M U U S I K A


Eesti muusika päevad
Täna algavad kunstivaldkondi liitva tantsuetendusega Kanuti gildi saalis eesti muusika päeva (EMP). Kuni 11. IV kestva festivali kümnel kontserdil esitatakse 35 eesti helilooja muusikat, esiettekandele tuleb 42 (!) uudisteost. Esinejate hulgas on meie tippinterpreedid: NYYD Ensemble, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Küberstuudio, Vox Clamantis, Ensemble Voces Musicales, rahvamuusikaansambel Wirbel jt. Dirigendipulti tõusevad Olari Elts, Risto Joost ja Nikolai Aleksejev.

Nagu ikka, pakuvad eesti muusika päevad muusikat mitmes ¯anris ja piirist piirini, kontserdipaikadeks on nii Kloostri Ait kui Estonia kontserdisaal, nii Kanuti gildi saal kui Niguliste kirik. “Kõige parem muusika on eesti muusika,” on öelnud Lepo Sumera, kellenimeline rahvusvaheline loomingukonkurss toob selle aasta muusika päevadel esiettekandele uued teosed Itaaliast, Kanadast, Jaapanist, Türgist ning samuti konkursi finaali pääsenud Tõnu Kõrvitsalt. Võitja selgub 5. IV kontserdil Estonia kontserdisaalis. Sel aastal on EMPil eriline põhjus rõõmustamiseks: 7. IV mammutkontserdil muusikaakadeemias esitleb Eesti Raadio uut CDd “Eesti heliloojad IV. Eesti muusika päevad 2002”, millele on salvestatud 75 minutit uudismuusikat eelmiselt festivalilt.
 
Järvi ja Tüür Carnegie Hallis
31. III kõlas New Yorgi mainekaimas kontserdisaalis õhtu avapalana eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri orkestriteos “Exodus” eesti dirigendi Paavo Järvi juhatusel.
See oli Cincinnati SO ja tema peadirigendi Paavo Järvi esimese ühise USA reisi tipphetki. Kontserdireis algas 30. III Greenvale’is (Long Island) ning jätkus 2. IV Bostoni kuulsas Symphony Hallis, samas avakavas (mis kõlas enne kaks korda ka Cincinnatis) koos Tüüri teosega veel Sibeliuse “Viiulikontsert” Vadim Repiniga solistina ning ?ostakovit?i X sümfoonia. Reisi teises kavas on Sibeliuse “Finlandia” ja taas “Viiulikontsert” (V. Repin), Stravinski süit “Tulilind” ning Raveli “Bolero”, mida mängiti eile Worcesteri ajaloolises Mechanics Hallis. Homme tuleb see esitusele Washingtoni Kennedy Keskuse kontserdisaalis, kus kuulajate hulgas ka ERSO direktor Andres Siitan. Enne esimest “lahkumiskontserti” Cincinnatis 28. III kuulutati pidulikult, et Paavo Järvi on sõlminud CSOga uue lepingu tööks orkestri muusikadirektorina hooaja 2008/2009 lõpuni. Cincinnati linnapea Charlie Luken kuulutas samas 29. märtsi “Cincinnati Sümfooniaorkestri ja Paavo Järvi päevaks” ja soovis orkestrile edukat kontserdireisi. Mõlemal õhtul, kus taas tehti erisoodustusi üliõpilastele, andis dirigent autogramme CSO 25. III müügile tulnud Telarci plaadile, millel Stravinski süit “Tulilind”, “Petru?ka” ja “Scherzo ą la Russe”. Uue lepingu kohaselt töötab Järvi hooaja jooksul orkestriga 14 nädalat. Järgmisel hooajal on ees taas tuur USAs ning reis Jaapanisse.

PRIIT KUUSK


 
Georg Otsa jälgedes
Teist aastat järjest tähistas “Jazzkaar” legendaarse laulja Georg Otsa sünniaastapäeva. Kava pealkirjaga “Saaremaa valss – Georg Otsa meenutades” esitati 22. III Pärnu teatris Endla ja 25. III Helsingi Savoy teatris. Tuntud meloodiad Otsa estraadi-, filmi- ja operetirepertuaarist kõlasid sedapuhku jazzilikus seades.
Soome kontsert osutus erakordselt menukaks, kuulajaid oli Helsingisse sõitnud kogu Soomest. Pole ka ime, sest küsitluste järgi on Georg Ots Soomes siiani tuntuim eestlane. Tervitustelegrammi eesti muusikutele oli Savoy teatrisse saatnud soome helilooja Rauno Lehtinen, üks paljudest, kes meie laulukuulsusele laule kirjutanud. G. Otsa kuulajate südameisse lauldud viisid kõlasid Tõnis Mägi, Uno Loobi, Eduard Tomani, Eve Pärnsalu, Aleksandr Iva?kevit?i ja Hannu Lehtoneni (Soome) tõlgenduses. Soliste saatis Estonian All Stars Band Jaak Sooääre juhatusel. Kontserti Soomes konfereeris Seija Wallius, kes on eestlastele tuttav omaaegsetest populaarsetest “Sävelsilta” saadetest.
 
Mati Ufferti juubelikontsert
Estonia orkester tähistas talveaias oma kauaaegse kontsertmeistri, teatri kammerorkestri ning kvarteti esiviiuli Mati Ufferti 60. sünnipäeva meeleoluka kontserdiga (Massenet, Sallinen, Puccini, Mozart, Vivaldi).
Esines teatri kammerorkester Jüri Alperteni käe all (ja kaastegevusel klaveril), solistideks Mati ja Maris Uffert ning Turu Linnaorkestri kontsertmeister Juha-Pekka Vikman, samuti keelpillikvartett, kus kolm eelnimetatut juba pikemalt alalised liikmed ning tuttavad ka festivalidelt Eestis. Tervitustega Estonia poolt alustas teatri loominguline juht Arne Mikk, kellega juubilar omal ajal teatri juhtkonda kuulus. Mati Uffert oli Estonia orkestri kontsertmeister aastail 1975 – 1995, tegutseb juba mõnda aastat Soomes Loimaa muusikakooli viiuliõpetajana, 2001. aastast on ta ka Pärnu muusikakooli orkestripedagoog.

PRIIT KUUSK


 
Naissoo-nimelise võistluse võitjad
26. III toimus 19. korda G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis võistlus, millega tähistati pop-jazzi osakonna asutaja Uno Naissoo 75. sünniaastapäeva. Laekus 33 võistlustööd, millest 9 valiti lõppvõistlusele. Võitis Piret Laikre (EMA) laul “Head ööd”.
¨ürii (Urmas Lattikas (esimees), Anne Erm, Silvi Vrait, Raivo Sersant ja Raili Sule) otsusel pälvisid II preemia Helin-Mari Arder (Otsa-kool, Helsingin Ammattikorkeakoulu Stadia) ja Teet Raik (Helsingin Pop-Jazz Konservatorio) laulu “Sinuga “ eest ning III preemia Piret Laikre pala “I just wrote to say” eest. “Klassikaraadio” preemia sai Evelin Seppar (TMKK) instrumentaalpala “Kurjuse tants” eest; “Jazzkaare” eripreemia said Katre Randmaa (Otsa-kool) lauluga “Sügis” ja Helen Tartes (Audentese erakooli solistide stuudio juhendaja) lauluga ”Alone”. Kõige naissoolikumaks lauluks hinnati Helin-Mari Arderi ja Teet Raigi laul “Sinuga”, parimaks instrumentalistiks kuulutati saksofonist Kristjan Masurt?ak (Otsa-kool).
 
Uus pianistide võistlus Narvas
J. S. Bachi sünnipäeval 21. III astusid Narva Kreenholmi muusikakooli saalis publiku ette noored pianistid. Narvas populaarseks saanud laste Chopini esitamise kõrvale on tulnud saksa muusikale pühendatud võistlus.
Uus võistlus äratas kohe nii suurt huvi, et tuli korraldada eelvoor. Enamus oli Narvast, vaid seitse pianisti 48st oli mujalt: kolm Kuressaarest, kaks Riiast, üks Jõhvist ja üks Tallinnast. Võisteldi kolmes vanuserühmas (7 – 9, 10 – 12, 13 – 15) ja kahes voorus. Narva sakslase Olga Mülleri, muusikakooli kauaaegse klaveripedagoogi ja Saksa Ühingu liikme ideed korraldada muusika esitamise võistlus toetas ka Saksa suursaatkond Eestis, peasponsor oli poola ärimees Miroslaw Pienkowski. Esimene Bachi konkurss õnnestus hästi, külalispedagoogid Riiast märkisid ära konkursi rahvusvahelise taseme. Võitjaid oli igas vanuserühmas kolm ja kõik Narvast, mis räägib sealsete pedagoogide tublist tööst. Kohtadele tulid: noorematest I Eneli Raimet (õp. Homjakova), II Veera Kalinkina (õp. Jakovleva) ja III Aleksandr Skrjabin (õp. Ivleva); keskmistest I Ruslan Strogi (õp. Jakovleva) II Olga Rassadkina ja III Aleksandra Olenina (mõlemad õp. Jarovaja); vanematest I Jelena Matvejevskaja, II Anna Barõ?nikova (mõlemad õp. Zrjanina) ning Jana T?eka?ina (õp. Homjakova). Bachi konkurssi pianistidele võib pidada kultuurisündmuseks mitte ainult Narvas, vaid kogu Eestis. Järgmisega kavatsetakse aastal 2005 tähistada Bachi 320. sünniaastapäeva.

ADA KUUSEOKS


 
4. ja 5. IV toimub Kuusalu keskkoolis IV üle-eestiline koolinoorte segakooride konkurssfestival. Kuusalus toimub üritus seetõttu, et III konkursi võitis Kuusalu Noortekoor Taavi Esko juhendamisel 2000. a. Tartus.
Seekord osaleb A-kategoorias (muusika süvaõppega, muusikaklasside ja kooliväliste asutuste koorid) 5 koori ja B-kategoorias (üldhariduslike koolide koorid) 6 koori üle Eesti. Koore hindab kolmeliikmeline ˛ürii, eesotsas Läti Raadio Koori dirigendi Kaspars Putniņ?iga. Konkurssfestivali korraldab Kuusalu keskkool koostöös Eesti Kooriühinguga. Festivali raames annab Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor kontserdi, kavas on peoõhtu üllatusesinejaga osavõtjatele.

T E A D U S

Peipsi ja Võrtsjärve probleemid
Eesti Teaduste Akadeemia 28. III traditsioonilisel teadustulemusi üldsusele tutvustaval seminaril sarjast “Teadus ühiskonnale” käsitleti uurimistulemusi üldteemal “Eesti suurjärved”.
Eesti on enam kui tuhande järve maa. Järvi, mille pindala on üle ühe hektari, loendatakse meil 1150, riigi pindalast hõlmavad nad 6,2%. Suurimad neist on Peipsi (üldpindala 3555 km2, sellest Eesti osa 1519 km2),Võrtsjärv on aga 270 km2 pindalaga suurim siseriiklik veekogu. Seminari avades märkis akadeemia peasekretär Mihkel Veiderma meie suurjärvede olemasolu kui Eesti omapära ja rahvuslikku rikkust. Teema käsitlemisel oli esimene osa pühendatudki just Peipsi järve probleemistikule. Said ju ka tänavuaastase geo- ja bioteaduste riigi teaduspreemia just Peipsi järve uurimuste kokkuvõtlikele materjalidele tuginev neljast köitest koosnev eesti- ja ingliskeelsete monograafiate sari. Avaettekandena käsitles Peipsi järve kujunemist ja tema edasist arengut akadeemik Anto Raukas. Peipsi järv on suuruselt Euroopa järvedest neljandal kohal. Hiljutisel Kyoto maailma veefoorumil käsitleti kogunisti kuues ettekandes Peipsi järve küsimusi. Meie riigi üks põhilisi rikkusi ongi mageveevarud. Peipsi järve Eesti-Vene seirekomisjoni Eesti koordinaator Ago Jaani käsitles oma ettekandes selle järve rahvusvahelisest asetusest ja ka looduslikest tingimustest sõltuvate probleemide lahendusvõimalusi. Teadurite-järveuurijate Külli Kanguri, Tõnu Mölsi, Andu Kanguri, Peeter Kanguri, Reet Laugaste, Anu Miliuse ja Risto Tanneri koostatud ettekanne käsitles mitmeid Peipsiga seotud ökoloogilisi riske. Räägiti üksikasjalikumalt 2002. aasta sinivetikate vohamise ja sellega seostuvate kalade massilise hukkumise küsimustest. Võrtsjärve ja selle vesikonna majandamisprobleemidest esitasid uurimistulemused Tartu ülikooli geograafia instituudi teadur Arvo Järvet ning Eesti suurjärvede kalavarudest ja nende kasutamisest Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt ja Tartu ülikooli mereinstituudi teadur Väino Vaino. Seminaril osalesid Eesti ülikoolide ja teiste teadusasutuste, samuti järvede majandamisega seotud asutuste ja organisatsioonide esindajad. Ettekannete ja diskussiooni käigus esitati mitmeid ettepanekuid Eesti suurjärvede paremaks kasutamiseks nii loodushoius kui ka majandamises.

VILLI EHATAMM


 
“Eesti uue põlvkonna teadlasi”
Emakeelepäeval avati Eesti Akadeemilises Raamatukogus näitus “Eesti uue põlvkonna teadlasi IV: keeleteadus”, millega raamatukogu jätkab eesti kaasaegset teadust tutvustavat sarja. Seni on kajastatud eri valdkondade loodusteadlaste tegevust ning mullu jõudis ajaloolastele ja arheoloogidele pühendatud väljapanekuga humanitaariasse.
Eesti tänapäeva keeleteadlaste uurimissuunad on äärmiselt mitmekesised, ulatudes klassikalisest filoloogiast matemaatilise keeleteaduseni ja hõlmates ka teiste teadustega piirnevaid valdkondi. Näitusel esitleb end 52 uurijat, kes on õppinud, kraadi kaitsnud ja end täiendanud lisaks Eesti ülikoolidele ka Euroopa ja USA kõrgkoolides (Cambridge, Kostanz, Stockholm, Uppsala, Notre Dame, Kalifornia jm.). Paljud neist on seotud rahvusvaheliste teadusprojektidega, osa töötab ka praegu välisriikides. Eksponendid on pälvinud nii riiklikke teaduspreemiaid kui ka auhindu välismaal. Ulatuslik ekspositsioon tutvustab keeleteadlaste haridusteed ja teadusuuringuid, lisaks publikatsioonidele on väljas illustratiivset materjali. Väljapanek ei pretendeeri ammendavusele, sest esitletud on nende teadlaste tegevust ja töid, kes raamatukogu kutsele vastasid. Näitus on lahti 3. juunini.

SIRJE LAURING VASKA

 

K O N V E R E N T S

15 aastat loomeliitude pleenumist
5. IV kl. 11 avatakse TÜ raamatukogu konverentsisaalis temaatiline konverents “15 aastat loomeliitude pleenumist”, mille juhtmõteteks on “Loomeliitude pleenumi õppetund” ja “Haritlase rolli muutumine Eestis ja maailmas”.
Ettekannetega esinevad Maarja Lõhmus-Pärl, “Eesti avaliku teksti areng”; Arno Köörna, “Innovatsioon – majanduse edukuse võti”; Heino Kiik, “Ettenägelikkusest”; Arvo Valton, “Aade ja künism”; Paul-Eerik Rummo, “Minu toonasele sõnavõtule mõeldes”; Aivo Lõhmus, “Võrdjooni esimese ja teise iseseisvuse vahel”; Rein Veidemann; Mati Hint, “Olnust ja tulevast”; Heli Susi, “Ajalugu ja mälu”; Aleksei Peterson, “Minevikuta tulevik”; Ants Paju, “Jätkuvalt eestluse elujõust”. Kl. 14 – 17 koolinoorte esseekonkursist osavõtjate autasustamine ja esinemine; Sulev Ojap, “Kultuurielu juhtimine ja ühiskonna vaimuseis”; Andres Laiapea, “Internet & infovabadus”; Jaanus Rooba, “Tammsaare vabaduse otsingud”; Malle Pärn, “Kriitiliselt”; Enn Lillemets, “Kultuur – bluff, projekt, kontseptsioon või kodanikuõigus”; Endel Peets, “Eesti vabaduse teest”; Toomas Liivamägi, “Haritlaskonna enesemääratlusest”; Tiit Urva, “Inimkeskse majanduse võimalikkusest”; Agu Vissel, “Kultuuri langus ja renessanss”; Kaupo Vipp, “Kolmas võimalus Eesti moodi”; Tauno Kangro, “Monumentaalskulptuurist”; lühisõnavõtud; “Kool kui kosmoselaev”, Rosma kooli õpetajate purgatoorium. Konverentsi juhatavad Ants Paju ja Tiit Urva.

K U N S T

Bränditeadlik Barbie Burberry-ruudulises.

Sikk Britannia
1. IV avas Suurbritannia kultuuriminister paruness Blackstone Tallinna Kunstihoone galeriis briti luksusdisaini näituse “Posh”. Siinne Briti Nõukogu tähistab sellega oma tegutsemise 10. aastapäeva.
Näitus tutvustab eheda briti stiilitaju sümboleid, luksuskaubabrände, arhetüüpselt britilikku valdkonda, millega Eesti üldsusel puudub seni pea igasugune kontakt. Kuraator Sorrel Hershberg on välja valinud rea kaubamärke, mida ühendavad lisaks traditsioonidele, toodangu kõrgele kvaliteedile ja erakordsele hinnalisusele ka viimasel ajal ette võetud radikaalsed, nooremat ja moehuvilisemat tarbijaskonda ligi meelitavad disainiuuendused. Omadussõnaga “posh” iseloomustavad britid eeskätt traditsioonilise kõrgklassi (mitte uusrikaste) maitsele ja rahakotile vastavat esemelist kultuuri. Kuna viimane sõltub ka elulaadist, on mõistet tavapäraselt seostatud ka teatava enamikule kättesaamatu, tasapisi hääbuva vanamoodsusega, mille juurde kuuluvad näiteks maamõisates korraldatavad jahiretked ja golf. Uus disain, mis ühendab tuntud kvaliteedi trendikama, mängulisema vormiga, on muutnud vanad kaubamärgid ahvatlevaks ka nooremale tarbijaskonnale. Näitusel esitletakse uuendatud rõivaid, aksessuaare ja tarbeesemeid kõrvuti ajaloolise disaini näidetega. Avara ja informatiivse väljapaneku tekstiline osa on paraku ainult inglise keeles, kuna Tallinnast alustanud näitus rändab pärast 27. aprilli siit veel mitmesse riiki.
 
31. III avas Draakoni galeriis oma isiknäituse Austria maali- ja objektikunstnik Wolfgang Ebner. Maailmarändurist kunstniku näitus kannab nime “Objects”. Esitletavad installatsioonid ja objektid koosnevad Itaaliast ja Lõuna-Koreast kogutud olme- ja tööstusjäätmetest. Kunstnik hoidub teadlikult, nii vormilises kui tähenduslikus mõttes, oma materjali olemusse sekkumast. Esitletav materjal, s.t. prügi, on ehe, ilustamata ja töötlemata ning sellele pole omistatud ka silmatorkavaid sümboolseid tähendusi. Näitust, mis kestab 12. aprillini, võib käsitleda mõtisklusena prügi olemuse ja selle taaskasutatavuse võimaluste teemal.
 
26. III avati Ühispanga galeriis Ivar Kaasiku (1965) maalinäitus “My home is my castle”. Juba aastaid Berliinis elav ning juveliirina töötav Ivar Kaasik on välja pannud kahel viimasel aastal valminud 16 õlimaali. Autor ise nimetab näitust portreenäituseks. Kaasik läks 1990ndatel Berliini. Metropolis elades on Kaasik leidnud kontakti kaasaegse maailmakunstiga. Tema inimesi ja koeri kujutavad tööd mängivad kit?i ja campi mõiste ning piiridega.
 
Lola Liivat eksponeeris oma töid Kopenhaagenis Shambala galeriis kuni 4. IV. Galeriiomaniku Mülleri isiklikust kutsest ajendatud näitusel esitleti 20 maali, mis olid valminud aastatel 1967 – 2002. Valik andis ülevaate kunstniku arenguteest, rõhutades tema loomingut läbiva jõulise isikupära püsivust.
 
Kuni 24 IV on Göteborgi Konstepideminis rühmituse F.F.F.F. ehtenäitus “Meie igapäevane leib”. Konstepidemin on kaasaegseks kunstikeskuseks ümber ehitatud endine nakkushaigla. Seal asuv ehtegalerii HNOSS on omakorda üks tuntumaid Põhjamaade kaasaegsele ehtele pühendunud galeriisid, kus eksponeeritakse kõrgetasemelist ehtekunsti kogu maailmast. Galerii ettepanekul eksponeerib rühmitus F.F.F.F. seal osa oma projektist “Meie igapäevane leib“. 1996. aastast peale tegutsenud rühmitus (Berit Teeäär, Kaire Ranniku, Ketli Tiitsar, Kristi Paapust ja Maria Valdma) iseloomustab näitust teljena, mis ühendab kasina hetkereaalsuse võimalusterohke tulevikuga. Väljapanek koosneb kunstnike viimastel aastatel valminud töödest. Neid eksponeeritakse ahjuvormides, nii viidates metafoori kaudu ehtele kui elatusvahendile.
 
Kuni 27. IV on Brüsselis K-galeriis (Rue Charles Hanssens 10) vaadata eesti ja leedu maalijate näitus “Kujud ja värvid”. Näitus on pühendatud Balti riikide iseseisvuse 85. aastapäevale. Eestit esindavad Leili Muuga, Kristiina Kaasik, Eda Lõhmus, Uno Roosvalt, Nikolai ja Orest Korma?ov; Leedut Dalia Kasciunaite, Vilmantas Marcinkeviius, Algirdas Gri?keviius ja Nomeda Saukiene. Eestlastelt on 28, leedukatelt 19 teost. Maalilisi väärtusi rõhutava väljapaneku on kujundanud Kristiina Kaasik, avamisel kõneles galerist Pierre Goffin ja EKMi peaspetsialist Mai Levin.
 
Skulptuuri kvadrennaal 2004
2004. aasta juunis ja juulis toimub Riias Arsenali kunstimuuseumis ja Riia kesklinna ümbruses järjekordne skulptuuri kvadrennaal “Europan Space”.

Kuraatorid Kristaps Gulbis ja Aigars Bikse planeerivad ulatuslikku rahvusvahelist skulptuurisündmust ja on muutnud kvadrennaalil kunstnike valiku printsiipi. Seekord teeb esimese valiku kohalik koostööpartner (Eestis kujurite ühenduse juhatuse laiendatud koosseis) ja Riiga saadetakse vaid viie kunstniku isikut ja loomingut tutvustavad materjalid. Kuna materjale Riiga oodatakse juba 1. V, siis teeb EKÜ valiku 22. IV. Kõigil soovijail palume materjalid (selgitav tekst inglise keeles) tuua või saata Eesti Kunstnike Liitu kujurite ühenduse nimele 17. IV märgusõnaga “Sculpture Quadrennial”. Materjalid: 10 slaidi või muu visuaalne info, mis on varustatud kirjetega kunstniku nime, töö suuruse, materjali, tehnika ja valmimise aasta kohta; slaidide kirjeldus; CV; kunstniku kontseptsioon. Täpsem info kunstnike liidus ja Riia SQ kontaktisikult Mari-Liis Tammilt (tel. 056 472 704).
 
Ehtenäitus, ehtenäitus!
Tallinna Kunstihoone galeriis avatakse 3. VII Eesti Metallikunstnike Liidu avatud ehtenäitus
“Palve. Puudutus. Patt”.
Avatud igas mõttes – osavõtjatele ja mõtetele. Ootame huviga kõiki, kel soov avardada arusaama ehtest, tuua näitusele uusi materjale, võtteid ja formaati. Tingimuseks pole tingimata utilitaarsus, tingimuseks on kas mõtteline või füüsiline kontakt kehaga. Kõik võib olla väga isiklik või üldinimlik. Kui märksõnad tunduvad ehk liiga ühesuunalised, mõelgem pigem poeetiliselt: nende kaudu avaneb õrnus, tundlikkus, armastus, hoolivus, aga ka haavatavus, valu, kirg, salasoov, pahed nagu edevus, ahvatlus, kadedus, äraostetavus. Kõik see, millest tavaliselt avalikult ja otse ei räägita – miks siis mitte kasutada ettekäändena sellist tingmärki nagu ehe? Osavõtusoovi, mis sisaldaks ka töö kirjeldust, formaati ja oletatavat asendit näitusepildis, ootame 2. V Tiina Käesel, (galerii Kaks, tel. 6418 308, 056 150 308, e-post: tiina.kaesel@mail.ee) ja Reet Varblane (tel. 6442 818, e-post: reet @kunstihoone.ee. Et näitus, vaatamata erisustele, toimiks kontseptuaalselt ühtsena, palume hiljemalt 26. VI esitada foto või töö täpne kirjeldus Reet Varblasele Kunstihoonesse. Tööde vastuvõtt 30. VI Kunstihoones. Töörühm (Tiina Käesel, Leida Ilo, Kertu Vellerind, Anne Roolaht – kõik Metallikunstnike Liit, Eve Margus – EKA metallehistöö kateeder; Reet Varblane – Kunstihoone ja kujundaja Taimi Soo) jätab enesele õiguse tolerantne valik teha.
 
Tegevuskunstifestival
VII rahvusvaheline tegevuskunstifestival “Aeg. Ruum. Liikumine” toimub Paides 5. ja 6. VII.
Festivali pearõhk on tavakohaselt performanceitel. Nagu ikka, ootame ka täitvaid installatsioone linnaruumi, tegevuskohtadeks on Paide vanalinn, Vallimägi ja mitmed siseruumid. Osavõtusoovist andke teada hiljemalt 20. IV e-posti aadressil timespace@hot.ee. Ankeedi leiate internetist festivali koduleheküljelt aadressil www.hot.ee/timespace. Info tel. 056 902 117, Merike Einma.

 

A R H I T E K T U U R

Hommage Avo-Himm Looveerele
27. III avati Rotermanni soolalao galeriikorrusel näitus “Arhitekt Avo-Himm Looveer (1941 – 2002)”.

See on juba teine näitus arhitektide portreenäituste sarjast; eelmise aasta novembris oli eksponeeritud arhitekt Uno Tölpuse looming. Möödunud aastal meie seast lahkunud arhitekt Avo-Himm Looveer kuulus nn. Tallinna kooli arhitektide hulka. See oli põlvkond, mis algatas arhitektuuris uuendusliikumise, tõstes taas esile arhitektuuri kui kunstiloomingu väärtused. Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Jüri Okas, Toomas Rein, Tiit Kaljundi, Jaan Olik, Ignar Fjuk, Ain Padrik ning Avo-Himm Looveer – kõik nad olid alustades natuke ka kunstnikud ja poeedid. Rohkem kui reaalsete ehitistega tegelesid nad aktiivselt arhitektuurielu elavdamisega, tuues sellesse põlvkondlikku vaimu ja vaimustust. Himm Looveer oli selles seltskonnas mõneti erandlik. Võit 1973. aasta konkursil tegi temast tollase suurobjekti Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse peaprojekteerija. Selle suurtööga on ta end kindlalt Eesti arhitektuuri ajalukku kinnistanud. Näitus on esimene katse teha üldistav tagasivaade tema loomingule. Näitusel on esitatud nii tema teostatud kui teostamata projektid ning hulk akvarelle, milles avaldub arhitekti lüürilisem pool. Kataloogis saavad sõna Himmi põlvkonnakaaslased, kes iseloomustavad teda kui loomupärast süvenejat, põhjalikku arutlejat ning erakordselt vastutulelikku kolleegi. Eesti Arhitektuurimuuseum on eriti tänulik Kristin-Mari Looveerele, kelleta näituse tegemine võimalik poleks olnud, ning Jaan Ollikule, kes paljude sõprade kaasamisega koostas kataloogi, mida võib pidada põlvkondlikuks viipeks ebaõiglaselt vara lahkunud kolleegile.

 

T E A T E R

Lumi Von Krahli teatris
5. IV esietendub Von Krahlis poola filosoofi ja kirjaniku Stanislaw Przybyszewski näidend “Lumi”.
Von Krahlis lavastab seekord Rainer Sarnet, kellele “Lumi” on lavastajadebüüt teatris. Erilisel laval ning ebainimlikes tingimustes (kunstnik Ene-Liis Semper) astuvad publiku ette kõik Von Krahli näitlejad: Tiina Tauraite, Liina Vahtrik, Erki Laur, Taavi Eelmaa ja Juhan Ulfsak ning Jimmy. Sümbolistlik näidend (1903) räägib tugevuse kultusest, mis “neetud tüütusena meie kohale on laotunud”. Tugevad piinavad teisi, nõrgad iseennast; ka täna, sajand hiljem. ”Lumi” esitab igapäevaelus levinud juhtumi, kuidas “karmis eluvõitluses” väsinud mees võtab endale uue naise, et ennast taas tugevana tunda ja uut jõudu koguda. Stanislav Przybyszewski on poola modernistliku draama eelkäija: “Tema näidendites lõõmavad kired, hingedes käib süvapuistamine. Õhk on psühholoogiast paks” (Hendrik Lindepuu). Inimloomuse terava analüüsi tõttu on Przybyszewskit peetud ka kurjuse apologeediks, Poola Dostojevskiks ja satanistiks, eelkõige tema uurimuse “Kurja tunnetus” põhjal. Julmus ja õrnus on teemad, mida Przybyszewski valusalt puudutab.
 
Kivirähk uue näidendiga Ugalas
1. IV jõudis Ugala lavale elava huumoriklassiku Andrus Kivirähki uusim näidend, nostalgiline komöödia “Helesinine vagun”.
Gena ja Potsataja multifilmilaulust inspiratsiooni leidnud pealkirjaga “Helesinine vagun” on omalaadne sissevaade sovetiaja nostalgiasse praeguste 30aastaste ehk nn. vene multikate põlvkonna hinge. “Lugu räägib minu põlvkonnast, kes sattus olema viimane, kes sai maigu suhu nõukogude ajast,” ütles Andrus Kivirähk. “Jõudsin olla nii pioneer kui komnoor, käia paraadidel ja näha nõukogude elu. Samas ei saanud ma mingeid halbu kogemusi, mis vanemal põlvkonnal olid, KGB või tsensuur.” Lavastaja Taago Tubina sõnul on see lugu inimestest, keda painab ühiste ideaalide ja unistuste muundumine ühiskonna vahetudes. Peetakse sünnipäevapidu, võetakse viina ja tuletatakse meelde vene aja lõpu jaburusi. Nii mõnegi naljaga minnakse liiale. “Helesinise vaguni” kunstnik on kunstiakadeemia diplomand Mihkel Ehala, mängivad Aarne Soro, Meelis Rämmeld, Gert Raudsep, Tanel Ingi, Kata-Riina Luide ja Arvo Raimo.
 
Fine 5 uuslavastus “Püha kevad”
7. IV esietendub Kanuti gildi saalis Fine 5 Tantsuteatri lavastus “Püha kevad”, mis on üks viimaste aastate ulatuslikumaid ja töömahukamaid projekte.
Igor Stravinski “Kevadpühitsuse”, XX sajandi enim mängitud orkestriteose esiettekandest Pariisis möödub tänavu 90 aastat. Teos on mõjutanud mitme XX sajandi helilooja loomingut, koreograafilise lahenduse on teemale loonud mainekad koreograafid. Stravinski on kirjutanud oma muusika vanaslaavi ürgsetele tavanditele toetudes: kevadpühitsus tähendab väljavalitu ohverdamist maa äratamiseks ja viljastamiseks. Vastandatud on inimese ja looduse ürgne seos. “Meie jaoks on see lugu pigem elu algjõu otsimine kui esivanemate ohverdustavade kujutamine,” selgitavad Fine 5 lavastajad Tiina Ollesk ja René Nõmmik oma valikut. Lavastusega tähistatakse ühtlasi Fine 5, Eesti kaasaegse tantsu ühe rajaja ja vanima grupi 10. tegutsemisaastat. Tantsivad Alissa ?naider, Helen Reitsnik, Külli Roosna, Olga Privis, Tiina Ollesk, Dmitri Kruus, Endro Roosimäe ja Maxim Telleng. Valguskujundaja on Eve Teras, kunstnik Rain Saukas.

“Rops” Energiakeskuses
7. IV esietendub Energiakeskuses Boris Kaburi kunagiste menunäidendite ainetel valminud lastenäidend “Rops”.
Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus ehk Energiakeskus otsib võimalusi pakkuda lastele harivat meelelahutust. Seekord soovitakse näidendiprojekti abil äratada lastes ja noortes huvi tehnikateaduste vastu, tehes teema neile huvitavaks, taaselustada ja kaasajastada kunagine B. Kaburi menunäidend ”Rops”. Lavastuse sihtgrupiks on Eesti põhikooli õpilased. Näidendi on lavastanud Kaarel Kilvet ja lavastuses teevad kaasa Mari Lill, Tõnu Tamm, Liina Tennosaar ning Kanutiaia Noortemaja näiteringi lapsed Judit Parts, Arko Kurg ja Erik Müürsepp. Lavastuses kasutatakse Energiakeskuse eksponaatroboteid, millega vaatajad saavad etenduse eel ja järel ka ise katsetada ja mängida. Mängitakse aprillis esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kell 15 ja laupäeviti kl. 12 ning 26. IV kl. 16 ning mais esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kl. 15 ja kõigil mai laupäevadel kl. 16.
 
1. IV lendas Tallinna Linnateatri näitetrupp Põhja-Ameerikasse. Seekord jõuab üle ookeani Jaan Tätte näitemäng “Palju õnne argipäevaks!” Andrus Vaariku lavastuses. 22 päeva jooksul külastatakse mitut Eesti Maja ja teisi eestlaste keskusi nii Kanadas kui ka Ameerika Ühendriikides. Kokku antakse 6 etendust Torontos, Chicagos, Baltimore’s ja New Yorgis.
 
Estonia balletitrupp viibib 1. – 6. IV Malmös, kus antakse viis etendust selle hooaja kõige menukama
(jaanuari-veebruari keskmine vaatajaprotsent üle 97) balletiga “Luikede järv”. “Luikede järves” astuvad Malmös üles kõik Estonia balleti juhtivad jõud: Marina T?irkova, Kaie Kõrb, Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Sergei Fedossejev, Linnar Looris, Sergei Upkin, Eve Andre, Galina Laus, Olga Rjabikova, Luana Georg, Anatoli Arhangelski jpt., dirigeerib on Arvo Volmer.
 
Eesti Teatriliidu juhatuses
31. III arutati teatrite riikliku rahastamise küsimust ja üldist kultuuripoliitilist olukorda riigis. Juhatus jäi seisukohale, et teatrisüsteemi toetamine vajab riiklikku otsust, ühiskondlikku kokkulepet, mille peaksid kinnitama Eesti Kultuuriministeerium, Teatrijuhtide Liit ja Teatriliit.
Teatriliit on teinud ettepaneku teatrite rahastamispõhimõtete muutmiseks ja teatrite baas ja põhitegevuskulude lahutamiseks. Ollakse valmis põhimõtteliseks aruteluks, et sünniks teatripoliitiline otsus, mis põhjendaks riikliku toetuse põhimõtteid ja võimaldaks teatreil aru saada toetamise printsiipidest. Et teatriliit ei ole oma ettepanekule vastust saanud, otsustati saata ministeeriumisse järelepärimine ja uus koostööettepanek. Juhatus kinnitas 2002. aasta majandusaruande ja 2003. aasta eelarve ning esitab mõlemad dokumendid volikogule kinnitamiseks. Teatripäeva pidu Estonia teatris hinnati kordaläinuks.

 

K I R J A N D U S

5. IV kell 16 avatakse Ugala teatri suitsuruumis Mihkel Ehala maalinäitus, tekste loevad raamatu “Psaikobilli” autorid Kätlin Vainola, Valner Valme, Villem Valme, kehalis-liikuva kavaga astuvad üles Triin Lilleorg ja Kärt Tõnisson, helitausta kujundab Janno Zõbin.
 
8. IV kell 18 kohtub Tallinna Pedagoogikaülikoolis (keeltemaja ruumis 238) kirjandushuvilistega tuntud vene-juudi luuletaja Lev Rubinstein. Kohal viibivad ka tõlkija Aare Pilv ja (terve Ninniku sarja) toimetaja Hasso Krull. Rubinsteinilt ilmus kirjastuses Eesti Keele SA hiljaaegu luulekogu “Kartoteegid”.
 
7. IV kell 17 toimub E. Vilde muuseumis Kastellaanimaja galeriis (Kadriorus Roheline aas 3) kevadine luule- ja muusikaõhtu. Osa võtavad: 2002. aasta E. Vilde auhinna laureaat, luuletaja Doris Kareva, muusikud Riho Sibul ja Robert Jürjendal.

 

F I L M

3. – 12. IV on Tallinna Kinomajas Mehhiko filmipäevad. Eesti Kinoliidu ja Helsingis asuva Mehhiko saatkonna koostöös tuuakse Tallinna kümme uut, aastatel 1999 – 2001 valminud Mehhiko mängu- ja lühimängufilmi. Õhtust õhtuse lõdvalt veniva ladina-ameerika teleseebi asemel näeb nüüd Mehhiko tõelist filmikultuuri. Mehhiko saatkonnale on filmipäevad Tallinnas esimeseks sammuks Mehhiko mitmekesise kultuuri tutvustamisel Eestis. Pileti hind kõikidel õhtutel on 50 krooni, ISIC- ja ITIC-kaardiga 40 krooni, pensionäridele 10 krooni.