O K S J O N

 

6.jpg (10770 bytes)

23. XI toimus Olympic Casino 9. sünnipäeval Reval Park Hotel & Casinos heategevuslik muusikaoksjon, mille tulud lähevad Eesti Muusikaakadeemia uue esindusklaveri soetamiseks. EMA on oma uueks esinduskontsertklaveriks valinud ühe maailma tuntuma, Austriast pärit pikkade traditsioonidega firma Bösendorfer kontsertklaveri, mille hind küünib üle miljoni krooni. Tavapärasest erineva algatusena soovib EMA koguda raha klaveri ostuks heategevuslike ürituste ning erafirmade toetuse abil. Uue Bösendorferi klaveri korjandusel on EMA esimeseks partneriks Olympic Casino Group AS. Enampakkumisele pandi kolme eesti helilooja palad spetsiaalselt selleks tehtud salvestuses koos originaalkäsikirjaga. Rein Rannapi lugu “Tantsib klaveril” leidis uue omaniku 19 000 krooni eest, Siiri Sisaski pala “Ma ei maga, ma ei söö” müüdi 15 000 krooniga ning Olav Ehala lugu “Vaid see on armastus” 16 000 krooniga. Lisaks müüdi Tauno Kangro pronksskulptuur 18 000 krooni eest.

T E A D U S


Eda-Kai Simmermann, Janika Oras, Vaike Sarv, ?anna Pärtlas, Taive Särg, Urve Lippus.
29. XI algusega kell 11 toimub Toompeal Akadeemia majas Kohtu 6 VIII seminar sarjast “Teadus ühiskonnale”, kus seekord tulevad vaatluse alla kirjandusteaduse, ajaloo ja folkloristika küsimused. Seminaril teevad ettekanded Eesti Kirjandusmuuseumi ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadurid: Eve Annuk, “Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega”; Mare Kõiva, “Kelle maa? Kelle müüt?”; Jaan Undusk, “Retooriline sund nõukogude ajalookirjutuses”; Triinu Ojamaa, “Siberi muusika metamorfoosid sotsialismiajastul”.

 

EESTI EUROPA-LIIKUMINE

Kodanikupäeval 26. XI tuli kokku sõltumatu ekspertgrupi I ümarlaud, et panna kirja kaasaegse kodanikuhariduse ainekava koostamise põhimõtted. Ekspertgrupp, kuhu kuuluvad nii kohustuslikku, täiskasvanu-, täiendus- kui vabaharidust pakkuvate, avaliku sektori, teadus- ja muude avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide esindajad, esitab pärast kahte ümarlauda märtsis 2003 oma ettepanekud haridusministeeriumile. Need on saadaval Eesti Euroopa Liikumise koduleheküljel www.euroopaliikumine.ee ja Eesti Inimõiguste Instituudi leheküljel www.eihr.ee koduleheküljel. Projekti viib läbi EEL koostöös EIIga “Phare EIDHR 2000” toel.
 
Eesti Euroopa Liikumine korraldas Euroopa Liidu põhiseaduse-teemalise avaliku arutelu elavdamiseks 19. XI “Euroopa juttude” sarjas Eesti erakondade esindajatega kohtumise “Kas Euroopa Liit vajab põhiseadust?” Arutelu aluseks oli ELi Tulevikukonvendi presidendi Valerie Giscard d’Estaigni 28. X avalikkusele esitatud ELi põhiseadusliku lepingu esialgne projekt (mis kohalolijaile ka välja jagati). Üksmeelselt leiti, et ELi põhiseadus kaitseb eelkõige väikeriike ning on seega vajalik. Eesti peaks aktiivselt osalema lepingu ettevalmistusprotsessis (EELi arvates on konvendisüsteem mis tahes otsuste eelarutuseks ja suuniste andmiseks otsustajatele ennast õigustanud ning ka edaspidi sobiv), see peaks puudutama kõiki kodanikke.
 
EEL arendab välja üleriigilise tugikeskuste võrgustiku, et alustada 2003. aasta algusest valitsusvälist ELiga liitumise rahvahääletuseelset teavituskampaaniat. Ida-Eesti kodanik saab teavet ELiga liitumise kohta 15. XI Jõhvis Rakvere tn. 14 avatud tugikeskusest. Põhja-Eesti keskus on Tallinnas rahvusraamatukogus. Lääne-Eesti tugikeskus avatakse koostöös EELi liikmesorganisatsiooni Saaremaa Eurohausiga Kuressaares 12. XII, Lõuna-Eesti tugikeskus 2003. aasta jaanuaris Tartus koostöös liikmesorganisatsiooni Tartumaa Põllumeeste Liiduga.

AILI KÜNSTLER

 

K U N S T

 

6.jpg (10770 bytes)

25. XI avati G-galerii kunstisaalis Jüri Arraku 53. isiknäitus “Kaks linna”.
Arrak eksponeerib teoseid, mida pole temalt enam nähtud – natuurist tehtud joonistusi. Paljudes tema töödes on kujutatud keskaegseid kindlusi, linnamüüre, torne ja kirikuid. Ühtäkki leidis kunstnik, et tema fantaasialennu kontsentraat esineb ka tegelikkuses ja nimelt Prantsusmaal Carcassonne’i linnas. Tänavu septembris ja oktoobris joonistaski ta selle topeltmüüri ja 52 torniga täiuslikult säilinud keskaegse linna 14 vaadet. Sellega asi ei lõpe, vaid algab. Näituse nimiteos, suuremõõduline õlimaal “Kaks linna” pakub vastanduse ja annab mõttesuuna: tumedale ja vanale maisele linnale on vastandatud hele ja korrapärane taevane linn. Kunstnik on süvenenud XI – XII sajandil Carcassonne’is ja selle ümbruskonnas tegutsenud katarite usulahu õpetusse ja nende saatusesse. Katarid olid askeedid, kelle jaoks kõik maine ja asine, olgu see linn või inimkeha, oli saatana sünnitis, nad uskusid, et vaid hing on Jumalast. Niisugust äärmuslikkust peeti ketserluseks ning XIII sajandi algupoolel kuulutati katarite vastu ristisõda. Arrak näitab, et maise ja taevase dihhotoomia probleemistik on tedagi tuntavalt puudutanud. Loomulikult võib noriv kriitik öelda, et Arrakul tundub see patune maine linn kodusem ja omasem kui steriilne ja korrapärane taevane. Peab aga temagi nõustuma, et kunstnik teeb selge viipe viimase kui ihaldatud eesmärgi suunas. Pole võimatu, et kunagi hakatakse ka Arraku loomingut hindama vaimsete (kontseptuaalsete) jõujoonte kohaselt, mis kunstniku teoste loomise aluseks. Võttes näiteks malliks Augustinusest lähtuva askeetlik-müstilise traditsiooni kolmikastmestiku: puhastumise tee (via purgativa), valgustamise tee (via illuminativa) ja ühinemise tee (via unitiva), võib öelda, et kunstnik on lõpetamas esimest ja astumas teisele teele. Ja kui see ka täpselt nii ei ole, siis väsimatut teelolemist kinnitab näitus ikkagi.

JÜRI HAIN



Helge Pihelga ehted ja vormid
28. XI avati Kristjan Raua majamuuseumis Helge Pihelga metallehistöö näitus.
Helge Pihelga oli 1950. – 60. aastatel üks eesti metallehistöö ilme kujundajaid. Ta avardas 1950. aastate algupoolel valitsenud rikkalikku traditsioonipärast stiili ja orienteerus modernistlikule vormikõnele 1950ndate lõpul ja 1960ndate algul. 1960. aastatel viljeles ta ehete kõrval tulemusrikkalt ka dekoratiivvorme. Pärast pikemat vaheaega on ta viimasel ajal hakanud jälle tegema ehteid, kasutades tundlikult looduslikku kivi, paeludes talle omase maitsekindluse ja range elegantsiga. Helge Pihelga on Kristjan Raua tütar ning tema väljapaneku puhul tasub meenutada mõni aeg tagasi toimunud Kristjan Raua tarbekunstikavandite, sealhulgas ka metallehistöökavandite näitust. Mõlema näituse kuraator on Mai Levin.
 
20. XI avati Tallinna Linnagaleriis Adelbert Juksi näitus.
Väljas on kunstniku maalid aastatest 1950 – 2000, saab vaadata videofilmi kunstniku maalingutega kaunistatud kodust (filmi autor Erkki Pirtola), on võimalik kuulata Eesti rahvaluulearhiivi 1966. aastal tehtud helisalvestusi A. Juksi kandlemängust. Juks maalib, mängib kannelt ning on kaunistanud kõikvõimalikud pinnad ja esemed oma majapidamises maalingutega. Juksi maalingud on erakordselt sümpaatne segu rahvaornamentikast ja isiklikust loomingust. Ehtsa naivistina, ammutab ta oma pildiainese külast ning jätab piltidesse jälje lapsemeelsest lihtsusest ja siirusest. Lapsemeelsus ja niinimetatud institutsionaalne allumatus, reeglite eiramine, mida professionaal ei saa peaaegu kunagi ja diletant mitte iialgi endale lubada, on haritud inimesele kättesaamatu luksus. Näituse on koostanud Sigrid Saarep.
 
Noored klaasikunstnikud Tartus
30. XI avati TÜ ajaloomuuseumi Valges saalis klaasikunstinäitus “Ajataju”.

Näitusel on väljas kolme klaasikunstniku Tiina Sarapu, Maret Sarapu ja Kalli Seina peamiselt sel aastal valminud tööd. Töödes peegeldub aja olemus, selle kulgemise või paigalseisu tunnetus. Sarapu autoritehnikas tööde seeria “Pärand” kannab endas püüdlust tajuda juuri ja tunnetada kaugetest aegadest tänapäeva kandunud rütme. Spetsiaalselt selleks näituseks loodud seinakellade seeria “Ajataju” loodab arhailise kellaplaadi ja osutite monotoonse liikumise kaudu tekitada vaatajais uusi mõtteid aja fenomeni üle. Graveeritud vaaside seeria “Saabuv maastik” on suunatud tulevikku. Sarapu kerged, õhulised ja monotoonsed vitraa?id näivad seisvat väljaspool aega; need ei selgita, rõhuta ega eita midagi, need on igavikulised. Seina töid iseloomustab kaasaegsus ja disainerlikkus. Modernsed laua- ja seinakellad on selge ja otsekohese vormiga, osalevad aktiivselt praeguses hetkes; vaagnad ja alused aga kannavad endas muinasjutulise aja värvilisi ja säravaid hetki.
 
1. XII kell 13 avatakse Pärnu uue kunsti muuseumis jõulunäitus “Kunst kuulub lastele!”. Näituse korraldajad kutsuvad üles suhtuma lastesse kui võrdväärsetesse loojatesse, kelle fantaasiamaailm ning tunded on sageli kadestamisväärselt rikkamad ning puhtamad kui täiskasvanutel. Töid on kutselistelt kunstnikelt ja lapskunstnikelt: Artti Pohjanheimo ja Petteri (Soome), Hilja Kulles ja Raul, Enn Tegova ja Ramon, Anu Raud ja Angela Ruusalu, Roberts Diners ja Emils-Kristians (Läti). Näituse väljasoleku ajal toimuvad loomepäevad, kuhu ootame lapsi koos vanematega ning vanemaid koos lastega. 6., 7., ja 8. XII on tekstiilipäevad koos Anu Raua ja Hilja Kullesega; 13., 14. ja 15. XII piparkoogipäevad Pärnu arhitektidega; 20. ja 21. XII inglipäevad, kutsutud on Ilon Wikland; 27., 28. ja 29. XII unenäopäevad sürrealist Enn Tegovaga. Reedeti oodatakse külla kunstiõpetajaid koos oma õpilastega, laupäeviti ning pühapäeviti aga lapsi koos oma vanematega. Näitusel on võimalik vaadata Lasse Naukarise filmi “Kunstniku elu”. See väga isiklik dokumentaarium väidab, et ainult laps võib nautida tõelist kunstniku elu.
 
26. XI avati Rakvere Kesklinna galeriis Anne Kokkovi maalinäitus. Oma maaliloomingus peab Kokkov kõige tähtsamaks koloriiti. Tema maalipaleti põhivärvid on kollane, punane, sinine, valge, neile lisab ta veel purpurlillat, mida ise segades on raske saavutada. Oma maalides annab kunstnik edasi mälestusi ja igatsusi, mis jätavad vaatajale võimaluse iseenda unistused neist maalidest üles leida.
 
Aasta lõpuni on Haapsalu toomkiriku ristimiskambris vaadata Epp Maria Kokamäe akvarellinäitust “Valge daam talves”.
Epp Maria Kokamägi on teinud aastaid koostööd Piibliseltsiga: ta on kujundanud piiblikaasi. Sel näitusel on väljas 1995. ja 1996. aastal valminud tööd, mida on eksponeeritud mitmetes Eesti kirikutes.
 
Täna toimub Saku suurhallis Eesti moeelu üks suursündmusi – ERKI moeshow. Uksed avatakse kell 19, etendus algab kell 20. Suurhallis saab näha noorte lootustandvate moeloojate, kunstiakadeemia tudengite, aga ka endale juba nime teinud moekunstnike parimaid palu, revolutsioonilisi ideid ja enneolematult moodsat moodi. Lavale jõuab üle 30 kollektsiooni, nende hulgas Jaanus Orgusaar, Modanova disainerid Riina Põldroos, Ruta Tepp jt, Hula kollektsioonid, Vassilissa, Aldo Järvsoo, Tiina Talumees, Gerly Tinn jpt. Pärast showd toimub samas afterparty. Muusikaline kujundus Erki Terolt, videokunstnik Riin Urbanik, lavastus Reet Ulfsak ja Inessa Josing.

 

F O T O

Pariis kui fotolinn
14. – 17. XI tegutses Pariisis Carrousel du Louvre’is VI fotograafia salong “Paris Photo”.

Üle saja galerii mitmetest riikidest demonstreeris oma kollektsioone, lisaks temaatilisi näitusi, konverentse, videoprogramme. Kirjastused tutvustasid erialast perioodikat ja raamatuid. Maailma suurimas fotosalongis on esindatud Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Jaapani galeriid. Iga-aastase mammutürituse teeb ainulaadseks pakutava mitmekülgsus, esindatud on kogu spekter fotograafia algusaegade dagerrotüüpidest tänapäevaste digitaalselt modifitseeritud fotodeni. Igal aastal pakutakse u. 40 000 salongi külastajale erinevatest ?anritest teoseid kõikvõimalikes tehnikates, formaat varieerub minifotodest mitmemeetriste töödeni. Autorite plejaad on aukartustäratav: André Kertész, Brassaï, Nan Goldin, Man Ray, Jan Saudek, Andres Serrano, Robert Mapplethorpe, Diane Arbus, Andreas Gursky. “Paris Photo” ürituse algataja, hollandi päritolu Rik Gadella on pühendanud sel aastal eritähelepanu Hollandi noorele fotograafiale. Ameerika fotograafi Ansel Adamsi 100. sünniaastapäeva tähistamise raames toimus fotograafi aastatel 1950 – 70 tehtud polaroidide näitus. Drouot’s peeti ka XIX sajandi fotograafia oksjonid. Christie’ oksjonitel pakuti müügiks 400 XIX ja XX sajandi fotot (Kertész, Bernd & Hilla Becher, Thomas Struth). Pariisi fotokuu (Mois de la photo) on kord kahe aasta jooksul. 1980ndatel alguse saanud ürituse külastajate arv ulatus 2000. a. 530 000ni. Ligi 50 galeriis ja muuseumis toimuva 70 näituse ja konverentside ühendavad teemad on 2002. a.: “Mood: kahe vahel”, “Naised fotos” ja “Valik rahvusvahelist eluolu”. Moetemaatika pakkus nii klassikalisi klantspilte kui ka avangardseid lahendusi. Naisfotograafidest tutvustati Lisette Modeli, Inge Korathi, Mary Ellen Marki, Martha Rosleri jt. loomingut. Reportaa?id olid Kuubast, Argentinast jne.

MERIKE TRUBERT


T E A T E R

 

6.jpg (10770 bytes)


Täna esietendub Tallinna Linnateatri Põrgulaval kaasaegse hispaania dramaturgi José Sanchis Sinisterra näidend “¡Ay, Carmela!”. Loo lavastas Lembit Peterson, kunstnik on Lilja Blumenfeld, muusikaline kujundaja Riina Roose, näitemängu on tõlkinud ja tantsud seadnud Kristin Jürgenson.
Sanchis Sinisterra ühendab vaimukalt koomika ja draama, luues lavale lausa absurdselt naljakaid situatsioone, samas laskmata meid unustada loo tõsist ja puudutavat sisu. “¡Ay, Carmela!” viib vaataja 1938. aasta Hispaaniasse, kus on käimas kodusõda. Ise 1940. aastal sündinud ning frankistliku re?iimi all üles kasvanud autor otsustas oma elu teatriga siduda sel põhjusel, et nägi selles ainsat vabaduse võimalust. Teatrist ja vabadusest – nii reaalsest, füüsilisest vabadusest, kui ka loominguvabadusest – räägib ka tema näidend. “¡Ay, Carmela!” tegelasteks on kaks varieteeartisti, Paulino ja Carmela, kes satuvad sõjakeerises sundolukorda anda improviseeritud propagandaetendus kindral Franco vägedele. Näitlejatest abielupaarina astuvad üles Anne Reemann ja Elmo Nüganen, kellele see on esimene kord mängida koos kaheinimesetükis.

TRIIN SINISSAAR



Avdjuško Vene Draamateatris
Homme esietendub Vene Draamateatris A. Ostrovski “Äike”, mis valmis praegu peamiselt Hollandis, Saksamaal, Inglismaal ja Iirimaal töötava Moskva lavastaja Mihhail Mokejevi käe all.
Eestis on Mokejev tuntud Moskva teatristuudio Inimene asutajana ja S. Mro?eki näidendi “Emigrandid” esimese lavastajana endises Nõukogude Liidus. Mokejevi seekordne töö on katse tõlkida klassikat noortekultuuri keelde, kasutades tänapäeva visuaalset stilistikat ja muusikalisi rütme. “Äike” puudutab noorte teadvuse valupunkti: suhteid vanema põlvkonnaga ja traditsioonidega, samuti armastusega seotut. See on karm, avameelne teater, mille poeetiline alge on kätketud peategelase Katerina karakterisse, kes on justkui kuukivi, mis heidetud proosalisse maailma. Selline lahendus nõudis põhimõtteliselt teistsugust Katerina ja tema keskkonna eristamist, mistõttu otsustati kutsuda seda rolli täitma Maria Avdjuško, kelle lavapartnerid on Oleg Rogatšev, Tatjana Manevskaja, Ilja Nartov (kes hiljuti mängis hiilgavalt Hlestakovi), ja Kirill Käro. Nii nagu ka hooaja kaks esimest esietendust (N. Gogoli “Revident” ja A. Tšehhovi “Kohtamised juunis”), tuuakse “Äike” publiku ette sünkroontõlkega eesti keelde (tõlkega etendused on teatri afišil ära märgitud).
 
Jõululavastused VATis
VAT-teatris esietendub jõulukuul kaks uuslavastust, mis mõeldud eelkõige lastele, kuid eeskätt inimestele, kes hindavad vaikust ja kammerlikku teatrit, kus räägitakse silmast silma ja südamest südamesse.
1. XII
esietendub Paul Stewarti lasteraamatu “Sünnipäevakingid” ainetel valminud liigutav lugu sõprusest “Kingitused”, kus mängivad Elgitha Zeno ja Janek Sarapson. Lavalugu jutustab Jänesest ja Siilist, kes ei tea, millal on nende sünnipäev. Nad otsustavad tähistada seda tähtsat päeva homme, nii igaks juhuks. Kuid mida teineteisele kinkida? Mõlemad leiavad lõpuks täiusliku lahenduse, kuigi mitte päris omaenese tarkusest. 6. XII esietendub Irmelin Sandman Liliuse loo ainetel valminud “Oskar Aleksanderi jõulud ehk Vanaisal külas” (tõlkija Mari Tuulik). Intiimselt ja soojalt kirjeldatakse seda, mis juhtub, kui vanaisa jõuluõhtul üksi peaks jääma. Tallegi tulevad appi sõbrad. Kes nad on ja kuidas kõik juhtub, seda näete juba teatris. Peaosas Hans Kaldoja, kõrvalosades muusikud Lea-Liisbet Peterson ja Kristiina Talen. Mõlemad lood on lavastanud Mart Kampus, kunstnikutöö on teinud Liina Keevallik, muusikalise kujunduse Lea-Liisbet Peterson.
 
Eesti Teatriuurijate Ühendus ja Eesti Teatrikriitikute Ühendus korraldavad 2. XII Eesti Draamateatri väikses saalis teatriloo konverentsi, mis käsitleb teatri jäädvustamist ja teatrikriitikat.
Kl. 11 Margus Kasterpalu (konverentsi juhataja) avasõna; David Vseviov, “Kas ajalugu (teater) jäädvustub?”; Liina Jääts, “Jutustades lugusid olematuse muutumisest”; Jaak Rähesoo, “Mineviku ligipääsmatus”; Lea Tormis, “Pluss-miinus sada aastat eesti teatriloo kirjutamist”; Ülo Tonts, “Arhiivita ja arhiiviga teatriajalugu”; Toomas Liiv, “Kirjanduslugude kirjutamisest”; Margot Visnap, “Kriitika ja meedia”; Tiit Hennoste, “T.M.K kontseptsioonist”; Ivar Põllu, “Objekti määratlematus. Teater ja tema lisaväärtus”; Luule Epner ja Anneli Saro, “Eesti teatriteadus – mis see on?”; Reet Neimar, “Mälestusi ideaalist. Lea Tormise ja Lilian Velleranna parimad aastad – kriitiku osa 1960. – 80. aastate teatriprotsessis”.

 

K E E L E - E L U

Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad
On selgunud 17. IX välja kuulutatud sõnavõistluse tulemused. Võistluse kuulutasid välja Emakeele Selts, Euroopa Liidu Teabekeskus, Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja Postimees, et täita lünki eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras.
Kirju tuli 111 ja Internetis oli sõnu pakkumas käidud 546 korral, ettepanekuid oli umbes 5300 (sh. korduvad). ?üriisse kuulusid esimees Mati Erelt (Emakeele Seltsi esimees, TÜ eesti keele professor), liikmed Erkki Bahovski (Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja), Tiiu Erelt (EKI vanemteadur), Toomas-Hendrik Ilves (riigikogu liige), Krista Kerge (TPÜ ja Õigusinstituudi õppejõud), Peeter Kreitzberg (riigikogu liige), Raivo Rammus (EÕK peatoimetaja), Hannes Rumm (Euroopa Liidu Teabekeskuse juhataja), Tõnu Tender (Haridusministeeriumi keeletalituse juhataja). Iga mõiste tarvis valiti vaid üks, sobivaim sõna soodustamaks nende keeles juurdumist. ?ürii soovitab kasutusse järgmisi sõnu: ad hoc-komisjoni või -komitee asemel sihtkomisjon, sihtkomitee; globaliseerumise kõrval üleilmastumine; (Euroopa) integratsiooni kõrval lõimimine, lõiming; kriisikorralduse, -ohjelduse, -reguleerimise asemel kriisiohjamine, ka kriisimaandamine; nulltolerantsi asemel täisleppimatus; sõnade opt-in ja opt-out asemele sobivat uudisvastet ei laekunud; subsidiaarsuse kõrval lähimus, lähimuspõhimõte; struktuurifondide asemel tõukefondid; task force asemel rakkerühm ja rakkejõud (sõjaväes rakkejõud); twinning asemel mestimine; valitsusvälise organisatsiooni asemel vabaühendus; ühenduse acquis asemel ühenduse õigustik. 28. XI austati edukalt osalenuid Eesti Keele Instituudi saalis. ?ürii andis välja 4 esimest, 4 teist ja 6 kolmandat auhinda, lisaks ergutusauhind Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele rühmale.

 

S A A R E M A A


Saaremaa muuseumis oli kuni 17. novembrini väljas näitus “Uus ja ilus eesti õpik.” Tegemist oli Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ning kirjastuste Avita ja Koolibri väljapanekuga iseseisvuse taastanud Eesti õppematerjalidest.
 
Näitus “Läti pulmad”
Tähistamaks Läti Vabariigi väljakuulutamise 84. aastapäeva avati Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis 21. novembril näitus “Läti pulmad” pidulikult teatraliseeritud etendusega läti pulmakommetest.
Väljapanek valmis Valmiera muuseumi, Limba?i muuseumi ning Läti vabaõhumuuseumi koostöös. Eksponeeritakse asjassepuutuvaid esemeid Läti Vabaõhumuuseumi ja Valmiera muuseumi kogudest. Samas jagatakse teavet meie lõunanaabrite abiellumistavade kohta. Näituse koostaja ja projektijuht on Guna Medene (Valmiera muuseum). Selle näituse avamine on samm Saaremaa muuseumi juba käivitunud koostöös Läti muuseumidega. Aprillis ja mais eksponeeriti Saaremaa muuseumi poolt kokku seatud aakrikunäitust (aakrik = meriheide) “Läänetuulte toodud - muidu saadud”.

RAUL SALUMÄE

 

T A R T U

Tartu Kultuuriaken aastane
12. novembril 2001. aastal avati internetis avalikuks kasutamiseks Tartu sündmuste, tegijate ja kohtade interaktiivne andmebaas Tartu Kultuuriaken (http:// kultuuriaken.tartu.ee/).
Võib kinnitada, et loodud sai väga paljudele inimestele vajalik keskkond. Kultuuriaknasse on korraldajad sisestanud aastaga andmed ligi 2000 Tartus toimunud ja veel tuleva ürituse kohta. Andmeid on 201 paiga/asutuse ning 382 kollektiivi/tegija kohta. Mitukümmend organisatsiooni on juba kasutanud võimalust värskendada ise enda kohta käivaid andmeid (leheküljelt kultuuriaken.tartu.ee/andmekaart) ja sättida oma “kodulehekülg” Kultuuriaknas omale meelepäraseks. Kasutajate arv on Kultuuriakna statistika põhjal (suvekuud välja arvatud) pidevalt kasvanud, tõustes oktoobris 10 500 külastajani 3700 eri serverist kuu aja jooksul, maksimaalse külastajate arvuga üle 800 ühel päeval.

 

V Õ R U M A A

Fotonäitus “Mõni mõis” Kandles
Võru kultuurimajas Kannel avati 11. novembril Eesti mõisaid tutvustav fotonäitus “Mõni mõis”, mis on valminud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafiatudengite ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuurikorralduse eriala tudengite koostöös.
Mõisaid tutvustavad TPÜ tudengite selgitavad tekstid, mida illustreerib kümne noore fotograafi omapärane vaatenurk mõisahoonetele. Avamisel andsid kohaletulnuile selgitusi fototudengid Heigo Zimmer, Triinu Borga ja Kristo Rihm. Näitus on enne Võrru jõudmist käinud juba mitmes Eesti linnas ning läheb pärast väljapanekute lõppu Eesti Kirjandusmuuseumi fotoarhiivi.

 

P Õ L V A M A A

Harrastusteatrite festival Põlvas
1. – 3. novembrini Põlvas peetud VI üleriigilise harrastusteatrite festivali võitis Tallinna Teoteatri projekt-trupi lavastus “Niagaara”, mis tekitas nii etendusi hinnanud Jaak Allikus kui mitmetes pealtvaatajates tunde, nagu oleksid nad peategelase saatuseloo ja kose ületamise ise läbi elanud.
Kolme päeva jooksul mängiti kaheksat lavastust, mida hindas ?ürii koosseisus Jaak Allik (teatri Ugala direktor), Madis Kolk (ajakirja Teater. Muusika. Kino toimetaja) ja teatrikriitik Rait Avestik.
“Niagaara” on Teoteatri, Tallinna Botaanikaaia, Tallinna Toomklubi ja Eesti Harrastusteatrite Liidu ühisprojekt, mille lavastas Jaan Urvet. Tegemist on tõsielulise looga legendaarsest Niagaara ületajast Charles Blondinist (Andres Liivak), kes pärast äpardunud koseületust põgeneb elust. Sõber Carlo (Kristjan Kuntu) äratab Charleses taas inimese, et üheskoos üle kose minna. Nii Teoteatri kui Haapsalu See Teatri etenduse “O sole mio” puhul viibis laval ka publik, mis oli festivali ühe peakorraldaja Rein Villa teada Põlva kultuurikeskuses esmakordne.
Kuuest üleriigilisest harrastusteatrite festivalist on nüüdseks neli toimunud Põlvas. Festivali korraldasid Põlva kultuuri- ja huvikeskus, Põlva Linna Harrastusteater ja Eesti Harrastusteatrite Liit. Üritust rahastas Eesti Kultuurkapital. Väiksemaid toetusi tuli ka kohalikelt ettevõtetelt.

TIIA ALLAS


 
Milvi Torimi akvarellid Põlvas
15. novembril avati Põlva keskraamatukogu saalis Milvi Torimi akvarellinäitus. Kunstnik eksponeerib viimastel aastatel valminud akvarelle; kõige uuemad on loodud varasügisel Lätis Zvartava lossis rahvusvahelisel uue akvarelli sümpoosionil (osalejad Põhja- ja Baltimaadest; Intrenational Symposium The New Aquarelle 2002. Torimil olid kaasas ka abilised. Nii oli näituse avamisel tore kohtuda ka Ülle Meistri ja Ruudi Treuga, kes samuti akvarelli viljelevad. Avamisel osalesid Põlva kunstikooli õpilased koos õpetaja Voldemar Ansiga. Õpilastel oli huvitav Torimilt küsida akvarellitehnika nüansside kohta, Ülle Meister aga kõneles sellest, kuidas valmivad pildid kooliõpikutesse. Avamisele lisas meeleolu Põlva muusikakooli õpetaja Signe Pruusi viiulimäng. Käesolev näitus on Milvi Torimil Põlvas juba teine. 2000. aastal olid Põlva keskraamatukogu näitusevitriinis tema raamatuillustratsioonid.

KÜLLI OTS


 
Põlva kihelkond 550
Tänavu möödub 550 aastat Põlva kihelkonna esmamainimisest 1452. aastal.
Põlva Rahvahariduse Selts koostöös endise Põlva kihelkonna piiridesse jäävate omavalitsustega (Põlva vald ja linn, Laheda, Mooste ja Kõlleste vald) ja Eesti Ajalooarhiiviga märkis seda tähtpäeva 20. novembril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimunud kihelkonnapäevaga “Põlva 550”. Lühiettekannetega esinesid ajalooarhiivi arhivaarid Tiiu Oja (“Killukesi Põlva kihelkonna ajaloost”) ja Tõnis Möldre (“Põlva kihelkonna kultuuripärand”). Kihelkonnast pärit rahvaloomingut tutvustasid folkloorirühm Käokirjas Ülle Podekrati juhendamisel, tantsurühm Põlva Memmed Tiiu Kiudorva ja kapell Teeme Ära Epp Karro eestvõttel ning lõõtsamängija Heino Tartes. Demonstreeriti rahvarõivaid. Laheda, Põlva ja Mooste vald tutvustasid sõnas ja muusikas oma valla ajalugu ja tegemisi. Avatud oli näitus ajalooarhiivist leitud kihelkonda kajastavatest materjalidest. Maitsti ka rahvustoite.

REIN VILL

 

J Õ G E V A M A A

Maaraamatukoguhoidjate päev Jõgeval
Oktoobrikuu eelviimasel päeval kogunes kaks ja poolsada maaraamatukoguhoidjat Jõgeva kultuurikeskusesse teisele maaraamatukoguhoidja päevale.
Eesti maaraamatukoguhoidjaile oli kokkusaamine nii töine kui pidulik. Lisaks Jõgevamaa juhtfiguuridele kohtusid maaraamatukoguhoidjatega Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn ja Lääne-Virumaa Ühisomavalitsuse tegevdirektor Jaan Lõõnik. Raamatukoguhoidjad said teavet töölepingu sõlmimisega seonduvast, õppimisvõimalustest Viljandi kultuurikolled?is, ülevaate Eesti Rahvusraamatukogu e-teenustest ja andmebaasidest internetis. Austati ka 2002. aasta parimaid maaraamatukoguhoidjaid.
 
Lutsu “Kevade” sai 90aastaseks
5. novembril 90 aastat tagasi jõudis Eesti kirjanduse ühe loetuma ja tõlgituma teose, Oskar Lutsu “Kevade” esmatrükk trükikojast poelettidele.
Seda päeva tähistas Palamuse kihelkonnakoolimuuseum “Kevade” sünnipäevapeoga. Tänaseks on “Kevadet” ilmunud 19 trükki. Kihelkonnakoolimuuseumi giid Vaike Lapp rääkis sünnipäevalistele teose sünniloost ja tegelastest. Palamuse amatöörteater oli välja toonud uuslavastuse ““Kevade” 90 aastat hiljem”, mida mängiti klassitoas piduliste keskel. Lisaks teatrietendusele võisid pidulised soetada endale ka “Kevade”-aegseid kooliolusid kirjeldava brošüüri “Kui veel vitsahirmu jagati” ning nahakunstniku Koidu Kungla valmistatud hinnalise kinkekomplekti nahka köidetud “Kevadest”, “Suvest”, “Tootsi pulmast/Äripäevast” ja “Sügisest”. Lisaks nimetati maakonna kooliõpilaste seas välja kuulutatud “Kevade”- ja Palamuse-teemaliste T-särgi kavandite konkursi parimad tööd.

Põltsamaa kiriku taaspühitsemine – 50
9. novembril tähistati EELK Põltsamaa Niguliste kiriku taaspühitsemise 50. aastapäeva.
Pühakoda, mis hävis sõjatules 1941. aastal, hakati õpetaja Herbert Kuume eestvedamisel pärast sõda taastama ning taaspühitseti 9. novembril 1952. aastal. Seda sündmust tähistati tänavu rohkem kui kuu aega kestnud ürituste ja näitustega, mis kulmineerusid 9. novembril piduliku kirikukontserdiga ning vastuvõtuga Põltsamaa kultuurikeskuses.

Kümme “Tähetundi” Betti Alverile
22. ja 23. novembril peeti Betti Alveri mälestuseks X luulepäevad “Tähetund”, mille raames kogunes ligi 300 gümnaasiuminoort üle Eesti Jõgevale, et tähistada kirjanik Betti Alveri 96. sünniaastapäeva.
Seekordsete luulepäevade teemaks oli “Siuru kui kirg ja mäng.” Oma luuleetenduste ja -kavadega oli esinema tulnud 32 truppi. ?ürii koosseisus Andrus Vaarik, Jaak Allik, Ele Süvalep, Anu Malts, Heigo Teder, Monika Läänesaar, Aare Pilv ja Viljar Pohhomov selgitas välja parimad etendused, lavastused ja näitlejad. Avamisel andis SA Betti Alveri Fond välja aastapreemiad hariduse- ja kultuuri vallas Jõgeva endisele linnapeale Ants Pajule ja Jõgeva linnaraamatukogu juhatajale Sirje Naritsale. Humanitaarerialal õppivale tudengile Jõgeva linnast välja antava sihtstipendiumi vääriliseks tunnistati Marju Männik, kes õpib Viljandi kultuurikolled?is. Eripreemia anti Jõgeva gümnaasiumi õpilasele Meelis Põdersoole, kes on olnud mitmeid aastaid seotud Betti Alveri luulepäevade korraldamisega. Luulepäevade “Tähetund” emotsionaalsel lõputseremoonial kuulutati välja peaauhinna saaja, kelleks osutus Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel Aili Teedla juhendamisel. Aili Teedla pärjati ka kuldaväärt õpetaja tiitliga, millega kaasnes Jõgeva Majandusühistu poolt välja pandud “Tähetunni” logoga kuldne kaeleaehe. Laureaatideks osutusid Jõgeva gümnaasium, Viimsi keskkool ja Rapla gümnaasium. Nii peavõitja kui ka laureaadid said kutse minna esinema Tartu Sadamateatrisse. Anti välja ka mitmeid parima näitleja preemiaid.

KRISTI LAUSTAM

 

L Ä Ä N E - V I  R U M A A

Näitus “Moekas linnakodanik”
Rakvere linnakodaniku majamuuseumis on alates 7. novembrist avatud näitus “Moekas linnakodanik”.
Näitus, mida raamib XIX – XX sajandi vahetuse käsitöölise kodu, jätab mulje, nagu oleks pere koju tulnud. Võõrastetoas demonstreerib oma pidulikku kleiti peretütar ja majaproua jagab talle hea käitumise nõuandeid. Pereisa korrastab veel oma äripabereid. Köögis toimetab veidi lihtsamas kleidis köögitüdruk, kellele on maal elav kaapotkleiti ja pottmütsi riietatud vanem õde maalt külla tulnud. Ekspositsiooni täiendavad nn. saksatanud, mida kunagi siin majas elanud proua Sidron valmistas ja oma kodus müüs. Restauraator Tiina Põllu on need elegantsed ja õrnad esemed suurepäraselt taastanud. Lisaks on näha veel näiteid rõivastusest ja aksessuaaridest 1920. – 1930. aastatel, mil mood tegi läbi suuri muudatusi. Kleidid muutusid lühemaks ja lihtsamaks, moodi tulid lühikesed soengud, leiutati püsilokid ja nailonsukad. Eluviisid muutusid sportlikumaks, mood eksperimenteerivamaks.
 
9. novembril andis juubelikontserdi Rakvere Linnaorkester. Kontserdi õnnestumisse andsid panuse 10 aastat bigbändimuusikat viljelenud orkestrist välja kasvanud brassbänd ja saksofonikvartett solist Taimi Alaverega.
 
12. novembril esitles raamatukogus virtuaalset luulekogu “Olen mina aga täitsamees” Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants.
Autori riimistatud sõnavõtte, õnnitlusi, pühendusi jms. saab lugeda maavalitsuse koduleheküljel.
 
21. novembril esietendusid rahvamajas Rakvere koolinoorte luuleetendused “- …ja ma olen” ja “Ah, tšort”.
Siuru autorite loomingut on seadnud lavale Tiina Rumm ja Aili Teedla.
 
Virumaa Noorteorkestri Selts korraldas juba viiendat aastat selle tähtpäeva puhul Rakveres hingedepäeva kontserdi.
Esines Virumaa Noorteorkester dirigent Hando Põldmäe juhatusel. Külalistena tegid kaasa Jaan Sööt ja Kait Tamra. Meeldejäävaks kujunes Jaan Söödi poolt orkestri saatel lauldud Raimond Valgre laul “Muinaslugu muusikas”.
 
Rakvere Linnaorkester 10
Rakvere Linnaorkester tähistas 9. novembril oma 10. sünnipäeva kontserdiga kogu tegevuse vältel orkestrile peavarju andnud Rakvere gümnaasiumis.
Orkestri asutaja ja muusikaline juht Jüri Takjas peab seda kollektiivi üheks tähtsamaks asjaks oma elus, nimetab kümnendit küll raskeks, aga loovaks ja põnevaks. Orkester koosneb erielualadel tegutsevatest kohalikest võimekatest pillimeestest ning on tänaseni koos püsinud peaaegu algkoosseisus. Kontserdil tegid kaasa veel vanameister Uno Loop, Taimi Alavere ja Indrek Tamm. Kontserti juhtis Vello Mikk Eesti Raadiost. Tähtpäeva puhul ilmus orkestril värske CD, kus kuuleb salvestusi 1995., 1997., ja 2002. aastast.
 
Paku-nimeline festival
22. – 26. XI sai teoks Rakveres ja Lääne-Virumaal esimene Jaan Paku nimeline rahvusvaheline noorte kammermuusika festival “Rakvere 2002” põhikontsertidega Rakvere gümnaasiumi aulas.
Festival korraldati eesmärgiga luua võimalusi noortele õpilasmuusikutele uuteks kontaktideks ja loominguliseks mõõduvõtuks, teha võimalikuks maakonna koolides kuulata elavas esituses väärt klassikalist muusikat ning alustada töiseid ettevalmistusi 2003. aasta novembris toimuvaks rahvusvaheliseks noorte kammerorkestrite konkursiks, millega jäädvustada legendaarse muusikaõpetaja, Rakvere muusikakooli looja ning kauaaegse direktori Jaan Paku (26. XI 1901 – 8. XII 1979) nime.
Korraldajad Virumaa Noorteorkestrite Selts ELTS, Rakvere muusikakool ja Rakvere muusika- ja kunstikool Kaur näevad ettevõtmist kaheaastase tsüklina: tänavu festival, järgmisel aastal konkurss. Üles astus ühtekokku 36 mitmesuguses suuruses ja koosseisus kammeransamblit Lääne-Virust, Narvast, Kuusalust, Pärnust, Tartust, Kuressaarest ning Bollnäsi rahvakõrgkooli Vivaldi-ansambel Rootsist, kammerorkester Arkipelag Soomest, Dobele muusikakooli tšellokvartett Lätist, Eira muusikakooli klarnetiduo Soomest ja J. Mravinski nimelise laste kunstidekooli nr. 5 kammertrio Peterburist. Erilise publikumenu pälvis Narva muusikakooli klaveriduo (Pavel ja Pjotr Markov), Peterburi kammertrio, Bollnäsi Vivaldi-ansambel ja muidugi festivaliorkestri kontsert, millest kujunes pidustuste tipphetk.
Virumaa Noorteorkestri baasil moodustatud ka festivaliorkestris oli võimalus osaleda kõigil soovijail. Orkestriga tegi tööd Andres Mustonen, kes esines orkestri ees solistina, mängides A. Vivaldi viiulikontserti. Festivali kontserte kuulas ja hindas ?ürii – Uus Tallinna Trio, kes peale kokkuvõtete tegemist andis ka ise väikese kontserdi. Veel andsid kontserdi Tallinna muusikakeskkooli metoodik-õpetaja Tiiu Peäske õpilased, kellel seisab ees osavõtt mitmest tõsisest võistlusest. Tegutses festivaliklubi, toimusid õpetajate arutelud-mõttevahetused, et kokku leppida edasiste koostöövõimaluste üle, anti kontserdid Haljala, Kadrina ja Kuusalu gümnaasiumides, käidi Kadrina kalmistul meenutamaks seal puhkavat õpetajat Jaan Pakku.
Festivali lõpetamisel andis saalitäie rahva ees Rakvere uus linnapea Andres Jaadla kindla lubaduse asuda järgmise Jaan Paku nimelise rahvusvahelise muusikapeo korraldustoimkonna etteotsa.

 

I D A - V I R U M A A

Alates 6. novembrist sai Kohtla-Järve Valge saali kunstigaleriis imetleda prantsuse gobelääne XIX sajandist kuni tänapäevani. Näitusel eksponeeritud 67 kunstiteose hulgas oli nii koopiaid kui originaale. Gobeläänid toodi Eestisse Peterburist, kus prantslastest omanikud nõustusid näituse kuraatori Natalia Linniku ettepanekuga korraldada sellega ringreis. Piltvaipadel on kujutatud enamasti piibli ja rüütlielu teemasid, kuid ekspositsiooni kuulus ka näiteks maailmakuulsa “Mona Lisa” gobeläänkoopia. Klassikalise gobelääni valmistamine on väga töömahukas protsess; üks osav meister suudab aastas kududa vaid ühe ruutmeetri.
 
9. novembril tähistas 45. sünnipäeva piduliku kontserdi ja koosviibimisega Sonda rahvamaja. Esinesid rahvamaja kollektiivid ning tänati nii endisi kui tänaseid taidlejaid. Anti välja Sonda aukodaniku tiitel, mille pälvis postuumselt omaaegne tuntud ja armastatud tantsujuht Inna Malva, kellel oli tänavu 75. sünniaastapäev.
 
14. novembril tegid Tartu ülikooli maalikunstitudengid ja nende õppejõud dessandi Jõhvi kunstikooli, kus rohketele huvilistele demonstreeriti action paintingut. TÜ maalikunsti õppetooli juhataja ja Eesti Kunstnike Liidu presidendi Jaan Elkeni sõnul ei sea värvimärul endale eesmärgiks kõrget kunsti, vaid on rohkem kunstnike siseringi asi, mis toimib pingete vabastamisena. Publik jälgis teraapilise maiguga siseringi märulit haudvaikselt kui ülimalt salajase tsunfti riitust.Võimaluse näppu harjutada said ka Jõhvi kunstikooli õpilased, kelle töö kunstikorüfee Jüri Kase arvates üliõpilaste omale sugugi alla ei jäänud.
 
19. novembril leidis Jõhvi kultuurikeskuses aset Eesti Ukraina Seltside Ühenduse korraldatud festivali “Põhjatäht” kontsert. Publik võttis Tallinna, Tapa ja Sillamäe taidlejaid nii hästi vastu, et nood loodavad varsti taas esinema tulla. Üritusse olid kaasatud nii Ukraina, Leedu, Komi ja kui ka Tallinnas tegutseva rahvuskultuuriseltside ühenduse Lüüra kollektiivid.

KAARIN VEINBERGS

 

H A A P S A L U

Mikko Tiittaneni fotonäitus
Novembri algusest on Haapsalus hotell Promenaadi fuajees avatud Mikko Tiittaneni fotonäitus “Vaateid kiviaedade vahelt –- Saaremaa ja Lääne-Eesti inimene ja loodus”.
Mikko Tiittaneni pildid on tehtud aastail 1998 - 2001 Saaremaal, Matsalus, Hiiumaal, Haapsalus, Muhus jt. Lääne-Eesti kaunites kohtades. “Esimese pildiretke Eestisse tegin 1996. aasta maikuus. Käisin siis Saaremaal ja Matsalu looduskaitsealal. Matsalus kogesin valgepõsk-laglede hiigelparvi pildistades oma elu tipphetki. Mäletan laglede hommikust õhkutõusu ja seda, kuidas tohutu parv Meelva põldude kohal paksust hommikuudust nähtavale ilmus. Saaremaalt jäid meelde mereline Sõrve poolsaar ja vanad idüllilised külad. Sain sel korral kaasa vaibumatu igatsuse Eesti järele. Hiljem huvi Eesti looduse vastu süvenes ja muutus lõpuks auahneks eesmärgiks pildistada Lääne-Eesti merelist loodust ning saada võimalikult kõikehõlmav pilt selle rannikualast, saartest, loodusest ja inimestest. Linnade tõtliku eluviisi võisin täielikult unustada. Vaimustusin maainimestest, nende kommetest ja vähenõudlikust ning looduslähedasest eluviisist,” ütleb fotograaf oma näituse saateks.

 

V I L A J A N D I

Laidoneri mälestusmärgi konkurss
Kindral Johan Laidoneri Selts korraldab Johan Laidoneri mälestusmärgi konkursi. Tööde esitamise tähtaeg lõpeb 3. II 2003.
Viljandi linnavalitsus toetab üritust 55 000 krooniga ning kui Johan Laidoneri Seltsi liige pakub linnavalitsus seltsile abi ka korraldusliku poole pealt. Konkursitingimused leiab Viljandi koduleheküljelt: www.viljandi.ee. Parimaks tunnistatud töö autori(te)ga sõlmitakse tööleping mälestusmärgi teostamiseks. Võistlustöödest koostatud näitus pannakse üles kaheks nädalaks pärast võitja väljakuulutamist. Mälestusmärgi avamine on kavandatud 12. II 2004. a. kindral Johan Laidoneri 120. sünniaastapäevaks. Info Viljandi innavalitsuse arhitektuuriameti arhitektilt Leelo Saarelt, tel. (043) 54 743 või e-posti aadressil: leelo@lv.viljandimaa.ee.