Pealelend: Tiina Laats

pilt

ELMi toimetaja

Millised on ELMi pikaajalised eesmärgid?
Eks ikka jätkuvalt tutvustada välismaa kirjandushuvilistele, mida eesti mehed ja naised on aegade jooksul kirja pannud ja mis tänasel päeval toimub. Lootus näidata, et meilgi avaldamisväärt asju tehakse, õitseb visalt. ELMi ennast on arvustatud ameeriklaste ajakirjas Literary Magazine Review (2001); USA kirjandusajalehes Context ilmus Janika Kronbergi lühitutvustus Mehis Heinsaare “Vanameeste näppajale” ja suvel ilmub Heinsaare “Liblikmees” ajakirjas Absinthe. Lisaks oleme oma kirjandust/kirjanikke meilitsi tutvustanud, intervjuusid vahendanud jne. Huvi tõesti tuntakse!
Kui suur on ELMi levik, mis kanalite kaudu see toimub?
Osa läheb välisministeeriumi kaudu EV saatkondadesse, suurema osa postitame ise aastate jooksul tekkinud nimekirja alusel. Nimekirjas on näiteks eesti kirjanduse tõlkijad universumi igas nurgas, soome-ugri-huvilised teaduskonnad ülikoolides, kirjastused ja raamatukogud. Lugejaid tuleb muudkui juurde. Siinkohal märge meie oma kirjarahvale: kui on soovi ajakirja endale/võõramaa huvilisele saata, palume lahkesti astuda sisse Suur-Karja 14. Kukrut kergendama ei pea.
Kas on oodata muutusi ELMi sisus või ilmumisgraafikus?
Ilmumisgraafikus kindlasti mitte, rihime ikka sügisese Frankfurdi ja kevadise Londoni raamatumessi hüvanguks. Sisu üle võib arutleda lõputult, igaühe meele järele ei saa olla. Õnneks oleme saanud välismaalt küllaltki palju tagasisidet, mis ka arvesse võetud. Lõppude lõpuks on ajakiri suunatud paraku üsna vähe teadvale välismaa lugejale ja mitte kodumaistele ekspertidele, kellel kõik niigi selge. Sestap vana tõde – mis ühele igav, see teisele huvitav. Kui ameerika kirjandusprofessor ütleb, et ELMi lugedes tahaks selle rahva seas elada, on ju tore küll.