellu viia ning raamatu erinevad osised kunstiliseks tervikuks koondada, sündinuks (post)modernistlik teos. Sellisena, nagu ta praegu on, pakub raamat rikkalikku materjali tollasest olustikust, aga ka kirjaniku loomemeetodist, mis seisnes fantaasia ja fakti kokkusulatamisel, millega ta mitte alati ja igal pool toime ei tulnud.
Piret Laidro pajatas oma kiindumusest Krimmi, täpsemalt Krasnodarkasse, kus elavad need, kellele eestlane olla tähendab hoopis midagi muud kui kodueestlastele. Laidro armastus algas nagu udune ilmutus, kuid lõppes (ilma lõputa) nagu sulaselge visioon. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist.
Ettekandeid ilustas ja illlustreeris Malev Toome fotonäitus.

TOOMAS RAUDAM