Mööda veerenud pärl

pilt

Ernst Jünger, 
Auf den Marmorklippen. 
Ullstein. München, 2001. 
6. trükk. 150 lk. 

Mõistagi on selliseid asju, mis eesti kirjandusest mööda läinud, palju; mida pole meie keelde tõlgitud, mida pole meil ka võõrkeelsena märgatud. Üks selline autor on Ernst Jünger (1895 – 1998), kelle tuntus 1930ndatel ei ulatunud veel Saksamaa piirest välja ja kes kuulus sõjajärgsel perioodil selgelt keelatud autorite hulka kui Esimese maailmasõja järgne sõjaesteetika ülistaja, rahvuskonservatiivne poliitiline publitsist ning sõja järel estetismi ja elitarismi filosoofiat veendunult esindav kirjanik. Eesti keelde jõudis ta alles 1994. aastal artikliga “Totaalne mobiliseering”, mida siinkirjutaja ei pea just kõige paremaks alguseks lähenemisel Jüngeri pärandile, ligi 50 romaani ja esseede kogu ning sadu artikleid kõikvõimalikel teemadel hõlmavale loomingule.
Ernst Jüngeri lähem tutvustamine lükkub leheruumi nappusel tulevikku, kuid siin kuluks ära lühiülevaade ühest tema loomingu võtmetekstist “Marmorkaljudel” (“Auf den Marmorklippen”, esmatrükk saksa keeles 1939). Jutustus, mida on teinekord kutsutud ka novelliks või romaaniks, peaks oma igihaljuses ometigi kuuluma ka eesti lugeja maailma.
 
Edasi vt trükiversioonis.