Tiia Johannson Kelomees 8. IX 1965 – 11. VI 2002

Eesti kunsti on tabanud taas kaotus. Meediakunstnik ja -teoreetik Tiia Kelomees lahkus raske haiguse tagajärjel 37. eluaastal.
Ta omandas kunstihariduse esmalt Tallinna kunstikoolis 1979 – 1983 ning seejärel Tallinna Kunstiülikoolis 1988 – 1994. 1984 – 1987 õppis ta Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, kuid tegutses ka siis aktiivselt ülikooli kunstikabinetis Andrus Kasemaa käe all. Uue meediaga puutus ta esmakordselt lähemalt kokku 1990. aasta kevadel Helsingi Kunstiakadeemias õppides. 1994. aastal alustas ta Eesti Kunstiakadeemias magistriõpinguid ning 1997. aastal kaitses ta seal esimesena magistrikraadi võrgukunsti alal. 2000. aastal alustas ta Lapi ülikoolis doktoriõpinguid audiovisuaalse meedia kultuuri osakonnas.
Eesti kunsti tuli Tiia Johannson maalikunstnikuna, kuid pühendus juba 1993. aastast video- ja võrgukunstile. Koos abikaasa Raivo Kelomehega olid nad esimeste Prantsuse-Balti videofestivalide eesotsas, 1997. aastal võitis ta Vilniuses Prantsusmaa ning Balti- ja Põhjamaade videofestivali grand prix. Sellest ajast on ta pidevalt esinenud rahvusvahelistel video-, filmi-, netikunsti – uue meedia festivalidel. 1997. aastal osales ta Dessau “Ostranenie’l” ja Palermo “L’immagine leggera’l”, 1998. aastal Washingtonis “Nomadnet’il”, Zürichis “Viper’il”, Istambulis “Art Agora’l”, sai Tokyos “The Age of Streaming Media” festivalil pronksmedali; 2000. aastal Stuttgartis, Ohios, Johannesburgis, Firenzes, 2001. aastal Montrealis, Skopjes, Ateenas, Ekvadoris, Dublinis, pälvis Balis online-video kategoorias I auhinna ja Tokyos “Post-Cagian Interactive Sounds” festivalil pronksmedali. Veel tänavu jõudis Tiia Johannson osaleda New Yorgi Whitney võrgubiennaalil, Vancouveri digitaalse taskugalerii rahvusvahelisel näitusel, St. Johni “Networks” festivalil ja mujalgi. Aga see on tõesti vaid väike osa tema viimase viie aasta rahvusvahelistest esinemistest.
Tiia Johannson on eesti uue meedia üks pioneere ja kõige järjekindlamaid edasiarendajaid. Tema loomingu tähenduse avastamine seisab alles ees. Tema haiguse tõsidusest teadsid vaid kõige lähedasemad. Tiia Johannson oli kogu aeg meie kõrval: ta oli võrguportaali “Latera” aktiivsemaid osalejaid, arutati siis kunstiõpetuse reformimist või edastati kunstiinfot. Aadressil http://xtiiax.gz.ee võib igaüks külastada Tiia Johannsoni oma muuseumi “Self.Museum”.

Eesti Kunstnike Liit
Kultuurileht Sirp

Ärasaatmine toimub 15. juunil kell 13 Pärnamäe krematooriumi kabelis.