Malmi aeg

Me tuleme ajast, kus kindlaim ühik oli eilne päev. Anastava jõu käsilased tahtsid meie tulevikku endale ja vähe lohutab, et oli väga palju selliseid tahtjaid. Nad lükkasid tuhandeid peresid ja elusid “hunnikusse” ja “eemale” sellise julma ükskõiksusega, mille väljamõtlemiseks peab olema hea ulmekirjaniku fantaasia. Nõnda läks oma eluga “eemale” ka selle loo kangelane – XX sajandi esimese poole üks tugevam eesti reklaamimees, fotograaf, kollektsionäär, kirjastaja ja üldse liidri karakteriga Harry Aleksander Fritz Malm. Saatuse tahtel Eestisse jäänud Malmi poeg Sven hoiab oma isa kirjutatud ja köidetud ülipõhjalikku elulugu kui kullatera. 

6.jpg (10770 bytes)
Harry Aleksander Fritz Malm 22. VI 1897 – 17. IX 1967.

Harry Aleksander Fritz Malm sündis Eestimaa kubermangulinnas Revalis 22. juunil 1897. aastal raudtee töödejuhataja neljalapselises peres. Esimestest elupäevadest alates hakkas tema saksa vanaema vaigistama väikese Fritzi “musikaalsust” spetsiaalse membraaniga, milleks oli kõige tavalisem suhkrutoos. Algteadmisi kooliks sai Fritz kodu vastasmajas elanud nõudlikult proua Müllerilt, et võiks seejärel edasi õppida Oleviste kirikukoolis 1907 – 1911. Malmi päevikust ilmneb, et tervis oli talle siis peamine teema, üks kentsakamaid on mälestus, kuidas talle enne silmakae operatsiooni pandi prilliraami tumesinine klaas, sest omavanuste seas oli palju narrimist. Kuni lõpuks kae opereeriti. Siis muutus kõik, õppeedukus, käitumine. Samas koolis õppis noor Malm selgeks ka raamatuköitmise ja teenis sellega tasapisi endale taskuraha.
 
Lukksepa ja joonestajana
Oleviste sega-algkoolist pandi see püüdlik poiss poiste Hansakooli, mis töötas reaalkooli õppekaval. Ja siis saabus ootamatu krahh – kodune rahapuudus sundis koolist lahkuma. Alles lapseohtu noormees leidis aga õnneks tööd õpipoisina oma onu juures Tartus. Ise tõdes ta rõõmuga, et kalduvused äriajamiseks olid tal juba siis, 1910. aastal, kindlalt olemas: nad käisid onupojaga pühapäeviti täiturul mänguasju ühest otsast kokku ostmas ja teises otsas kallimalt edasi müümas.
15. sünnipäevaks ostis isa talle juut Guinini käest esimese täismehe ülikonna, mis pidas vastu koguni kolm kuud. Harry A. Malm lükkas oma iseseisvuva elu jooksma nii, nagu kasvas ülikonna mõõt. Kõigepealt asus ta poeselli kohale suures Ploetze Baumanni äris. Õhtud möödusid uue piltpostkaartide harrastusega, mis sidus teda rahvusvahelise kollektsionääride ühingu väljaande Globusega. Seejärel üle maailma vaatekaarte saates õppis ta selgeks ka inglise keele.
Aastal 1913 tabab Malmi tema esimene südamehaigus; arsti tungival nõudmisel tuli kaupmehe ametist loobuda. Appi ruttas üks tuttav, kes andis soovituskirja Volta vabrikusse minekuks, ja 1914 ongi joonestaja õpilane vabriku ukse taga hakkamas. See amet sobis talle: oma kunstikalduvustest oli ta juba varem teadlik ning veel elu lõpuski tegi ta Rootsis heal meelel tellimise peale eksliibriseid ja muud pisigraafikat.
Voltas edutati teda ametiredelil.
1915. aasta 18. oktoobril leeritati Harry A. Malm Niguliste kirikus. Ta pidas end tõeliseks täismeheks, julges juba suitsu suunurka panna, käis usinalt ka pidudel. Ainult naist ei leidnud, sest oli hirmus lahja ja väikesekasvuline. Samal põhjusel ei võetud teda Esimesse maailmasõtta. Voltas aga ei tõsteta palka, pika kaalumise peale otsustab Malm võtta lõpparve, ta saadetakse rahvaväe komisjoni ja tahetakse karistuseks rindele saata, millest päästab sinine pass.
Ja siis alustab ta taas õpipoisina, nüüd lukksepa töötoas. Omal ajal oli samas töötanud ka ta isa. Lukksepakojale järgnes Vene-Balti Laevatehas, kus ta kohe juba vanemjoonestaja tööd saab. Rahulik elu oli tagasipüüdmatult lapsepõlve jäänud, algas revolutsioon oma koosolekute, miitingute ja tohutu segadusega. Sakslane lähenes ja uisapäisa evakueeritud tehastes tööd ei olnud.

“Korjajast” saab Eesti esimene filmiplakatikunstnik
1917 asutas Harry A. Malm koos eestimeelsete meestega esimese Eesti filatelistide seltsi Tallinna Korjajate Ring, mis nimetati järgmisel aastal ümber: Rahvusvaheline Korjajate Ühing Eesto. 1925 pandi Reaalkooli üles suur näitus, kus esitleti ka Malmi “Eesti Kirjamarkide Kataloogi”, mida hinnati kui esimest Eesti margiuurimustööd. 1939. aastal tunnistati Eesto likvideerituks.
Elades oma elust iga hetke kui esimest koolipäeva, sai Harry A. Malm tuttavaks paljude inimestega. Tema avatud loomus, sõbralik, kindel ja mis peamine – veenev loomus, on talle avanud pea kõik uksed. Peale Esimest maailmasõda sai ta asjaajajana tööle haridusministeeriumi muinsusvalitsusse. Lisaks päevatööle kribis ta otsese ülemuse Kristjan Raua soosingul vappide ja lippude näidiseid, nii Eesti kui Tallinna variante. Ja, oh õnne, ka abikaasa leidis ta samast. Pere aga nõudis suuremat sissetulekut kui üks riigifirma seda pakkus. Nii hakkaski Malm kõrvaltööna ärimeestele reklaame joonistama ja Eestis jälle esimesena kinodele reklaamdiapositiive valmistama. Need tööd jäid silma pressibüroo direktorile, kirjanik Jaan Lintropile, kes kutsus Harry A. Malmi vastasutatud ETA reklaamiosakonna juhataja kohale. Samal päeval kui selles osas käed löödi, kutsus riigisekretär Terras aga Malmi Toompeale ja pakkus talle oma abi kohta. Aga sõna oli juba mujale antud ja uuele kohale ülehüppamine polnud enam võimalik.
Harry A. Malm elas mitme mehe eest, perele ja tööle lisandus veel terve rida huvialasid. 1922 astus ta Tallinna Meestelaulu Seltsi, 1927 Eesti Reklaamfilmi, mida hakkas ise juhtima, jätkus töö kollektsionääridega. 1925 korraldas ta kollektsionääridele rahvusvahelise näituse, kus esitles ka oma “Eesti Kirjamarkide Kataloogi”, mis pälvis grand prix’.
 
Foto südames ja leivaks reklaam
Ja loomulikult FOTO. See puhtisiklik, sisim, peaaegu et võõraste eest kaitset vajav ümbritseva maailma nägemise viis, endast tuge leidev, ent ometi kõvasti elus kinni. Ja lõputu uudishimu. Igatahes aastal 1925 valitakse Harry A. Malm Eesti Foto-Klubi välissekretäriks ja juba järgmisel aastal toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline fotonäitus. Teadmisi oli kogunenud küllaga ning samal aastal ilmus esimene osa “Eesti Foto-Almanakist” (kokku ilmus neid viis osa, viimane 1932, kusjuures Malm üllitas neid omal kulul). 1931 tuli välja “Eesti Fotograafia Oskussõnastik”, hakkas ilmuma üks ütlemata kaunis väljaanne – Malmi kirjastatud ajakiri Fotokunst, mis aga kahjuks sai ilmuda vaid 1932. aasta lõpuni ja seda mitte halbade ilmade tõttu.
Mitmete arusaamatuste tõttu Eesti Foto-Klubi lagunes ja Harry A. Malm lõi 1928. aastal uue organisatsiooni, Tallinna Fotoühingu ning oli selle esimees kuni 1935. aastal kaks organisatsiooni Tallinna Fotoklubi nime alla ühinesid, esimeheks ikka Harry A. Malm.
Kõigele lisaks oli Malm ka tugev fotograaf, lemmikteemaks kindlasti vana Tallinn ja vana Tartu (eriti kaunid on värvipildid), aga ka maastikud ja portreed.
Üks oluline tahk Harry A. Malmi tegevuses on veel, see on fotopedagoogika, kõikvõimalikud kursused, mitmetes asutustes, Eesti Raadios, erialaartiklid jmt.
See oli tõesti tippaeg, ka perekond õitses, ole ainult mees seda õnne vastu võtma... kuni lõpuks hakkas tüli kiskuma. Protsess sai alguse ETAst, konflikt paisus ja lõppes Malmi lahkumisega. Ta avas omanimelise reklaamifirma ning uskumatu, kuid ligi 60 protsenti ETA klientidest tuli tema kui usaldusväärse partneri juurde üle. Nii et äri puhkes kohe, polnudki aega idaneda, Malmi ümbrus hakkas inimesi magnetina ligi tõmbama.
Samal ajal aga imbub Hitler tasakesi ühelt poolt Eestisse, Stalin marsib penikoormasaabastega teiselt poolt. Kui sa ei tea, kas homme panna selga kasukas või supelpüksid, siis ei oska küll reisiks valmistuda. Kõigepealt anti “armuaega” – 28. augustil 1940 lubati Malmil firma likvideerida ning ehkki ta õpetas Kõrgemas Kunstikoolis fotograafiat, oli tulevik enam kui kahtlane. Otsus polnud kerge, aga siiski ainus mõistlik lahendus: lahkuti Rootsi, kus Malmi elu kulges sealsete seaduste järgi kuni 17. septembrini 1967.
Elu oma reaalsete kaelkookudega vormib inimesi ja annab ajastule näo. Isiksuse sügavusest, enda tahtest tuge leidev, aus, kõvasti elus kinni, tihti ka sisemuses kaitset otsiv, aga väliselt maailma nägemisest vaid rõõmu tundev inimene vormib oma ajastu, millesse jäi ühe siiamaani minimaalselt tunnustatud mehe aeg. See oli MALMI AEG. 

ÜLLE LILLAK