Külli Muna 17. I 1960 – 8. I 2003

8. jaanuaril lahkus meie hulgast Igavikku kunstnik ja luuletaja Külli Muna. Paralleelselt Tartu ülikooli ajakirjandusosakonnaga, mille Külli Muna lõpetas 1987. a., alustas ta õpinguid kunstikabinetis, mida juhendas kunstnik A. Kasemaa. Külli liitus kunstikabineti kaunil ajal, mil seal küpsesid noored kunstnikud ja luuletajad – P. Beier, A. Hansen, L. Kurvits, H. Liivrand, R. Kelomees, M. Kilk, I. Kruusamäe jpt. Kunstiõpinguid jätkas ta Konrad Mäe stuudios, mida juhendasid K. Kärner ja A.Viires. Külli Muna põhilised mõjutused on tulnud P. Saarelt ja pallaslikult traditsioonilt.
Külli Muna alustas näitustel esinemist 1980. aastatel kunstikabineti ühisnäitustel ja isikunäitustega. Tema diapasoon on olnud üllatavalt lai, alates karakterportreedest, maastikumaalidest religioossete kompositsioonideni. Külli Muna esimene personaalnäitus oli aastal 1984 Tartu ülikooli kohvikus Sophokles, kus ta esitas karakterportreede sarja. Ta esines pidevalt Tartu Kunstnike Maja aasta- ja ülevaatenäitustel, samuti Konrad Mäe stuudio näitustel.
Eelmisse aastasse jäi kaks personaalnäitust: pastellid Tampere Majas (veebruar 2002) ja õlimaalide näitus “Väljapääs” Tartu Laste Kunstikooli Galeriis (aprill 2002). Külli Muna hell ja tundlik loomus avaldub täielikult ta kunstitöödes; ta loomisstiili iseloomustavad nii groteskne ajastutaju kui avar tunnetusruum.
Külli Muna lemmikmotiivideks on olnud igapäevaelu lihtsad ja kõrged teemad (näiteks ema lastega) ja toimingud (ärkamine ja uinumine), mille kujutamisel on sakraalseid elemente. Külli Muna looduskäsitluses kohtame sageli maastikulisi üleminekuid kui piirialasid – mereranda, järvemaastikke. Kodulinna Tartu vaated kiirgavad empaatilist lähedust oma linnaga. Viimasel kümnendil on ta maalinud inimeseks olemise tuska üha õhulisemateks muutuvate piltidega.
Külli Muna plaanis olnud näitus “Ajastu vastu Igavikku” saab nüüd mälestusnäituseks, mis avatakse 20. veebruaril Tartus Tampere Majas.

Kunstnike Liidu Tartu osakond
Sõbrad ja kolleegid