T E A T E R

Uuslavastus Von Krahlis

Liina Vahtrik Erki Laur & Nikodemus

Täna esietendub 10. hooaega tähistavas Von Krahli teatris “No More Tears”.
Selle pisaratevaba loo lavastaja ja kujundaja on juba kuulsust kogunud tandem Tiit OjasooEne-Liis Semper. Lavastus “No More Tears” põhineb kolme autori Mishima, Kane’i ja Lake’i – tekstidel. Teleshowdest on lavastusse tuletatud dialoogid à la “Miks sa oma venda noaga lõid? – a tema lõi mind esimesena!”. Tavalised inimesed oma tavaliste juttudega. Sarah Kane sündis 1971. a. Kirjutas, et elu on liiga pikk, ja tappis end 1999. a. Avaldatud on tema viis näidendit, millest esimese, “Blasted’i”, esmalavastust Londonis käis vaatamas ainult 1000 inimest, aga millest kirjutati rohkem kui ükskõik millisest näidendist sel aastal. Kane’i tööd paistavad silma erakordse julmuse, ääretu poeesia ja õrnusega. Praeguseks on ta klassik, keda lavastatakse üle terve maailma. Tema näidendist “Crave” on lavastuses üks monoloog – üks ilusamaid monolooge armastusest. Yukio Mishima sündis 1925. a. Teda on nimetatud üheks kõige silmapaistvamaks ja andekamaks kirjanikuks Jaapanis pärast II maailmasõda. Mishima kirjutas luuletusi, romaane, näidendeid, esseid, tegeles body-buildinguga, oli ohvitser ja 45aastasena, oma karjääri tipul, sooritas rituaalse enesetapu seppuku. Tema elu, looming ja surm olid tugevalt mõjutatud samurai-väärtustest ja nende kadumisest uuenevas Jaapanis. Mishima näidendit “Sotoba Komachi” esitatakse Eestis esmakordselt ja tervikuna. Osades Tiina Tauraite, Liina Vahtrik, Erki Laur, Juhan Ulfsak ja Taavi Eelmaa (külalisena).
 
Murdmaa lavastus Vanalinnastuudios
9. II esietendub Vanalinnastuudio suurel laval šveitsi kirjaniku Max Frischi “Härra Biedermann ja tulesüütajad”, mida ta ise on nimetanud “õppetunniks” ilma moraalilugemiseta.
See algselt kuuldemänguna kirjutatud (1953) ja auhindadega pärjatud teos ilmus 1961. aastal eesti keeles Aleksander Kurtna tõlkes raamatuna ja kõlas eetris Eesti Raadios V. Panso lavastuses ja Ruut Tarmoga nimiosas. Aastal 2000 valmis uus kuuldemäng Ain Prosa lavastuses. “Biedermanni” on varem mängitud ka teatrilaval – 1976 lavastas selle Noorsooteatris Kaarin Raid. Vanalinnastuudio jaoks pakkus “Biedermanni” välja Mai Murdmaa, tal oli oma selge nägemus juba algusest peale olemas. Ja nii ongi Murdmaa nii lavastuse re?issöör, kunstnik kui ka koreograaf. Kui Frisch oma kuuldemängu näidendiks kirjutas, viis ta sisse koori – rääkiva koori. Murdmaa kasutab talle omaselt kommentaatori rollis tantsivat koori ja professionaalseid tantsijaid (Tatjana Järvi, Irina Pähn, Tiina Mölder ja Taavet Jürgens), kusjuures tema koreograafia põhinebki tantsijate improvisatsioonil. Muusikalised improvisatsioonid on Olav Ehalalt, kes ühtlasi mängib ka teenijanna preili Anna rolli. Lavastuses teeb kaasa veel üks põnev külaline – Raivo Järvi, kes astub üles autori rollis. Vanalinnastuudio näitlejaist mängivad Raivo Rüütel (nimiosas), Lauri Nebel ja Robert Gutman (tulesüütajad) ning oma uues koduteatris esimest rolli mängiv Angelina Semjonova (proua Biedermann). Murdmaal on õigus, “Biedermann” kõlab tänapäevaselt: “Te usute jumalat? Tänapäeval usuvad kõik tuletõrjet!”

Ülev Aaloe

Molière Vene Draamateatris
8. II esietendub Vene Draamateatris “Armastus ja kuld” Molière’i komöödia “Ihnus” ainetel.
“Armastuse ja kulla” toob lavale teatri kunstiline juht Eduard Toman, kes mängib peaosa ning on ka muusika ja laulutekstide autor. Lavastuse ?anriks on muusikaline etendus Molière’i komöödia ainetel. See ei järgi täpselt Molière’i näidendit, pigem vastupidi – lubatakse endale vabadust mängida ja vigurdada. Laval mängivad, naljatavad, laulavad ja tantsivad Natalja Murina, Julia Popova, Kirill Käro, Vadim Malõškin, Tatjana Manevskaja, Juri ?ilin, Nikolai Hrustaljov, Dmitri Reitman ning Vladimir Antipp. Lavakujundus ja kostüümid on Marianne Kuurmelt, koreograafia Elita Erkinalt.
Teatri- ja Muusikamuuseum tähistab 8. II eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi 100. sünniaastapäeva, mille raames toimub väljasõit Särevi sünnimaja juurde Varikul ja külastatakse Heimtali muuseumi.
Samal päeval avatakse kl. 15 muuseumi filiaalis A. Särevi kortermuuseumis (Tina 23 – 13) Särevi 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus.

M U U S I K A

Paavo Järvi eesti muusikaga
Pärast jaanuarikontserte Jaapanis, kus kolmel korral kõlas ka Arvo Pärdi I sümfoonia, juhatab Paavo Järvi homme ja ülehomme kontserte USAs, New World Symphony Orchestra ees orkestri residentsis Miami Lincoln Theatre’is. Kava avab Erkki-Sven Tüüri “Exodus”, Griegi Klaverikontserdi solist on kuulus Garrick Ohlsson ja peateoseks Sibeliuse V sümfoonia.
19. veebruarist on Järvi taas Kanada parima Montreali SO ees, kavas Kodaly “Tantsud Galantast”, Bartóki II viiulikontsert (sol. Thomas Zehetmair) ja Sibeliuse V sümfoonia. Märtsis juhatab ta kolme programmi 9 kontserdiga oma Cincinnati SO ees, avakavas Kevin Putzi uusteose “Barlow Commission” maailmaesiettekanne ning Raveli Klaverikontserdi G-duur, solistiks Jean-Yves Thibaudet, kes praegu väga menukalt ka USA tähtsoprani Renée Flemingi kontsertidel pianistina üles astub. Nii prantsuse esindusplaadiajakiri Diapason kui ka saksa Fono Forum reklaamivad jaanuarinumbris koos dirigendi fotoga Paavo Järvi uut plaati Jean Sibeliuse ooperiga “Neiu tornis”, mis salvestati läinud aastal koos ERSOga Tallinnas. See CD firmale Virgin Classics kuulub firma 12plaadilisse noori tippmuusikuid tutvustavasse sarja “Génération” ning ilmub veebruari-märtsi vahetusel.

PRIIT KUUSK

Eesti oratooriumikoor Iisraelis
Homme reisib Tel Avivi ligi 70 eesti koorilauljat, et osaleda Israel New Opera projektis, mis toob lavale J. S. Bachi “Mattheuse passiooni” (kasutatakse Götz Friedrichi lavastust). Tähtsamates osades teevad kaasa Clemens Biber (Evangelist) ja noor taani bariton Johannes Mannov (Jeesus), dirigeerib Asher Fisch.
Idee kasutada Bachi-projektis Eesti koori tekkis Tel Avivi teatri juhtkonnal läinud kevadel, mil paarkümmend Eesti Rahvusmeeskoori lauljat osales Benjamin Britteni ooperi “Billy Budd” sealses lavastuses. Nüüd lisati RAMi lauljatele naishääled ning sel moel sündis koosseis, mis on suurim Iisraelis kunagi käinud eesti kooridest.

JOOSEP SANG

Sumera teos virtuoosses ettekandes
Rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud duo Detlef Tewes (mandoliin) ja Boris Björn Bagger (kitarr) andis Solingeni Klingenmuseumis 27. I heategevuskontserdi, kus esitusele tuli ka Lepo Sumera teos “For B.B.B. and his friend”.

Ajalehed Solingen Tageblatt ja Solingen Morgenpost avaldasid esituse kohta tunnustavat kriitikat. “Alates 1988. a. vaimustavad nad selle koosseisuga publikut kogu Euroopas, nii nagu ka täielikult väljamüüdud kontserdil Klingenmuseumi saalis. Kes neid virtuoose kuulnud ei ole, sellel ei ole ettekujutust, kui intensiivseid muljeid võib jätta nii silmatorkamatu instrument nagu mandoliin, eriti, kui seda mängib üks suurimaid elavaid mandoliinimängijaid ning kui seda täiendab nii harmooniliselt maailma üks paremaid kontsertkitarriste.” Kontserdi kõrghetkeks kujunes kriitikute sõnul Sumera heliteos. “Püsivaima mulje jättis aga lahkunud Lepo Sumeral heliteos; ta on oma kodumaal Eestis üks tähtsamaid sümfoonikuid ning pühendas pala “For B.B.B. and his friend” kahele erakordsele esitajale.” Arvustustes kiidetakse pillikäsitlust virtuoosselt valdavat duot, kelle väljamüüdud kontsert sai tormilise aplausi osaliseks.
 
Väike ooper Peterburis
24. – 26. I viibis peterburis lasteteater Väike ooper. Etendusi oli kaks: V. Tormise “Koolimuusika” IV vihik “Laulumängud” ja B. Kisseljovi (Moskva) lasteooper “Printsess Alicia”.
Teater sündis kolm aastat tagasi Vene Romansi Klubi (Tallinn) tegevuse raames. Teatris on 26 last, põhiliselt vene õppekeelega koolidest (vanuses 4 – 17 aastat). Muusikaline juht Edita Krilavièiene, kunstiline juht Olga Bunder. Septembris 2001 sai Väike ooper endale kodu Kanutiaia sõbralikus ja kaunis noortemajas. Komis osaleti II soome-ugri maade lasteteatrite festivalil, pälvides diplomid “Parim näitlejate ansambel” (“Printsess Alicia”) ja “Stiilipuhtuse eest folkloori esitamisel” (V. Tormise “Laulumängud). Märtsis 2001 teeniti Tallinna lasteteatrite festivalil välja diplom “Parima vokaaltaseme eest”. Praegu on teatris ettevalmistamisel V. Tormise “Kiigelaulud” ja “Naljalaulud”, vana itaalia muusika, tantsud, luule, B. Kisseljovi “Rikki-Tikki-Tavi” (R. Kipling).

Olav Ehala EHLi esimeheks
Eesti Heliloojate Liit valis 1. II aastakoosolekul äärmises üksmeeles (50 häälega 52st) esimeheks Olav Ehala.
Ehala kandidatuuri esitanud Eino Tamberg kiitis, et ta on seda kohust pärast Raimo Kangro lahkumist täites hästi hakkama saanud ja sobiks sellesse ametisse ka järgmiseks neljaks aastaks. Pakuti ka A. Põldmäe, P. Vähi, M. Kolgi ja T. Steineri kandidatuuri, mille kõik neli taandasid. Tööaastat resümeerides leidis Ehala, et see on kulgenud võimaluste piires normaalselt. Suurem tagasilöök kõigile loomeliitudele oli, et justiitsministeerium saatis tagasi loovisiksuse seaduseelnõu, ent kultuuriminister on lubanud, et töö seadusega jätkub. Jätkub ka Heliloojate Maja remont: küttesüsteem on välja vahetatud, nüüd on järg saali akende käes. Siis on ka lootust leida saalile sobiv rentnik, mis on oluline EHLi paremaks majandamiseks. Pärast esimehe aruannet volitused maha pannud juhatus sai koosoleku lõpuks enesele järglase. Juhatusse kuuluvad nüüd René Eespere, Tõnu Kõrvits, Mare Põldmäe, Margus Pärtlas, Rein Rannap, Reet Remmel, Timo Steiner, Eino Tamberg, Toivo Tulev ja Peeter Vähi.
 
“Talvepihu” taaselustab näärid
Sel nädalal alustavad Estonia Seltsi Segakoor ja Saue Poistekoor talvemuusika kontsertide sarja “Talvepihu”, mille käigus antakse kuus tasuta kontserti Eesti eri paigus.
Esimese talvemuusika kontserdi annavad koorid täna Tallinnas Mustpeade majas, seejärel pühapäeval Keilas ja Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses.
Enamik esitatavatest lauludest on kantud talvemeeleolust, kuid mõned neist on seotud ka rahvakalendriga: kontserdikavas on näiteks vastlalaule, samuti taaselustatakse jõulude legaliseerimise järel tagaplaanile jäänud nääritemaatika. Kontserdid ei koosne ainult lauludest, vaid on liigendatud talveteemaliste luuletustega. Estonia Seltsi Segakoori juhatavad Heli Jürgenson ja Jorma Sarv, Saue Poistekoori aga Elviira Alamaa. Kontserdid lavastab Piret Viisimaa. Talvemuusika jõuab ka Lõuna-Eestisse: 16. ja 17. II on kontserdid Tõrvas, Tartus ja Viljandis.
 
Respeito a Jobim
25. I möödus 75 aastat Bossa Nova kuninga Antonio Carlos Jobimi sünnist. Bossa Nova looja sünniaastapäeva tähistakse kontsertidega kogu maailmas. 15. II korraldavad Tele2 ja “Jazzkaar” sarjas “Tele2 valitud palad” kontserdi “Respeito a Jobim”, austusavaldusena Meistri elutööle. Esineb brasiilia lauljatar Silvana Malta oma ansambliga. Kontsert algab Sakala keskuses kell 19.
Bossa Nova (tõlkes Uus Tee) sündis 1950. aastate lõpus. Eestisse jõudis bossanoovavaimustus 1960ndate algul, mil paljud artistid esitasid Jobimi hõrku muusikat. Just tänu Jobimile sai killuke brasiilia muusikast eestlastele omaseks. USAs olid kõige innukamad Jobimi muusika propageerijad jazzmuusikud Stan Getz, Quincy Jones jpt. Ka tänased staarid Sting, George Michael, Marisa Monte jpt. esitavad meeleldi Jobimi muusikat. “Ei ole kerge luua midagi uut ja nii kauakestvat, nagu seda on suutnud brasiilia helilooja, laulja, pianist, kitarrist Antonio Carlos Jobim. Bossanoova tuli, et jääda. See vaikselt tiksuv imeilus muusika inspireerib, ja mitte üksnes muusikuid…” põhjendab Tele 2 juhatuse esimees Üllar Jaaksoo kontserdisarja “Valitud palad” seekordset eelistust. Laulja, helilooja ja kitarrist Silvana Malta, kes on koos töötanud tuntud brasiilia, USA ja taani jazzmuusikutega ning laulnud paarikümnel CD, töötab praegu Kopenhaagenis. Tema sooloalbumid “Back to Brazil” ja “Cravo e Canela” on kriitikutelt pälvinud vaid kiidusõnu. Silvana Malta, kes esindab brasiilia rikast muusikalist hinge, toob kontserdil kuulajateni Jobimi muusika eheda ilu.
 
Tubina ühingus
Eduard Tubina ühingu aastakoosolek 5. II valis seni 5-liikmelisse juhatusse lisaks kuuendana Marje Lohuaru.
Koosolek kuulas ära ka ühingu tegevdirektori Imre Liivranna aruande, mille kohaselt ühingu tulud on aruandeperioodil olnud 386 648, 61 krooni ja kulud 249 069, 27 kr.

K I R J A N D U S

Ivar Silla raamat X-baaris
14. veebruaril, neljapäeval esitleb Sauna tänaval X-baaris (Vanalinnas) oma uut ja seni kõige meeletumat luulekogu “Minu erinnüsed” Ivar Sild.

Raamat räägib muu hulgas ka homoseksuaalse sulemehe armutunnetest ja -seiklustest. Esitlusel loetakse luulet, kõneldakse teooriast ja kuulatakse Struve Luntheri melanhoolset muusikat. Oodatud on kõik vabameelsed ja rõõmsad inimesed.

K U N S T


Virtuaalne maastik galeriis ja impeerium muuseumis
 
5. II avati Rakvere Kesklinna galeriis Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo näitus “Maastik”.
Kangilaski ja Tõnissoo on toonud maastiku galeriisse – maastik on sama kokkuleppeline mõiste nagu ilu või kunst: “Maastik olgu taust meie soovidele ja igatsustele ilusasti elada. Nagu tapeet, millele on riputatud korralikud looduspildid, kus kivid, puud, silmapiir ja kaugused.” Galeriis loodud turvaline atmosfäär peaks panema vaatajad tundma end ränduritena, kes jõuavad lõpuks koju ning näevad koduseintel pilte neist maastikest. Väljapaneku teise osa moodustavad mängud: suurendatud male-, ümbermaailmareisi jt. lauamängude nupud mõjuvad skulptuuridena, samas võib nendega mängida oma meelismänge.
 
Täna kell 18 avatakse muuseumis Raoul Kurvitza näitus “Impeerium. 6 projekti”. Kurvitz ise ei tahagi Rakveres esinemist näituseks nimetada, tema arvates on see pigem aruanne selle kohta, mida ta on teinud New Yorgis: ta on välja pannud New Yorgi linnaruumi ja galeriidesse kavandatud installatsioonide maketid. Muuhulgas tähistab kunstnik Rakvere näitusega oma 41. sünnipäeva.
 
Vana paberi uus elu
24. veebruarini on Tallinna Linnagaleriis vaadata Vera Hlebnikova (Moskva) ja Pavel Makovi (Harkov) ühisnäitus “Õnnetud paberid”.

Makov ja Hlebnikova esinevad koos esmakordselt, kuigi tunnevad teineteist pikemat aega. Mõlemad kasutavad mitmekihiliste tööde loomisel käsitsivalmistatud paberit ning vana pabermaterjali: vanu dokumente, raamatute ja tapeetide fragmente. Teoste loomisel on püütud “välja õngitseda” fragmente ajaloost, nn. arhiivimaterjali, mille kunagine omanik võib olla anonüümne (Hlebnikova puhul) või kunstniku jaoks lähedane inimene (Makov on kasutanud oma kollaa?ides vanaema vanu arveid). Fragmentidest moodustub töötlemise käigus uus tervik.
 
Grünberg mõjutab taas linnaruumi
Tallinnas avati Valgusfestivali raames 1. II endise Laste Maailma kaupluse müügisaalis ruumikujundaja ja mööblidisaineri Maile Grünbergi näitus “Ken & Tolk”.

Taas käsitleb nimekas eesti disainer oma kaht lemmikteemat: uut lavastuslikku ruumilist keskkonda suurlinna ühe peamise liiklusmagistraali ääres ning siseruumi modelleerimist standardelementidest neoonvalgusribadega nii, et see omakorda mõjutaks aktiivselt linnaruumi, toimides kunstliku ja permanentse valgusallikana pimedal ajal. Kui lähtuda Grünbergi valguskontseptsioonist, on “Ken & Tolk” urbanistlik projekt, millega kunstnik ilu ja visuaalsete efektide paadunud kummardajana teenib bravuurselt esteetikat. Kuid eriti võlub Grünbergi sotsiaalne teemaasetus. Grünberg rekonstrueerib reaalsete esemetega kujuteldava noortepärase miljöö, käsitledes seda kui arrogantsete noorukite suveräänset territooriumi – isiklikku tuba. Noorukite toa simulatsiooniga viitab Grünberg muidugi kohamüüdile, praeguse ajutise galeriiruumi minevikule, mis mitme põlvkonna teadvuses assotsieerub siiani kunagise ja täna tühjana seisva esinduspoe müügisaaliga. Näituse nimetusega vaataja justkui häälestatakse alateadlikult skandaaliootusele. Kuid skandaali ei tule, “Ken & Tolk” on Grünbergi kavandatud populaarne noorte mööblikomplekt aastast 2001.

HARRY LIIVRAND

4. I avati EKA galeriis Mall Nukke näitus “24 ikoonilist hetke”. Näitus koosneb 15 foto- ja kollaa?itehnikas portreest, mille loomisel on kasutatud Shakespeare’i romantilisi tekste, ning 9 kollaa?i- ja õlimaalitehnikas anti-ikoonist. Kunstnik iseloomustab oma uusi töid: “Olen mänginud ideega, millised legendid jääksid meist maha, kui inimkond lakkaks eksisteerimast praegusel kujul. Seda näitust vaadates ärge unustage, et see on kõigest kunstinäitus ning siia juurde käib lohutav lõppsõna, milleks sobib Oscar Wilde’i ütlus: “Kunst on kasutu nähtus.”
 
6. II avati EMA kohvikus kuulsat Ameerika d?ässmuusikut Duke Ellingtoni tutvustav plakatinäitus. Näitusega tähistatakse ka Ameerika Black History Monthi. Samas eksponeeritakse ka EMA magistrandi Asso Altmäe installatsiooni.
 
5. II avati Hausi galeriis Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja ja galerii ühistööna õpilastööde näitus “Visioonid”. Aasta tagasi alustas galerii koostööd Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimajaga, eksponeerides laste loomingut. Näitusenädal oli rahvarohke, tõi galeriisse lapsi ja lastevanemaid.
 
Hula – uus kaubamärk noortele
10. II saab tutvuda Spiritis “Stiiliturul” Hula rõivavalikuga, alates 11. II on see väljas Tallinna kaubamaja V korrusel.

Eesti rõivaturule on jõudnud uus kaubamärk Hula. Selle peamiselt noortele mõeldud kaubamärgi esimese kollektsiooni (kevad 2002) loojad ja lõppteostuseni viijad on EKA moeeriala magistrandid. Kaubamärgi nimi on kokku pandud selle loonud disainerite Eve Hansoni, Reet Ulfsaki, Anu Lensmendi ja Marit Ahvena nimetähtedest. Projekt teostatakse EKA moeeriala magistriõppe programmi raames. See sisaldab uue rõivakaubamärgi loomist, brändingut, disainimist, tootmist ja turustamist. Eeltööna on tehtud sihtrühma uurimus, ankeetküsitlused, tarbija-, turu- ja hinnauuringud. Projekti eesmärgiks on uurida tarbijakäitumist, nõudmisi, vajadusi, sõltuvust meediast ja reklaamist, aga ka originaalse moeloomingu tootmise võimalusi siinsel piiratud turul. Kevadel osalevad disainerid projekti tutvustava foto- ja videoinstallatsiooniga rahvusvahelisel noorte disainerite näitusel Pariisis.
 
Eesti naine Summataveti ehetel
24. veebruarini on Soomes Hämeenlinna Kullakeskuses väljas Kärt Summataveti ehete näitus “Noor naine. Emadus”.

Näitus keskendub eestlaste traditsioonilise kultuuri tüdrukuea vabaduste ja unistuste muutumisele, kui tüdruk abiellub. Summatavet on vaadelnud setu naiste elu ning elulugusid, mis on olnud inspiratsiooniallikaks doktoritöö kunstnikuprojektile – ehete kaudu räägitakse naise hingele olulistest asjadest. Summataveti emailitud miniatuursete metalljoonistustega ehted on vaadeldavad mõlemalt poolt: sõnum on sageli peidetud just tagaküljele. Email kannab kummalgi pool oma värvisõnumit. Näituse emailitehnoloogilised katsetused on tehtud Soomes ja Rootsis. Summataveti doktoritööd on Soomes hinnatud just uuenduslikkuse seisukohast: ta on ühendanud uusima arvutitehnika traditsioonilise kullassepatehnikaga.
 
Võerahansu kärajad Tõnumaal
28. I Johannes Võerahansu 100. sünniaastapäeval sõitis Tõnumaa talumuuseumi kokku hulk rahvast, kärajaid, lähedalt ja kaugelt, peeti ettekandeid ja võeti niisama sõna.

Kärajad olid hõimuesindajate kokkutulekud Raikkülas, midagi muistse riigikogu taolist. Pärast Võerahansu surma on tema sünnikohas Raikküla vallas Keo külas, kus üks kunstniku sugulasi Ene Raidjõe ja tema abikaasa Jüri Raidjõe on taastanud Tõnumaa talu ja avanud selles 1993. a. Võerahansu muuseumi, ikka tähistatud tema tähtpäevi, iseäranis ümmargusi. Tartu kunstimuuseumi endine direktor Vaike Tiik rääkis Võerahansust A. Laikmaa ateljeekoolis ja tema loomingust enne õpinguid Pallases (1932 – 36), küpse meistri loomingut tutvustas Tartu kunstimuuseumist saadetud originaalide ja slaidide najal kunstiteaduste magister Krista Piirimäe. Võerahansu monograafia “Meister” autor Ants Viidalepp rääkis rohkem küll oma õpetaja õpetajast Ado Vabbest, aga tuumakas jutt selgitas hästi Võerahansu kujunemist meistriks ja õpetajaks. Kokkutulnuid tervitasid Raplamaa maavanem Kalle Talvistu ja Raikküla vallavanem Jaak Pregel. Kunstniku abikaasa Erna Saar, kes on annetanud talumuuseumile hulgaliselt maale ning joonistusi, kinkis maavalitsusele Võerahansu “Otepää maastiku”. Võerahansu oli artistlik natuur, omapärane ja peen maalija, kelle loomingust õhkub sügavat kiindumust Eestimaasse, ja on ootuspärane, et maa vastab talle samaga. Talumuuseum Tõnumaal, mille külalistemaja on maast laeni täis riputatud kunstiharrastajate maale ja Raikküla koolilaste vastseid pilte, on kujunenud üheks kohalikuks kunstikeskuseks ja hoiab sellisena kiiduväärsel kombel kunstniku mälestust.

MAI LEVIN

V A R I A


Riia linn 800aastane
Eesti Akadeemilises Raamatukogus on avatud näitus “Kas sa Riia linna tahad näha? 800aastane Riia”. Väljapanek tutvustab raamatukogu baltikaosakonna kogudes leiduva kirjanduse kaudu Riia linna ajalugu kuni 1940ndate aastateni.

Pearõhk on ajalookirjandusel, Riia linnaõiguse väljaannetel ning Riias XVII ja XVIII sajandil trükitud eestikeelsetel raamatutel. Eksponeeritud on ka Riias ilmunud vaimulikku ja koolikirjandust, kunsti- ja kultuuriväljaandeid ning perioodikat. Näituse pärl on Jan Amos Komensky Riias 1651. aastal trükitud keeleõpik, mis on ainueksemplar Euroopas. Illustratiivse materjaliga, sh. Riia 700. aastapäevaks ilmunud postkaartide ja plakatitega on näitust toetanud Eesti Ajaloomuuseum. Ekspositsiooni täiendavad Riia 800. tähtpäevaks välja antud raamatud, mida on näitusele laenanud Läti Vabariigi Suursaatkond. Näitust saab vaadata 5. märtsini.

SIRJE LAURING VASKA

Igaühele oma Vabadussammas!
Täna kella 14 – 18 viiakse Viljandi kultuurimajas läbi ajurünnak Viljandisse loodava Vabaduse monumendi teemal.

Avasõnad Viljandi linnapealt Peep Arult. Sõnavõtud (korraldajad jätavad endale õiguse muudatusteks programmis): Jaak Allik, “Vabadus ja paratamatus”; Jan Kaus,“Vabadus ja kohustus”; Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak, “Sambad Eesti vabadusele – sisust ja vormist”; Hanno Soans, “Optimaalne vabaduse kontsentratsioon – vabadus kui tähistatav”; Heie Treier, “Eesti vabadus monumentides”; Priit-Kalev Parts, “Liberaalsus kui mõiste ja sellega kaasnev ühiskonnas”. Pärast iga sõnavõttu arutelu. Eriti oodatud on arhitektid ja kunstnikud, kel plaanis Vabaduse monumenti kavandada, ?üriide liikmed, kes peavad kavandatut hindama, ja ametnikud, kel kavas lähiajal ideekonkursi korraldamine. Aga ka tavalised kodanikud, kelle makstud maksudest seda kõike tehakse. 

MARI SOBOLEV

Koorid tähistasid Tartu rahu aastapäeva
Eesti Meestelaulu Selts korraldas koos Eesti Kaitseväega 2. II piduliku kontserdi, mis oli pühendatud Tartu rahulepingu allakirjutamise 82. aastapäevale. Päevakohase kõnega esines president Arnold Rüütel.
Seekordsel kontserdil olid esinejateks Eesti Kaitseväe Orkester ning meie parimad poistekoorid (Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor, Rahvusooper Estonia poistekoor; Tallinna, Tartu ja Virumaa poistekoorid) ning noorte meeskoorid (Elva, Hiiumaa, Raplamaa, Viljandimaa ja Virumaa noorte meeskoorid, Revalia Kammermeeskoor ning Korp! Sakala ja Tallinna Pedagoogikaülikooli meeskoor). Kontserdil esinesid koorid ühendatud noorte meeskoorina ja ühendatud poistekoorina. Meeleoluka kontserdi lõpetasid suur ühiskoor (kokku 420 lauljat) ja Eesti Kaitseväe Orkester Peep Sarapiku lauluga “Ta lendab mesipuu poole”. Kontserti juhtis Indrek Sammul, kava pani kokku EMLSi juhatuse poistekooride toimkonna esimees Hirvo Surva.

Jaan Ots

Restaureeritud uksed linnavalitsuse akendel
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet avas 4. II Tallinna linnavalitsuse infosaali akendel fotonäituse Kalamajas ja Kadriorus aastatel 2000 – 2001 restaureeritud ustest.
Eksponeeritud uste kordategemist on rahastanud Kultuuriväärtuste Amet Tallinna miljööväärtuslikes piirkondades läbiviidava kampaania “Vana maja korda!” raames. Näitus teeb vahekokkuvõtte projektist. Sel aastal on Kultuuriväärtuste Ametil plaanis välja valida ning restaureerida Kassisaba ning Süda-Tatari piirkonnas 20 ajaloolist originaalust. Projektiga soovitakse tõsta nii vanade majade omanike kui kogu Tallinna elanikkonna teadlikkust linna suurepäraste puitasumite osas ning ärgitada inimesi ka ise vanu hooneid korda tegema.

“Tallinna kirikurenessanss” valis logo
Noore disaineri Katrin Terno logo valiti “Tallinna kirikurenessansi” sümboliks, sest see näitab projekti eesmärki – muuta kirikud silmapaistvaks osaks Tallinna siluetil.
?ürii valis kavandite hulgast Katrin Terno logo, kus on kujutatud Aleksander Nevski katedraali, Oleviste- ja Tallinna toomkiriku torni siluett. “Tallinna kirikurenessansi” eesmärk on parandada kiriku staatust linnaelus. Kõrvuti kirikute restaureerimistöödega ja välisilme parandamisega toimunud kirikukontserdid ja teised kultuuriüritused. Projektil on juba helilogo, mida kasutati möödunud aasta novembis esimesel Oleviste kiriku kontserdil, kus esines Arsise kellade ansambel. Konkursi võitjat premeeritakse “Tallinna kirikurenessansi” avaüritusel Rootsi-Mihkli kirikus aprilli lõpul. “Tallinna kirikurenessansi” sümboli (märk ja logo) konkursile laekus viis eskiiskavandit.

Noorteklubi Kodulinn tutvustab Tallinna ajalooväärtusi
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Tallinna noorteklubi Kodulinn sõlmisid koostöölepingu Tallinna kultuuri ja ajalooväärtusi tutvustava sarja “Väärtus” läbiviimiseks 2002. aastal.
Sarjaga “Väärtus” alustati Tallinna vanalinna hinge Tiina Mägi algatusel 2001. aastal ning selle raames toimuvad loengud, kohtumisõhtud ja ekskursioonid, mis tutvustavad kõigile huvilistele Tallinna kultuuri ja ajalugu ning ka linna muinsuskaitse tööd. Esinejateks on olnud oma ala tuntud spetsialistid Jüri Kuuskemaa, Boris Dubovik, Sulev Mäeväli, Jaan Tamm jt. Kodulinna noorteklubi korraldab alanud aastal nelikümmend üritust. Tutvustatakse Tallinna arhitektuuri: kirikuid, raekoda, gildihooneid, kaupmeheelamuid. Kolmapäeviti toimuvad loengud “Täna räägime” ja pühapäeviti ekskursioonid “Täna vaatame”. Eestvedaja Tiina Mägi peab oluliseks näidata huvilistele ka muinsuskaitse argipäeva ja tööprotsessi. Nii külastati eelmisel aastal Rahukohtu t. 4 arheoloogilisi väljakaevamisi neli korda, et näha kõiki tööjärke. Möödunud aastal said eriti populaarseks pühapäevased ekskursioonid vanalinnas. Ekskursioonidel uudistati Kolme Õe (Pikk 71) ehitust Boris Duboviku juhtimisel, tutvuti kunstiajaloolase Sulev Mäeväli juhendamisel Miikaeli ja Dominiiklaste kloostri ajalooga ja eluga keskaegses kloostris, arheoloog Jaan Tamm tegi ülevaate Tallinna linnamüürist ja arheoloogilistest leidudest. Kuulajate-osavõtjate seas leidub nii õpilasi, üliõpilasi, noori peresid kui ka ajaloohuvilisi ärimehi. Teddy Böckler rääkis 6. II Tallinna raekoja ehitusloost ja 17. II kl. 14 vaadatakse raekoda põhjalikult üle. Kokkusaamine raekoja ees, selgitusi jagab Teddy Böckler. 20. II räägib kunstiajaloolane Sulev Mäeväli Tallinna Piiskopkonna ja peakiriku ajaloost. 3. III kl. 14 jagab ta selgitusi ekskursioonil Tallinna toomkirikus (kogunemine toomkiriku ees).

K U N S T I M A A I L M

Matisse – Kelly, duett-duell Pariisis
Pariisis Pompidou keskuse graafikagaleriis on eksponeeritud foovide esinumbri Henri Matisse’i ja ameerika maalilisejärgse abstraktsionismi esindaja Ellsworth Kelly joonistused taimedest. Ameerika maalikunstniku töödes on kriitikud leidnud tugevaid Matisse’i loomingu mõjutusi. Näituse avamisel isiklikult kohal viibinud Ellsworth Kelly sõnul on tal seekord suurepärane võimalus näidata publikule oma tööde autonoomsust ja erinevust prantsuse vanameistri omadest, eitamata sealjuures oma siirast vaimustust ja ammust huvi Matisse’i loomingulise pagasi vastu. Kahte kunstnikku ühendab eelkõige taimetemaatika, mis oli väga levinud joonistusaines XIX sajandil, kuid mida järgmisel sajandil peeti liialt banaalseks. Mõlemad on kasutanud tušijoonistust sule või pintsliga, samuti söe- ja pliiatsijoonistust, stiililiselt erinevad tööd aga kardinaalselt – Kelly vaoshoitud minimalismile vastandub Matisse’i energiast pulbitsev hoogne joonistuslaad. Enamik kummagi meistri joonistustest on publikule eksponeeritud esmakordselt.
 
Pariisi Tokyo palee taassünd
21. I avati Pariisis taas Tokyo palee, kus nüüdsest eksponeeritakse kaasaegset kunsti. Erinevalt Pompidou keskuse kaasaegse kunsti klassikute ja juba rahvusvahelist tunnustust leidnud autorite valikust on Tokyo palee noored kunstikriitikutest direktorid Nicolas Bourriaud ja Jérõme Sans seadnud eesmärgiks avastada uusi talente. Remondijärgselt avatud ehitis sarnaneb tahtlikult laohoonega, vormi ja sisu märksõnadeks võiksid olla “trash” ja “radikaalsus”. Tokyo palee on ehitatud 1920ndate lõpul, kuulunud seejärel mitmetele organisatsioonidele või seisnud tühjana. Kahe aasta jooksul on kulutatud u. 4 miljonit eurot, et anda hoonele uus nägu, mis vastaks kaasaegses kunstis prevaleerivatele tendentsidele. 8000 ruutmeetri suurune koloss harmoneerub eksponeeritavate taiestega. Keskpäevast südaööni avatud (esmaspäev on kinni) näitusepaiga teeb atraktiivseks selle mobiilsus ja transformeerimisvõimalused, valmisolek realiseerida ka utoopilisi ideid. Kultuuriminister Catherine Tasca sõnul on Tokyo palee trumpideks ettearvamatus ja avatus. Direktorite tandem nimetab vastavatud asutust eksperimentaallaboratooriumiks. Avamisjärgse viie päevaga pakuti vaadata Alexander Györfi filmi “Ballaad õnnelikest inimestest”, mida publik ei saa näha, kuna seda reaalsuses ei eksisteeri. Näitusekülastajatel oli võimalus värvikriitidega täiendada Jun Yamaide mustvalget freskot. Hoone tsentris pakkus Surasi Kusolwong turulaadsel installatsioonil külastajatele üheeuroseid Bangkokist pärit plastmassist asjakesi.

MERIKE TRUBERT

Hugo Bossi kunstiauhind
Guggenheimi muuseum New Yorgis annab eeloleval sügisel taas välja Hugo Bossi kunstiauhinna. 50 000 dollarit ja isiknäituse Guggenheimis 2003. aasta alguses saab üks hiljuti välja kuulutatud kuuest finalistist, kunstnik, kelle looming kaasaegse kunsti maailma oluliselt avardab. Auhinnale kandideerivad belgia päritolu Francis Alys Mexico Cityst, Berliinis töötav taanlane Olafur Eliasson, Tokyo meediakunstnik Hachiya Kazuhiko (1998. aasta Philip Morrise kunstiauhinna laureaat), Pariisis töötav korealanna Koo Jeong-a, Veneetsia biennaalil Prantsusmaad esindanud Pierre Huyghe ning biennaali noore kunstniku auhinna saanud albaanlane Anri Sala.

MARIA-KRISTIINA SOOMRE