“Tallinna kirikurenessanss”
Tallinna kultuuriväärtuste amet selgitab

Tallinna asutamisest saab varsti 850 aastat. Linn on oma pika eluea jooksul olnud ida ja lääne kultuuri kohtumispaigaks, Hansa Liidu kaubandusteede ristumiskohaks ning mitmete riikide võimuvõitlusobjektiks. Tallinna ajalugu on keeruline ja eri ajajärgud on jätnud meie linnale unikaalse kultuuripärandi. Eelkõige võib tunda rõõmu haruldaselt terviklikult säilinud keskaegse vanalinna üle, mis kanti 4. detsembril 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Tallinna uhkuseks on ka kirikud, mis on linna ajaloolise arhitektuuri hulgas erakordselt oluline osa meie kultuuripärandist.
“Tallinna kirikurenessanss” on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuste konserveerimise, kirikutornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Soovime linnakodanikele ja turistidele põhjalikumalt tutvustada kirikute ajalugu, traditsioone ja kultuuri. Kirik on sajandite vältel olnud paljudele vaimseks pidepunktiks, tänapäeval tuleb enam rõhutada ka kirikutöö kohalikke traditsioone ning tugevdada sidet kodulinna kultuurilooga. Kirikutega seostuvad muinsuskaitse, vaimsus, muusika- ja sotsiaaltöö, kunst ning turism. Loodetavasti on Tallinna elanikele hingelähedane vähemalt üks nendest valdkondadest; projekt “Tallinna kirikurenessanss” ongi leidnud avalikkuses tähelepanu ning poolehoidu.
“Tallinna kirikurenessanssi” rahastab Tallinna linnavalitsus, projekt kestab viis aastat. Aastatel 2002 – 2006 kavandatakse restaureerida 22 Tallinna kirikut, eelarveks on planeeritud 80 miljonit krooni. Kahtlemata lubab projektieelarve suures mahus teha nii ajalooliste hoonete kui seal paiknevate kunstivarade restaureerimistöid ja trükkida infomaterjale. Kuid muinsuskaitsele pühendunud teavad suurepäraselt: töö mälestistega ei lõpe iial ning sageli vajatakse abi ka väljastpoolt, seda nii teadmiste kui materiaalse toetuse osas. Niisiis on “Tallinna kirikurenessansi” projekt avatud kõikidele huvilistele. Kirikute erakordselt mitmetähendusliku positsiooni tõttu loodame nii muinsuskaitsespetsialistide, koguduste liikmete, ajalooliselt Tallinnaga seotud riikide välissaatkondade, turismiedendajate, kultuuriorganisatsioonide kui linnakodanike huvi. Projekt on otseselt seotud Tallinna kui kultuurilinna mainega ning seetõttu ka linna majanduselu edendamisega. Ise Tallinna ajalugu väärtustades tagame ka võõraste lugupidamise ja huvi kauni ajaloolise linna vastu.

Tallinna kirikute restaureerimise projekt “Tallinna kirikurenessanss”

Kirik on sajandeid kujundanud inimese vaimset ja füüsilist keskkonda. Ka tänapäeva muutuvas linnas vajatakse pidepunkte – kohalike traditsioonide säilimine on oluline nii ühiskonnale kui igaühele meist.
Kirik ja muinsuskaitse
Tallinna kirikuhooned koos kirikaedade ja kunstivaraga on unikaalne kultuuripärand. Eesti on ühinenud “Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga”, mis rõhutab ka avaliku võimu rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Vastavalt muinsuskaitseseadusele vastutab mälestise säilimise ja korrashoiu eest omanik. Enamik Tallinna kirikuhoonetest kuulub Tallinna linnale. Kirikute kultuuriväärtuste süsteemne ja teadlik käsitlemine tagaks varade säilimise ja ohutu kasutamise nii Tallinna linna kui ka koguduste poolt.
Kirik ja vaimsus
Kirikud visualiseerivad Tallinna siluetis meie ajaloo vaimse osa, mille tähelepanuta jätmine tähendaks lünka meie ajaloos ja tänapäevas. Kiriku rolli võib iseloomustada märksõnadega “palve” ja “pühitsus”. See roll ei ole kaasajas muutunud. Igale inimesele on vajalikud vaikuse- ja mõtisklushetked, võimalus astuda kõrvale rutiinist. Parim paik selleks on kirikuhoone, kuhu kutsutakse palvele nii linnaelanikke kui ka külalisi. Kirik avab oma uksed igale soovijale.
Kirik ja muusikatöö
Oivalise akustikaga kirikud on olulised Tallinna kontserdipaigad, kirikute orelid moodustavad aga unikaalse “orelimuuseumi”. Eesti iseseisvuse aastakümnel on Tallinna kultuurikalendrisse tõusnud mitmed populaarsed kirikumuusikafestivalid. Kirikutes annab aasta läbi kontserte hulk tuntud välismaiseid ning kohalikke koore-ansambleid, enamik neist kontsertidest on tasuta. Paremate kontserdivõimaluste loomine ja orelite taastamine annab võimaluse tutvustada kirikutes kõrgetasemelist muusikat.
Kirik ja sotsiaaltöö
Kirik on läbi aegade teinud sotsiaaltööd, et toetada vanu, haigeid ja ühiskonna arengust mahajäänuid. Ühendades riigi, kohaliku omavalitsuse ja kiriku jõud, on meil võimalus luua inimväärne elukeskkond – nii vaimses kui füüsilises mõttes – suurema hulga ühiskonnaliikmete jaoks.
Kirik ja turism
Tallinna külalised tulevad siia sageli ajaloo ja vana arhitektuuri pärast. 2000. aastal külastas näiteks Tallinna toomkirikut, üht tähtsamat Tallinna ja Eesti turismiobjekti, üle poole miljoni turisti. EELK on juba algatanud projekti “Teeliste kirikud”, mille eesmärk on pakkuda sise- ja välisturistidele paremaid tingimusi kirikute külastamiseks. Meie saame sellist algatust vaid kiita ja toetada. Tallinna kirikute külastusvõimaluste paranedes suureneb ka Tallinna väliskülaliste arv ja edeneb linna majanduselu.
Renoveeritud Jaani Seegi kiriku uus omanik on Armeenia Gregoriuse apostliku koguduse näol. Rüütli tänaval raskejõustiku majana kasutatud hoone on meisterlikult restaureerituna taas enda kasutusse saanud Rootsi-Mihkli kirik. Laboratooriumi tänavas on kujunenud elujõuline Kolmkäsi Jumalaema Ukraina kreekakatoliku kirik. Kirik on arhitektuuriliselt võluv kooslus paekivist aidahoonest tänavapoolsel küljel ja XIX saj. lõpus Oleviste kiriku leerimajaks ümber ehitatud neogootikast hoovipoolsel küljel. Vaatamata noorusele kirikuna, peidab hoone tähendusrohket maailma, mis sisaldab keldrikorruse hobusekolju ja puhastustule trepid, kirikusaali üksikikoonide ja suurepärase ikonostaasi ning ka hoovis elutsevad linnud.
Keskaegsetest kloostritest kuuluvad projekti Katariina kloostrikirik ja selle uuest söögisaalist XIX sajandil ümber ehitatud Peeter-Pauli kirik ning endine Mihkli kloostrikirik, mis tänapäeval kuulub apostliku õigeusu eesti kogudusele ja kannab Issandamuutmise kiriku nime. XIX sajandi I poolel klassitsistliku kujunduse saanud Issandamuutmise kiriku fassaadidel on viimase renoveerimise käigus välja tulnud veidi kõrgemal asunud varasemate akende kohad, markeeritud ja eksponeeritud on osa algsest lõunaportaalist.
Vanalinna kirikud kuulusid II maailmasõjani kas saksa, vene või rootsi kogudustele, kuid XIX sajandi lõpuks oli tärkav eestlaskond jõudnud niikaugele, et ehitas esimesed suured eesti koguduste kirikud Tallinnas. Kui Jaani kirik jäi Tallinna hilisgootika keskpäraseks koopiaks, siis Lääne-Eroopa romaanipärasest katedraaliarhitektuurist lähtuv Lasnamäe paekivil särada laskvast Kaarli kirikust kujunes Eesti XIX sajandi sakraalarhitektuuri tippteos.
Kaarli kirikust alguse saanud puhtalt tahutud krohvimata paekivi kasutamine leidis järgimist Kalamaja Kalju palvela ehitusel. 1902. aastal valminud vabakoguduse kivist palvela eristus nii materjali kui ehituskunstilise kvaliteedi poolest teistest omaaegsetest valdavalt puidust palvemajadest selgelt. Tõenäoliselt ehitati palvela puhtalt tahutud paekivist ja neogooti stiilis just rahastajaks olnud parun Voldemar von Uexküli kui suure paekivi ja neogootika austaja soovi kohaselt – tema Laitse mõisahoonegi on ju ehitatud paekivist ja neogooti stiilis.
Tallinna vanim puitkirik, õigeusu Kaasani kirik Liivalaia tänavas saab peatselt samuti XVIII sajandil ehitatud renoveeritud kaaslase, Siimeoni ja Hanna kiriku Ahtri tänavas. Viimane on Issandamuutmise kiriku kõrval teine eestikeelsele õigeusu kogudusele kuuluv kirik. Siimeoni ja Hanna kirikust saab EAÕK peakirik. Moskva patriarhaadile alluvat Aleksander Nevski katedraali on nii venestamise sümbolina kui liigse slaaviliku dekoratiivsuse pärast aegade jooksul tahetud lammutada või ümber ehitada Iseseisvuse panteoniks. Sellegipoolest seisab kirik kindlalt, olles eestlastele tänuväärt ajalootähis ja välisturistidele eksootiline vaatamisväärsus.
Nikolai Imetegija nimelisi apostliku õigeusu kirikuid on Tallinnas koguni kaks: neist vanem asub Vene tänavas ja noorem Koplis Treiali tänavas. Vene tänava Nikolai kirik on Tallinna ainuke klassitsistlik kirik, mille eelkäija rajasid Vene kaupmehed juba keskajal.
Väärika ajaloo, uhkete sammaste ja vaskselt säravate kuplitega vanalinna Nikolai kõrval on Kopli Nikolai kirik kui nimekaimu vaene sugulane – väike ja puust. Vene-Balti laevaremonditehase töölisasula kiriku projekteeris 1935. aastal arhitekt Aleksander Vladovsky, kes revolutsiooni eest põgenedes elas ka ise mõnda aega sealsamas Koplis Beckeri tehase ametnikemajas. Tüüpilise historitsismiajastu esindajana valis ta arhitektuuri rikkalikust varasalvest stiile vastavalt paremale äratundmisele. Valik juugendstiili kasuks 1930. aastate keskel on üllatav, kuid põhjendatud, sest Kopli piirkonna väljakujunemise aegu XX sajandi algul moodne juugend märgistas ka töölisasula ehitisi võtkem või Vene-Balti laevaremonditehase torniga klomppaest peahoone või barakiakende juugendlik prossijaotus.
Koplist linna poole jääb Sitsi tänava äärde teine tehaseasula kirik, Kõikide Kurbade Lohutaja Jumalaema kirik. Kirik sai Balti Manufaktuuri tehase- ja barakihoonete ning uue viiekordse elamu taga nähtavaks aastal 1999, mil valmis sibulkupliga nelitis. Tegelikult pesitses 1980. aastatel ehitatud silikaataia varjus väike punastest tellistest õigeusu kirik juba vähemalt 1913. Aastast peale. Millal ja mis otstarbel hoone algselt ehitati on teadmata, kuid Balti Puuvillavabrikut käsitlevatel 1913. aasta plaanidel on kirik olemas.
Nõmmele on mitu kirikut kerkinud tänu Glehnide perekonnale, kes erinevatele uskkondadele XX sajandi teisel kümnendil krundi kinkis. Raudtee ääres sai krundi õigeusu kogudus, kes 1923. aastal ehitas Ristija Johannese kiriku. Nii nagu hiljem Koplis, kasutas kiriku arhitekt Vladovsky siin juugendstiili, mis on Eesti kirikuarhitektuuris erandlik. Teisele poole raudteed sai koha luterlik Nõmme Rahu kirik, mille hoonegi kuulus varem Glehnidele, kes seal ebaõnnestunult tööstustootmist püüdsid arendada.
Projekti noorim kirik on Peeteli kirik Pelgulinnas, mille kõrget torni allakirjutaja lapsena tuletõrjetorniks pidas. Noorusele vaatamata on aastal 1938 valminud hoone kiriku kui hooneliigi seisukohalt märkimisväärse tähtsusega. See on üks esimesi kogudusekeskuskirikuid ja ajaloolisest seisukohast ainuke esimese Eesti Vabariigi ajal Tallinnasse (v.a. Nõmme) ehitatud kirik.